Bes oli muistses Egiptuses rasedate naiste, vastsündinute ja perekonna kaitsejumal. Ta kujutati kääbusekasvulisena, sageli täisnäoga (mitte tavapärases egiptuse profiilivaates) ning kandmas lõvinahka või lõvimehe sarnaseid jooni: tal võis olla karvane või lõvilaadne peasuurus, töntsud jäsemed ja mõnikord väljakurrutatud keel. Tema välimus erines paljuski teistest egiptuse jumalatest ja sarnanes pigem mitmete Aafrikas levinud kuvanditega, mistõttu peetakse tema juuri osaliselt välismaisteks või nübiapärasteks mõjudeks.
Kujutamine ja funktsioon
Bes oli apotroopne tegelane ehk kurje jõude peletav vägi. Erinevalt tavajumalate rahulikust, monumentaalsest ilust oli Bes eesmärk olla lähedal, kättesaadav ja karm turvamees igapäevases elus—tema kujutised leiti voodiraamidel, peeglite tagakülgedel, lastetoas ja väikestel amulettidel. Beset esindati sageli ka muusikaliste atribuutidega: trumm, rabe või väikene raginarr, millega ta lõi rütmi ning ajas eemale ohtlikke vaime.
Lisaks rasedate ja imikute kaitsmisele oli Bes perekoha ja koduse elu patroon: teda kutsuti appi kui kaitsjat kodustele esemetele, toiduvarudele ning loomadele. Samuti seostati teda rõõmu, meelelahutuse ja viljakusega—ta oli seotud muusika, tantsu, vastuvõttude ja vahel ka seksuaalsuse ning viljakuse pooltega.
Rituaalid ja igapäevane kultus
Sünnituse ajal tegutses Bes globaalselt kui aktiivne kaitseingel: selleks, et deemonid sünnituse ajal eemale peletada, tantsis Bes toas ringi, raputas oma ratast või muid lärmakasid instrumente ja karjus, et hirmutada ära vaimud, kes võisid lapsele ja emale kahju tuua või neile needuse peale panna. Egiptuse sünnirituaalid sisaldasid sageli midwife’i tegevuse kõrval talismanide ja piltide kasutamist ning Besi kujutisi paigutati sünniplatsidele ja vooditesse.
Pärast lapse sündi jäi Bes tema juurde: kui laps naeris või naeratas ilma nähtava põhjuseta, uskusid egiptlased, et Bes on kuskil toas ja teeb naljakaid nägusid, et last lõbustada ja kaitsta. Tema figuraate kasutati ka ema ja beebi rõivastel, lapsevooditel ja isegi mänguasjadel, et tagada pidev kaitse.
Päritolu ja etümoloogia
Tema nimi näib olevat seotud nubia keele sõnaga besa, mis tähendab sõna otseses mõttes kaitsjat. Sellest tulenevalt peetakse Besi osaliselt hõimupõhiseks või välismaiste kultuuriallikate mõjul tekkinud jõuks, keda egiptlased kohandasid oma koduse kultusega. Egiptuse mitmekesine pantheon võttis omaks nii kohalikke kui tulnuklikke jooni ning Bes on selle protsessi hea näide.
Egiptlased pidasid ka kasse, et rünnata madusid ja loomi, kes võisid hävitada saagi varusid, nagu hiired. Selline loomade ja koduse kaitse tähtsus aitas Besi kuvandit tugevamalt kinnistada: tema roll oli samalaadne – hoida kodu, saaki ja pereliikmeid ohutuna.
Pärand ja arheoloogilised leidud
Bes oli äärmiselt populaarne paljude ajastute jooksul: tema figuure ja amulette on leitud nii hauakambritest kui igapäevastest koduasemetest alates Uustest Kuningriikidest kuni Ptolemaioste ja Rooma perioodini. Tema kujutisi tehti nii kivist, savist, metallist kui klaasitud faience’ist ning neid kasutati laialdaselt isiklikus ja koduses kaitses. Mitmed Besi esemed on tänapäeval eksponeeritud muuseumides üle maailma.
Tänapäeval kasutatakse Besi kujutisi vahel dekoratsioonis või populaarsema kultuuri sümbolina, kelle ülesanne on pakkuda huumorit ja kaitset—täpselt nii, nagu ta seda tegigi muistses Egiptuses.
