Asura on hinduismi ja budismi üleloomulike olendite rühm.
Tänapäeva uskumustes ja eeldustes on asuurad deemonid. Kuid see ei olnud alati nii. Mõte asuradest on väga, väga vana, ammu enne seda, kui inimesed õppisid lugema ja kirjutama. Asuurad muutusid deemoniteks alles pärast seda, kui palju aega oli möödas. Ka budismis on Asuraid. Need on pärit hinduismist, kuid on ka omal moel palju muutunud.
Kes olid algselt asuurad?
Vedic-ajastul (Vedas, eelkõige Rigveda) ei olnud asuurad automaatselt kurjad. Sõna ja mõiste taust on keeruline: vanades tekstides võib "asura" tähendada võimsat jumalat või ülevat olendit. Hiljem, eriti Puranate ja klassikalise hinduismi mõistes, hakkasid asuurad sageli kujunema deevade (deva) vastanditeks — pigem kui kosmiliste jõudude, sõdade ja ahnuse kehastusteks.
Oluline: varajastes tekstides kohtame nii deemasid kui ka asuurasid, kes olid mõnikord austatud ja aupaklikud. Aja jooksul kujunes asuuridest enamasti antagoniste — jõude, kes püüavad häirida jumalike kordade, rta (kosmilise korra) ja inimeste heaolu.
Varuna ja Mitra — vanad ja tähtsad asuurad
Mõned asuurad on olnud eriti tähtsad ja neid on austatud väga kaua. Kõige tuntumad ja olulised näited on Varuna ja Mitra, kes esinevad juba Vedic-lauludes.
Varuna on algselt seotud ookeani ja veega — Vedas mõeldi ookeani sageli kui maa all voolavat või taevalikku vett. Seetõttu hakati Varunat pidama ka allilma ja universaalse korra kaitsjaks. Varuna on seotud rta’ga ehk kosmilise korraga ja õiguse, tõe ja kohustuste jälgimisega. Temaga seostatakse tihti ka kõiketeadvat pilku ja noose (pasha), millega ta seob need, kes rikuvad seadusi või valetavad. Vanades tekstides arvati ka, et vesi on tarkuse allikas — seetõttu seostatakse Varunat ka tarkusega.
Mitra on Varunaga tihedalt seotud. Vedic-tekstid käsitlevad Mitrat sageli koos Varunaga (Mitra–Varuna), kus mõlemad hoiavad ja tagavad ühiskondliku lepingute ja tõe toimimist. Sõna "Mitra" tähendab tavaliselt "sõpra", kuid algselt on see seotud ka lubaduse ja lepinguga — sõna tuum tähistab seotust ja sidemeid. Mi- osast sõnas "Mitra" on tulnud arusaam "tihedalt sidumisest": sõprus ja lepingud seovad inimesi üksteisega ning tagavad ühiskonna toimimise.
Varuna ja Mitra on head näited sellest, kuidas asuurad Vedas ei olnud üksnes kurjad: nad olid jõud, kes korraldasid maailma ja valvasid ühiskondlikku kordust. Aja jooksul nende tähtsus ja kujutamine muutusid, kuid Vedic-laulude pärand on jäänud oluliseks allikaks arusaamaks vanematest uskumustest.
Asuurad budismis
Budismis on asuurad laenud hinduismi kosmoloogiast, kuid seal on nad saanud oma tähenduse ja koha. Budistlikus kosmoloogias eksisteerib asura-loka ehk asuurade maailm sugudesüsteemis (kuue taassünni maailma hulgas). Seal on asuurad sageli kujutatud kui kade, sõjakad ja võimujanulised olendid, kes pidevalt ründavad deevasid või võitlevad nende vastu.
Oluline erinevus on see, et budismis ei loeta asuurasid absoluutselt kosmilisteks kurjadeks hingedeks — nad on elusolendid, kelle käitumine ja seisund tulenevad karmatest tegudest. Nende olukord võib muutuda, sõltuvalt tegude tagajärgedest ja võimalusest arendada tarkust ning kaastunnet.
Kokkuvõte
- Asuurad on vana ja mitmetahuline mõiste, mis on pärit Vedic-traditsioonist ja kohanes hilisemates religioonides nagu hinduism ja budism.
- Alguses ei olnud asuurad tingimata kurjad — paljud neist, nagu Varuna ja Mitra, olid universaalse korra, lepingute ja tarkuse kaitsjad.
- Aja ja teadustekstide muutudes hakkasid asuurad tihti kujunema jumalate vastanditeks ja neid hakati pidama deemonlikemateks jõududeks.
- Budismis on asuurad osa kosmoloogiast ja neid nähakse tihti kade ning sõjakana — siiski jätkuvad neile omased õppimisteed ja karmalised tagajärjed.
Selliselt kajastub asuurade kujunemine ja mitmekihilisus peegelduse läbi sajandite: algusest kui võimsatest jumalustest kuni hilisemateni kui vastandavatest jõududest — ning mõlemasse traditsiooni jääb nende lugu olulisele kohale inimeste seletustes maailma ja moraali kohta.
