Aceh – Sumatra põhjaosa: šariaat, nafta, gaas ja 2004. aasta tsunami

Aceh — Sumatra põhjaosa: Šariaatlik kultuur, rikkalikud nafta- ja gaasivarud ning 2004. aasta laastav tsunami, lood taastumisest ja ajaloost.

Aceh (/ˈɑːtʃeɪ/) on Indoneesia provints Sumatra põhjaosas. Selle pealinn ja suurim linn on Banda Aceh. Provints paikneb läänes India rannikust ja on geograafiliselt lähedal Andamani ja Nikobari saartele üle Andamani mere. Acehi maastik on mitmekesine: rannikualad vahelduvad sisemaal mäestike ja viljakate orudega ning piirkonda läbivad mitmed jõed.

Ajalugu ja poliitiline areng

Acehil on pikk ajalugu kui olulisel kaubandus- ja islamiseerumise keskusel: islam jõudis Indoneesiasse esimestena just siit. Koloniaalajal oli Aceh tuntud vastupanust Hollandi võimule. 20. sajandil tekkis Acehis iseseisvusliikumine (Free Aceh Movement ehk GAM), mis sõdis aastakümneid Indoneesia valitsusvägedega ja mille tagajärjel piirkond kannatas laialdast vägivalda ja ebastabiilsust.

Autonoomia ja šariaat

Aceh on Indoneesia kontekstis erandlik: see on konservatiivne ja religioosselt aktiivne provints ning on ainsana riigis, kus ametlikult rakendatakse teatud määral šariaati. Alates eristaatusseadusest 2001. aastal on Acehile antud laiendatud enesekorraldusõigused ja õigus kehtestada islamiõiguslikke sätteid, mis puudutavad näiteks moraalireegleid ja kohalikke karistusi. Rakendamine on tekitanud nii toetust kui ka inimõigusalaseid muresid — näiteks naiste õiguste ja avaliku karistamise küsimused on olnud kriitika keskmes.

Geoloogia ja loodusõnnetused

Aceh asub aktiivse subduktsiooni tsooni lähedal Indo-Austraalia ja Euraasia plaadi piiril, mistõttu on piirkond maavärinate ja sellega seotud tsunami riskiga. 26. detsembril 2004 toimunud hiigelmaavärin lõi tugeva tsunami, mille põhjuseks oli India ookeani maavärin magnituudiga 9,2.

Majandus ja loodusvarad

Aceh on rikas loodusvarade poolest: piirkonnas on märkimisväärsed varud naftat ja maagaasi, mida on eksporditud nii koduturule kui ka välismaale. Mõnede hinnangute kohaselt kuuluvad Acehi gaasivarud ühe maailma suurema hulka. Lisaks naftale ja gaasile on olulised majandusharud kalandus, palmiõli toodang, riisitootmine ja kohvi kasvatamine. Enne 2004. aasta tsunamit oli ka turism (eriti loodus- ja sukeldusturism) regioonile oluline sissetulekuallikas.

Haldus ja rahvastik

Acehil on eristaatus Indoneesia administratiivses süsteemis ning provints on jagatud mitmeks maakonnaks (kabupaten) ja linnaks (kota), millel on oma kohalikud valitsused ja parlamendikogud. Rahvastik on enamikus moslemipõhine ning kultuurilised eripärad ja keelelised variandid (sealhulgas Acehi keele rühmad) mõjutavad igapäevaelu ja kohalikke kombeid. Provintsi elanikke on mitu miljonit, levimus väiksemates metsikutemates piirkondades võib olla hõredam.

Tsunami katastroof

Acehi läänerannikut, sealhulgas Banda Acehi, Calangi ja Meulabohi linnu, tabas tsunami pärast 26. detsembril 2004 toimunud India ookeani maavärinat magnituudiga 9,2. Acehis hukkus tsunami tõttu üle 170 000 inimese ning umbes 500 000 jäi kodutuks. Laialdased hävingud hävitasid infrastruktuuri, kodusid, kaubandus- ja kalandussektori ning tervishoiu- ja haridussüsteeme.

Pärast katastroofi saabus Acehi märkimisväärne rahvusvaheline abi: abiorganisatsioonid, valitsused ja eraisikud toimetasid suuri humanitaarabipakke, meditsiinilist abi ja taastamistoetusi. Tsunami käivitas ka poliitilise protsessi, mis aitas kaasa 2005. aasta rahuleppele Indoneesia valitsuse ja GAM-i vahel (Helsingi lepingu vahendusel) — see lõi aluse relvajõudude tagasitõmbeks ja laiemale rahumeelsele poliitilisele lahendusele. Taastamistööde hulka kuulusid maanteede, sadamate, koolide ja haiglate ülesehitus ning uued hooned ja tulevikku suunatud tsunamieelarenduse meetmed (nt hoiatussüsteemid ja evakuatsioonirajad).

Kultuur ja ühiskond

Acehi ühiskond on tugevalt islami mõjude all nii traditsioonides, rõivastuses kui ka pühade tähistamises. Kohalikud kombeid ja muusika ning käsitöö kajastavad piirkonna ajaloolist seotust mererändega. Samas on Acehi kultuuris kohal ka etniline mitmekesisus ja kohalikud kirjanduslikud ja kunstilised väljendusvormid.

Väljakutsed ja tulevik

• Majanduslik mitmekesistamine: kuigi nafta ja gaas on olulised, püüavad kohaliku juhtkonna ja kogukonnad arendada põllumajandust, kalandust ja jätkusuutlikku turismi.
• Sotsiaalne ühtsus ja inimõigused: šariaadi rakendamine ja religioossed tõekspidamised tekitavad ühiskondlikke debatte ning rõhutavad vajadust inimõiguste ja naiste õiguste kaitseks.
• Riskijuhtimine: tugevdatud katastroofiohutuse ja varase hoiatussüsteemide arendamine on saanud oluliseks prioriteediks, et vähendada tulevaste loodusõnnetuste mõju.

Viited ja lisalugemine

Artikkel kokkuvõtab Acehi olulisemaid aspekte: geograafia, ajalugu, majandus, šariaadi mõju, 2004. aasta tsunami ning hilisem taastumine ja rahulepingu protsess. Täpsemate faktide ja statistika leidmiseks soovitatakse pöörduda ametlike Indoneesia allikate ja rahvusvaheliste uurimuste poole.

Valitsus

Acehit ei juhita mitte Indoneesia provintsina, vaid eriterritooriumina (daerah istimewa). Selle erineva nimetuse eesmärk on anda piirkonnale suurem autonoomia Jakartas asuvast keskvalitsusest.

Sisemine jaotumine

Provintsis on kaheksateist piirkonda (kabupaten) ja viis linna (kota). Pealinn ja suurim linn on Banda Aceh. See asub rannikul Sumatra põhjatipu lähedal.

Acehi maakonnad

Küsimused ja vastused

K: Mis on Acehi pealinn?

K: Kus asub Aceh?

K: Millist liiki õigust Aceh ametlikult praktiseerib?

K: Millal jõudis islam esimest korda Indoneesiasse?

K: Kas Acehil on loodusvarasid?

K: Kui suur on Banda Aceh võrreldes teiste Indoneesia linnadega?

Otsing