Vermimine (bioloogia)
Jälgimine on termin, mida kasutatakse etoloogias ja psühholoogias automaatse õppimise eriliigi kirjeldamiseks.
Tavaliselt tekib see varakult, kriitilisel perioodil. Seepärast nimetatakse seda õpikutes faasitundlikuks õppimiseks. See on õppimine, mis toimub konkreetses vanuses või konkreetses eluetapis. Loom fikseerib teatud signaali (heli või nägemine), mida öeldakse, et see on talle "sissepressitud". Jälgimise protsessi põhjustab pärilik instinkt.
Kõige tuntum vorm on äsja koorunud (või sündinud) looma jäljendamine ühele või mõlemale vanemale. Selle ülesanne on hoida noori varajase õppeperioodi jooksul oma vanema(te) lähedal. See on kõige ilmsem lindudel, näiteks partidel ja hanedel, pärast seda, kui pojad on pesast lahkunud. Nad jätavad oma vanematele jälje ja järgivad neid seejärel, sageli pika rivina, nii maal kui ka vees.
Esimest korda teatas sellest kodukanade puhul 19. sajandi amatöörbioloog Douglas Spalding. Selle avastas uuesti varajane etoloog Oskar Heinroth ning seda uurisid põhjalikult ja populariseerisid tema õpilane Konrad Lorenz ja Niko Tinbergen.
Lorenz näitas, kuidas inkubaatoris koorunud haned jätavad jälje esimesele sobivale liikuvale stiimulile, mida nad näevad 13-16 tunni jooksul pärast koorumist. Näiteks jätsid hanepojad jälje Lorenzile endale (täpsemalt öeldes tema kahluusaabastele). Fotodel on teda sageli kujutatud, kui talle järgnesid haneid, kes olid talle jäljendi jätnud.
Lapse arengus kasutatakse seda terminit protsessi kohta, mille käigus laps õpib, kes on tema ema ja isa. See protsess algab juba emakas, kui sündimata laps hakkab oma vanemate hääli ära tundma.
Lindude filiaalne jäljendamine oli üks peamisi meetodeid, mida kasutati filmi "Tiiruline ränne" (Le Peuple Migrateur) loomisel, mis sisaldab kaadreid rändlindudest lennul. Linnud jäljendasid end käitlejatele, kes kandsid kollaseid jopesid ja tornisid pidevalt. Seejärel õpetati linnud lendama koos erinevate õhusõidukitega, tavaliselt ülikerglennukitega.
Ultrakerglennukiga lendavad trükitud haned ja kraanad
Uus-Meremaa paradiisipart koos pardipoegadega
Jälgimine hoiab perekonna koos
Pardikesed rivis
Küsimused ja vastused
K: Mis on jäljendamine?
V: Jäljendumine on õppimise vorm, mis toimub siis, kui organism moodustab tugeva sideme teise organismi või objektiga kriitilisel perioodil vahetult pärast sündi.
K: Millised on mõned näited jäljendamisest?
V: Jäljendumise näideteks on näiteks pardipojad, kes järgivad oma ema, hanepojad, kes tunnevad oma vanemad ära, ja inimlapsed, kes seovad end oma hooldajatega.
K: Kuidas jäljendamine toimib?
V: Jäljendumine toimib teatud stiimulite ja käitumise vaheliste seoste tekkimise kaudu. Kriitilise perioodi jooksul õpib organism ära tundma ja reageerima teatavatele stiimulitele oma keskkonnas. See käitumine muutub instinktiivseks, kuna seda tugevdatakse aja jooksul kordamise ja tugevdamise kaudu.
K: Kas jäljendamine on püsiv?
V: Jah, kui loomale on üks ese või teine organism sissepressitud, jääb see käitumine eluks ajaks, kui seda ei ole aktiivselt lahti õpitud või kui seda ei asendata uute käitumisviisidega konditsioneerimise või muude vahendite abil.
K: Kas prindiga on seotud mingeid riske?
V: Jah, kui kriitilisel perioodil esitatakse vale stiimul, siis võidakse õppida sobimatuid käitumisviise, millel võivad olla pikaajalised negatiivsed tagajärjed looma arengule. Seetõttu on oluline tagada, et selle aja jooksul esitatakse ainult positiivseid stiimuleid, et vältida võimalikke hilisemaid probleeme.
K: Kas inimestel on võimalik jäljendada?
V: Jah, ka inimestel võib toimuda jäljendamine, kuigi see toimub tavaliselt varases lapsepõlves, mitte vahetult pärast sündi, nagu loomadel. Näiteks võivad lapsed õppida keelt oma vanematelt või arendada eelistusi selle põhjal, mida nad kodus või koolis enda ümber jälgivad.
