Devi on hinduismi sõna "jumalanna". Meessoost vaste on Deva ehk jumala mehelik aspekt. Devi kasutatakse sageli ka Shakti sünonüümina — selle all mõeldakse jumalikku naiselikku jõudu ja energiat, mis toob maailma loomisvõime, kaitse ja hävituse. Devi-l on väga palju erinevaid kehastusi, alates hellast ja viljastavast emalikust vormist kuni võimsate sõjajumalannadeni. Devi hinduistlikke kummardajaid nimetatakse "Shaktadeks".

Paljud hindud usuvad, et jumalannadel on iseseisev jumalik olemus, teised näevad neid ühe suurema naiseliku printsiibi (nt Adi Parashakti või Maha Devi) erinevate ilmingutena. Jumalannade rollid ja iseloomuvad omadused varieeruvad suuresti piirkonniti ja traditsiooniti: mõnes kohas on Devi ennekõike tarkuse allikas, teises rikkuse tooja, kolmandas sõjaväeline kaitsejõud või tume transformeeriv jõud.

  • Saraswati — tarkuse, kunsti, muusika ja õpetamise jumalanna; teda kujutatakse sageli kitarrilaadse instrumendi (veena) ja raamatuga.
  • Lakshmi — rikkuse, õnne ja viljakuse jumalanna; teda seostatakse sageli Diwali festivaliga ja koduse heaoluga.
  • Durga — sõja ja kaitse jumalanna, tuntud kui demooni Mahishasura võitja; teda kujutatakse tihti paljavaralise sõjariietuses ja mitmete relvadega.
  • Kali — aja, muutuse ja hävituse tume, transformeeriv aspekt; Kali on hirmuäratav, ent samas vabastav jõud, mis hävitab ego ja illusiooni.
  • Parvati — Shiva naine, armastuse, perekonna ja viljakuse jumalanna; Parvati-l on ka paljusid vorme, sh kujutelmad kui hell ema ja kui võitluslik Durga.

Jumalannade kuvandites on tavalised sümbolid nagu mitu kätt (näitamas mitut võimet korraga), relvad (õiguse ja kaitse sümbolina), vahanad ehk sõidukid (loomad, mis mängivad rolli jumalanna iseloomu väljendamisel) ning värvid ja ehetestruktuurid, mis kannavad tähendust. Devi võib olla esitatud hellana emafiguurina (Ma, Mata), aga ka kartmatult vägivaldse või tumejõulisena — need kaks külge on hinduismis sageli samas ilmingus tasakaalus.

Erinevad õppetoolid hinduismis tõlgendavad jumalannade rolli erinevalt. Shaktismis — kus Devi või Shakti on keskne — nähakse teda ülimusliku reaalsuse kui mehise põhimõtte (Shiva/Deva) võrdväärse või ülemuslikuna. Teistes suundades (nt Vaishnavism või Shaivism) võidakse jumalannad paigutada meheliku jumala kaaslaste või aspektidena. Kuid isegi siis, kui mõni usutraditsioon rõhutab mehelikku jumalat, on jumalannadel sageli autonoomne ja võtmeroll pühitsemises ja rituaalides.

Praktikas väljendub Devi kummardamine paljudel viisidel: templid ja pühapaigad, igapäevased pujad (rituaalsed palved), mantra- ja tantra-praktikad, festivalid (nt Navaratri ja Durga Puja Durga austamiseks, Diwali Lakshmi tervitamiseks, Vasant Panchami/Saraswati puja hariduse austamiseks) ning folkusundilised kombetalitused kodudes. Kultuuriliselt kajastub Devi ka kirjanduses, tantsus, maalides ja skulptuuris — tema kujutised ja lood on rikastanud Indias ja tema diasporas inimeste usulist ja kunstilist elu.

Kokkuvõttes tähistab Devi hinduismis mitmekihilist naiselikku jumalikku printsiipi: ta on looja, hoidja, hävitaja, õpetaja ja ema. Tema erinevad kehastused võimaldavad usklikel suhelda jumalikuga viisil, mis peegeldab konkreetseid vajadusi — teadmiste otsimisest ja materiaalsetest soovingist kuni vaimse transformatsiooni ja kaitse nõudeni.