Bab-el-Mandeb, mis tähendab araabia keeles "pisarate väravat", on väin, mis ühendab Jeemenit Araabia poolsaarel, Djiboutit ja Eritreat, Somaaliast põhja pool, Aafrika Sarve piirkonnas ning ühendab Punast merd Guardafui kanali ja Adeni lahte. Inglise keeles nimetatakse seda mõnikord Mandabi väinaks.
Oma nime on väin saanud sellel reisimisega kaasnevate ohtude järgi. Või siis araabia legendi kohaselt sellest, kui palju inimesi uppus Aasia ja Aafrika vahelises maavärinas.
Bab el-Mandab on oluline ühendus India ookeani ja Vahemere vahel Punase mere ja Suessi kanali kaudu. Aastal 2006 läbis väina päevas umbes 3,3 miljonit barrelit (520 000 m3 ) naftat, kusjuures kogu maailmas läbis väina päevas umbes 43 miljonit barrelit (6 800 000 m3/d).
Jemeni Ras Menheli ja Djibouti Ras Siyani vaheline kaugus on umbes 30 km (20 miili). Perimi saar jagab väina kaheks kanaliks. Idapoolne kanal, mida tuntakse Bab Iskenderi (Aleksandri väina) nime all, on 3 km lai ja 16 sülda (30 m) sügav. Läänepoolne kanal ehk Dact-el-Mayun on umbes 25 km (16 miili) lai ja 170 senti (310 m) sügav. Djibouti ranniku lähedal asub väiksemate saarte rühm, mida tuntakse "seitsme venna" nime all.
Asukoht ja füüsilised omadused
Bab el-Mandeb paikneb strateegiliselt Punase mere lõunapoolses suudmes, kus mered jaooksevad ülekattuva voolustruktuuriga: punase mere veed liiguvad Lõuna-Araabia kallaste suunas, samal ajal kui Adeni lahe ja India ookeani mõjutused annavad väinale oma voolud ja lainetuse. Perimi saar (prantsuse/inglise kirjanduses Perim või Mayyun) asub keskjoonel ja jagab väina kaheks kanaliks, mis mõjutavad laevade liikumist ja sügavusi.
Strateegiline ja majanduslik tähtsus
Bab el-Mandeb on üks maailma olulisi meretranspordi kitsaskohti (chokepoint). Läbib selle suur osa Lähis-Ida naftast, vedelkütustest ja kaubast, mis liigub Aasia, Euroopa ja Aafrika vahel. Kui väin on suletud või tarneid häiritakse, peavad laevad ümber sõitma ümber Aafrika lõunatipu (Roheneemade Kaap ehk Cape of Good Hope), mis pikendab mereteekonda märkimisväärselt ja suurendab aega ning kulusid.
Ajalised või püsivad häired Bab el-Mandebis mõjutavad seega rahvusvahelist energiavarustust, meretranspordi-kindlustust ning globaalseid tarneahelaid.
Ohud ja julgeolekuprobleemid
- Piraatluse ja mereröövi oht (eriti 2000ndate algusest kuni keskpaigani) ja jätkuv kuritegevus lähedal asuvatel vetel.
- Relvastatud rühmituste rünnakud ning poliitiline ebastabiilsus Jeemenis — sealhulgas Houthi rühmituse rünnakud laevandusele ja tanklatele — on suurendanud julgeolekuriske viimastel aastatel.
- Suured laevad ja range navigatsioon nõuavad hoolikat juhtimist kitsastes kanalites; õnnetused võivad põhjustada ummistusi ja keskkonnakatastroofe (õlilekked jms).
Rahvusvahelised vastused ja piirkondlikud baasid
Piirkonnas tegutsevad mitme riigi mereväed ja rahvusvahelised patrullid, et tagada kaubandusteede julgeolek ning võidelda piraatluse vastu. Djibouti on selle strateegia keskne paik, kus asuvad mitmete suurriikide sõjaväebaasid (nt USA, Prantsusmaa, Hiina, Jaapan jm). Need baasipõhised patrullid ja konvood on aidanud vähendada piraatluse taset, kuid pinged ja konfliktid Jeemenis on säilitanud vajaduse pideva tähelepanu järele.
Keskkonnaküsimused
Bab el-Mandeb on tundlik meresüsteem, kus suuremahuline laevaliiklus ja võimalike õlilekete risk võivad kahjustada kohalikke ökosüsteeme ja kalapüügivõimalusi. Samuti mõjutavad laevade väljalasked, müras, ja ballastvee kaudu levinud liigid kohalikku mereelu.
Praktiline teave laevandusele
- Perimi saare ümbrus ja kanalid nõuavad täpset navigatsiooni: idapoolne kanal (Bab Iskenderi) on märkimisväärselt kitsam ja madalam, läänekanal on sügavam ja sobib raskemate laevade jaoks.
- Laevade kindlustus- ja transpordikulud võivad piirkondliku riski tõttu tõusta; laevandusettevõtted jälgivad portsjonitel turvalisust ning valivad marsruute ja konvoo- ning patrullilahendusi vastavalt olukorrale.
Kokkuvõte
Bab el-Mandeb on nii geograafiliselt kui majanduslikult väga tähtis kitsas väin, mis ühendab Punast merd ja India ookeani ning mängib olulist rolli maailma meretranspordis ja energeetikas. Selle kitsas geograafiline paik muudab piirkonna haavatavaks poliitiliste konfliktide, piraatluse ja õnnetuste suhtes, mistõttu rahvusvaheline tähelepanu ja regionaalne koostöö on hädavajalikud laevaliikluse ja keskkonna kaitseks.
