Hindu pühakirjad: Vedad, Upanishadid, Puraanid ja eeposed
Hindu pühakirjad: Vedad, Upanishadid, Puraanid ja eeposed (Ramayana, Mahabharata) — põhjalik ülevaade sanskriti- ja regionaalsest filosoofiast, mütoloogiast ja kultuurist.
Hinduistlikud pühakirjad on hulk raamatuid ja muid tekste, mis räägivad hinduismist ja hinduistlikust mütoloogiast. Need on hindude jaoks püha kirjandus ning kujutavad endast mitmekihilist traditsiooni, mis hõlmab nii rituaalitekste kui ka filosoofilisi arutlusi, eepilisi jutustusi ja hellitavat palverütuaali. Olulised hinduistlikud pühakirjad on järgmised:
- Vedad
- Brahmanad
- Upanishadid
- Puraanid
Kaks eepost (väga olulised teosed), Ramayana ja Mahabharata, on samuti olulised hinduistlikud pühakirjad. Nende hulka kuulub ka Bhagavad Gita, mis on osa Mahabharatast ja millel on suur filosoofiline ja religioosne tähendus.
Kõik eespool nimetatud pühakirjad on kirjutatud sanskriti keeles, kuigi traditsioonilises esituses olid paljud varased tekstid suulised ja neid edastati põlvkonniti. Hilisemates sajandites tekkis suur hulk tekste ka rahvapärastes India keeltes.
Vedad ja nendega seotud tekstid
Vedad on hindu religiooni vanim kiht. Need jagunevad peamiselt neljaks: Rigveda, Yajurveda, Samaveda ja Atharvaveda. Iga Veda koosneb mitmest osast: samhita (hümnid ja mantrad), Brahmanad (rituaalse proosa seletused), Aranyakad (metsa tekste, vahel üle sillutatud vormid) ja Upanishadid (filosoofilised arutelud). Vedad on eelkõige seotud rituaalide, ohverdamiste ja liturgiaga, aga need sisaldavad ka varajast kosmoloogiat ja ühiskondlikke norme.
Brahmanad ja rituaalne kirjandus
Brahmanad on Vedadest eristuv rühmitus tekste, mis pakuvad detailset seletust ja juhiseid vedalike rituaalide läbiviimiseks. Need tekivad peamiselt riituse ja praktika tasandil ning selgitavad, kuidas ja miks teatud tseremooniaid teha. Brahmanad on olulised, et mõista vedaliku uskumuste ja rituaalide arengut.
Upanishadid: filosoofia ja moksha
Upanishadid moodustavad Vedadest välja kasvanud filosoofilise osa, mis keskendub sügavamatele küsimustele: mis on Atman (individuaalne minapõhi), mis on Brahman (universaalne absoluut), ja kuidas saavutada moksha (vabanemine samsarast ehk taassünni ringist). Upanishadid on olnud alusklassiks mitmetele indiafilosoofilistele koolkondadele ja need mängivad keskset rolli hindu vaimses mõtlemises.
Puraanid ja mitmedebohwanuline pärimus
Puraanid on narratiivsed tekstid, mis koguvad endas müüte, jumalate ja kuningate genealoogiad, maailmakirjelduse, kosmoloogia ja eetiliste õpetuste. Neid on sadu; traditsiooniliselt räägitakse 18 peamisest (mahapuranad). Puraanid on olulised rahvapärase religioosse kujutlusvõime kujundamisel ja paljud populaarsed jumalate lood ning pühapaigad on nende kaudu levinud.
Eeposed: Ramayana ja Mahabharata
Ramayana, mille vanim säilinud kuju omistatakse Valmikile, jutustab prints Rama elust, tema naise Sita röövimisest ja tagasisaamisest. Mahabharata on hiiglaslik eepos, mis käsitleb Pandavate ja Kauravate suurt perekondlikku konflikti ning sisaldab mitmeid filosoofilisi ja eetilisi arutelusid. Neis tekstides leidub nii ajaloolisi, mütoloogilisi kui ka moraalseid õpetusi, mis on mõjutanud indiaanlikku kultuuri ja eetikat läbi sajandite.
