Bhagavadgītā – Krishna õpetused dharmast ja elu juhend Sanatan Dharma jaoks
Shrimad Bhagavad Gita — sanskritikeelsed šlokid (mp3) ja tõlked
Bhagavad Gita on üks Sanatana Dharmale omistatud keskseid pühasid tekste. Traditsiooni järgi kirjutati see tuhandete aastate eest ja see on osa suuremast eeposest Mahabharata. Akadeemilises uurimuses dateeritakse teksti tavaliselt hilisemasse V–II sajandisse eKr, kuid selle õpetused on igihaljad ja mõjutanud hinduismi, filosoofiat ja vaimset praktikat läbi aegade.
Taust ja seade
Bhagavad Gita kujutab endas dialoogi Lordi Sri Krishnaga ja sõjamees Arjuna, kes on vibulaskjaga, enne Kurukshetra lahingu algust sõja väljal. Arjuna kõhkleb, kuna peab astuma lahingusse oma sugulaste ja õpetajate vastu; tema moraalne ja emotsionaalne dilemm on teksti keskmes. Krishna annab talle õpetusi, mis käsitlevad kohustust (dharmast), kohast tegutsemist, hinge loomust ja lõplikku vabanemist.
Struktuur ja põhiteemad
Gita koosneb 18 peatükist ja umbes 700 sanskriti šlokist. Peamised teemad on:
- Dharma — kohustus, õige tegutsemine ja sotsiaalne kohustus;
- Karma-yoga — isetumad ja tulemustest sõltumatud teod;
- Bhakti-yoga — pühendumus ja armastus Jumala vastu;
- Jnana-yoga — teadmine ja eneseäratundmine (atmani/ise ja brahmani/ülimtõe äratundmine);
- Sankhya-filosoofia ja vaated hingele (atmanile), mis on surematu ning kehade muutuvuse all;
- Krishna võimas ilmutus — vishvarupa ehk universumi ilme — mis näitab tema jumalikku väge (peatükk 11).
Põhijuhised ja praktiline tähendus
Gita pakub praktilisi juhiseid, mis on rakendatavad isiklike, sotsiaalsete ja vaimsete valikute puhul:
- Täitke oma kohust (mida tekst nimetab dharmaks) vastavalt oma rollile ja kastile, kuid ärge tehke seda ahnuse ega kiituse pärast — see on nishkama karma ehk isetute tegude põhimõte.
- Hing (atman) on igavene ja keha muutub — seetõttu ei saa hing olla lõplikult karistatuna või hävinuna; Gita selgitab rändhinge ja vabanemise ideed, mitte lihtsat igavest hukatust pattude eest. Tekst käsitleb reinkarnatsiooni ja vabanemist (moksha) pigem õpetuse kui hirmutava ähvardusena.
- Praktikad nagu meditatsioon, pühendus, eetiline elu ja teadmiste otsimine on vahendid sisevabaduse leidmiseks.
Mõju ja tõlgendused
Bhagavad Gita on olnud oluline nii filosoofilises kui ka religioosses mõttes — sellest on kirjutatud lugematu arv kommentaare erinevatest koolkondadest. Tekst on tõlgitud paljudesse keeltesse ja seda kasutatakse käsiraamatuna, et juhendada elu vastavalt Sanatan Dharma põhimõtetele. Gita on mõjutanud nii religioosseid õpetajaid kui ka sotsiaalseid reformijaid ja mõtlejaid üle maailma.
Keel ja esitus
Algtekst on sanskritis ja paljud inimesed loevad või laulavad selle šlokeid (mantraid). On saadaval mp3-salvestusi, kommentaare ja moodsa keelde tõlgitud versioone, mis aitavad teksti sisust paremini aru saada ka tänapäeva lugejal.
Seda teost peetakse laialdaselt juhendiks, mille alusel inimene võib püüda elada kooskõlas Sanatan Dharma väärtuste ja vaimse arengu eesmärkidega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Bhagavad Gita?
V: Bhagavad Gita on üks hinduismi pühadest raamatutest, mis sisaldab õpetusi, mille andis Issand Sri Krishna.
K: Millal kirjutati Bhagavad Gita?
V: Bhagavad Gita kirjutati umbes viis tuhat aastat tagasi Mahabharata osana.
K: Kes on Issand Sri Krishna?
V: Lord Sri Krishna on hinduismi kõrgeim jumal, kelle kohta öeldakse, et ta on andnud õpetusi Bhagavad Gita's.
K: Kellega räägib Krishna Bhagavad Gita's?
V: Krishna räägib Arjunaga, vibulaskjaga, enne Kurukshetra sõja algust.
K: Mida ütleb Krishna Arjunale Bhagavad Gita's?
V: Krishna ütleb Arjunale, et ta peab täitma oma kohust (mida nimetatakse dharmaks) ja minema võitlema, kuigi ta võitleb oma perekonna vastu.
K: Miks Arjuna kõhkleb Bhagavad Gita's võitlemast?
V: Arjuna kõhkleb võitlemast, sest ta võitleb oma perekonna vastu.
K: Mida peetakse Bhagavad Gita's?
V: Bhagavad Gita peetakse käsiraamatuks, mille järgi inimene peaks oma elu järgima Sanatana Dharma järgi.
