Asteekide mütoloogia: jumalad, viies päike ja inimohvrid
Asteekide mütoloogia: sügav ülevaade jumalatest, viiendas päikeses uskumustest ja inimohvrite rollist asteekide kultuuris.
Asteekide mütoloogia on Mehhiko asteekide tsivilisatsiooni mütoloogia. See uskumuste süsteem vormis nende maailmapilti, poliitikat ja igapäevast elu ning oli alus, millele nad rajasid toimiva ja arenenud ühiskonna. Nad omandasid ja kohandasid ideid ka varasematelt kultuuridelt — näiteks talteekidelt ja maiadelt. Asteekide keskaegne impeerium (peamiselt mexica rahvad) tõusis 14. sajandil ja kestis kuni hispaanlaste vallutusteni 16. sajandi alguses; selle ajaperioodi mõistmiseks kasutatakse sageli tähistust alates 14. sajandist kuni hispaanlaste jõudmiseni Mesoameerikasse.
Universum ja viis päikest
Asteegid jagasid maailma ja aja tsükliliseks ning uskusid, et universum on läbi elanud mitu suurt maailma- või „päikese”faasi. Iga faasi ehk „päike” lõppes katastroofiga ja loomisjumalad pidi maailma uuesti looma. Traditsiooniliselt nimetatakse neid viieks päikeseks:
- Esimene päike — maailma hävitasid jaaguarid;
- Teine päike — lõppes tormiga (tuulekatastroof);
- Kolmas päike — sai hävitatud tulevihmaga;
- Neljas päike — lõppes suure üleujutusega;
- Viies päike — nende arvates kestis praegune maailm kuni tulevase suurega, mida nad ootasid kui maavärinat või „liikumise” päeva (nahuatl keeles sageli nimetatud Nahui Ollin’iks).
Selline tsükliline mõtlemine sundis asteeke tegema rituaale ja ohvreid, et „toita” päikest ja hoida maailma stabiilsena.
Põhijumalad ja jumalannad
Asteekide panteon oli rikkalik: erinevad jumalad vastutasid sõja, päikese, vihma, põllumajanduse, ilu, viljakuse, surma ja muude elualade eest. Mõned tuntumad isikud mütoloogias olid Huitzilopochtli (päikese ja sõja jumal), Tezcatlipoca (peegel-suitsu jumal, saatuse ja muutuste võimas jõud) ja Xochiquetzal (armastuse, ilu ja viljakuse jumalanna). Lisaks neile oli oluline ka näiteks Quetzalcoatl (sulgadega madu — tarkuse ja kultuuri jumal), Tlaloc (vihma- ja tormijumal) ning Mictlantecuhtli (allilma jumal).
Inimohver ja rituaalid
Asteegide religioonis mängisid olulist rolli ohvrid, sealhulgas inimohvreid, kuid nende tähendus tuleb mõista kultuurikontekstis: ohvrid pidasid vastu maailma hävimise ja uuenemise tsüklitele ning olid suunatud jumalate heakskiidu ja loodusjõudude tasakaalu säilitamisele. Pea, süda ja maksa (moodustades nende jaoks võimsad kehaosad) olid ritualiseeritud väärtusega — süda eriti kui „elu” sümbol.
Inimohvriteks kasutati sageli sõjavangid, rituaalsed vabatahtlikud, kaheainsaajaohvrid tähtpäevadel või mõnel juhul ka eliidi liikmeid tähtsate müstiliste tegelaste kehastamiseks. Rituaalid toimusid templitel (näiteks Tenochtitláni Templo Mayor) ning neid juhtisid preestrid, kes tundsid kalendreid, ennustusi ja rituaalseid reegleid.
Kalender, rituaalne aeg ja ühiskondlik mõju
Asteegid kasutasid kaht peamist kalendrisüsteemi: 260-päevast ennustuskalendrit (tonalpohualli) ja 365-päevast tsüklit (xiuhpohualli). Need süsteemid määrasid pühad, rituaalid ja suuremad tseremooniad. Iga 52 aasta järel peeti nn „Uue Tule” (New Fire) rituaal, mille eesmärk oli peatada maailmakäigu võimalikke lõppemisi ja algatada uus ajatsükkel — see oli aeg, mil kogukond tegi suuri puhastusi ja rituaalseid ohvreid.
Pühad paigad ja pärand
Asteekide religioossed keskused, nagu Tenochtitlán, olid ehitatud rikkaliku templikompleksiga, kus tippu tõusis kaks peamist püramiidi ja altarid. Religioon ja mütoloogia olid integreeritud ka poliitikasse: jumalate teenimine ja lihtinimeste rituaalne osalus kinnistasid eliidi autoriteeti ja sõjalist ideoloogiat.
Tänapäeval on asteekide mütoloogia oluline osa Mehhiko kultuurilisest pärandist — see mõjutab kunsti, etnograafiat ja ajaloolisi uurimusi, samas kui ajaloolased püüavad mõista nende uskumuste sügavust ja mõju ilma neid lihtsustamata või sensatsiooniks muutmata.
Kui soovite, võin lühidalt lisada täpsemaid andmeid mõne konkreetse jumala, rituaali või kalendrisüsteemi kohta.
Küsimused ja vastused
K: Mis on asteekide mütoloogia?
V: Asteekide mütoloogia on Mehhikos asuva asteekide tsivilisatsiooni mütoloogia.
K: Mis oli asteekide ühiskonna alus?
V: A: asteegid rajasid oma ühiskonna oma mütoloogia mõistetele, mis aitas neil õitsengule kaasa.
K: Millistelt tsivilisatsioonidelt laenasid asteegid ideid?
V: Asteegid laenasid oma arenenud kultuuri loomiseks ideid talteekide ja maiade tsivilisatsioonidest.
K: Kui kaua kestis asteekide impeerium?
V: Asteekide impeerium kestis 14. sajandist kuni hispaanlaste võimuletulekuni.
K: Kuidas asteegid uskusid, et universum toimib?
V: Asteegid uskusid, et universumis oli neli faasi ehk päikest ja et jumalad lõpetasid iga päikese suure katastroofiga enne uue maailma loomist.
K: Millised olid asteekide mütoloogias kolm kõige võimsamat kehaosa?
V: Asteegid uskusid, et pea, süda ja maks on nende religioonis kolm kõige võimsamat kehaosa.
K: Milliseid jumalaid ja jumalannasid austati asteekide mütoloogias?
V: Mõned asteekide mütoloogias kummardatud jumalad ja jumalannad on Huitzilopochtli, Tezcatlipoca ja Xochiquetzal.
Otsige