Autoriteet ja jaotus: Shruti vs Smriti
Hindu traditsioonis eristatakse kahte peamist autoriteedi liiki: Shruti (see, mis on kuulatud või ilmutatud — eelkõige Vedad ja Upanishadid) ja Smriti (see, mis on mäletatud — eeposed, puraanid, dharmashastrad ja teised hiljemad teosed). Shruti tekste peetakse kõrgeimaks usuallikaks, kuid Smriti toimib igapäevase õpetuse ja moraali allikana.
Keel, ajalugu ja kommentaaritraditsioon
Kuigi suur osa vanematest pühatekstidest on säilinud sanskritis, on aja jooksul lisandunud arvukalt kommentaare ja tõlgendusi eri filosoofilistelt õpetajatelt (nt Adi Shankara, Ramanuja, Madhva), samuti on pühakirju kirjutatud ja tõlgitud rahvakeeltesse. Lisaks eespool nimetatule on veel mitmeid teoseid, mis on hindude püha kirjandus. Paljud neist on kirjutatud teistes India keeltes, näiteks tamili ja hindi keeles. Regionaliseerunud traditsioonid — näiteks lõunaindias tegutsenud bhakti-liikumine — on loonud rikkaliku kirjanduse, mis on omandanud pühakirjaliku staatuse kohalikes kogukondades.
Pühakirjade mõju tänapäeval
Hindu pühakirjad on mitte ainult ajaloolised dokumendid, vaid elav osa usulistest praktikast ja kultuurilisest identiteedist. Neid kasutatakse rituaalides, õppetöös, moraalõpetuses ja kunstilises väljenduses (teater, tants, muusika). Samuti on need allikaks filosoofilistele mõtisklustele ja interreligioossele dialoogile.
Üldiselt moodustavad need tekstid koos kommentaaride, rituaalijuhtide ja suulise traditsiooniga komplekti, mis on kujundanud hinduism i pikkas ajaloolises ja kultuurilises protsessis.
Küsimused ja vastused
K: Millised on hinduistlikud pühakirjad?
V: Hindu pühakirjad on raamatute ja muude tekstide kogumik, mis kirjeldab hinduismi ja hinduistlikku mütoloogiat. Neil on hinduistlikus religioonis suur tähtsus ja neid peetakse pühaks kirjanduseks.
K: Milliseid tekste peetakse kõige olulisemateks hinduistlikeks pühakirjadeks?
V: Kõige olulisemateks hinduistlikeks pühakirjadeks peetakse veedasid, brahmanasid, upanišade, puraanasid ja kahte eepost, Ramayanat ja Mahabharatat.
K: Millises keeles on hinduistlikud pühakirjad kirjutatud?
V: Hinduistlikud pühakirjad on kirjutatud peamiselt sanskriti keeles, mis on iidne India keel.
K: Kas lisaks sanskriti keeles kirjutatud tekstidele on hindude jaoks ka muid pühasid tekste?
V: Jah, on mitmeid teisi teoseid, mida hindud peavad pühaks kirjanduseks. Paljud neist tekstidest on kirjutatud teistes India keeltes, näiteks tamili ja hindi keeles.
K: Miks on hinduistlikud pühakirjad hinduismi jaoks olulised?
V: Hindude pühakirju peetakse pühaks kirjanduseks ja need sisaldavad olulisi õpetusi, lugusid ja mütoloogiaid. Need annavad hindudele juhiseid nende religioossete tavade järgimiseks ja aitavad neil mõista universumi olemust.
K: Mis on veedad ja miks nad on olulised?
V: Vedad on kõige vanemad hinduistlikud pühakirjad ja neid peetakse hinduismi aluseks. Need sisaldavad hümne, rituaale ning õpetusi filosoofia ja vaimsuse kohta. Need on olulised, sest need on vanimad kirjalikud andmed iidsete India traditsioonide kohta ning annavad ülevaate iidse India ajaloost ja uskumustest.
K: Mis on Ramayana ja Mahabharata?
V: Ramayana ja Mahabharata on kaks eepilist hinduistlikku pühakirja, mis jutustavad lugusid kangelaskujudest Ramist ja Krishnast. Need tekstid on olulised oma moraalitõdede ja hinduistlike jumaluste kujutamise poolest. Samuti on nad olulised oma mahu ja keerukuse poolest ning on avaldanud sügavat mõju India kultuurile ja kirjandusele.
Otsige