Abdullah Öcalan on Türgi mässulise terroriorganisatsiooni Kurdistani Töölispartei (PKK) juht. Türgi tembeldas Abdullah Öcalani terroristiks ja ta on 1999. aastal terroristliku tegevuse eest eluaegselt vangistatud. "Öcalan" tähendab türgi keeles "see, kes võtab kättemaksu".

Ta sündis 4. aprillil 1949 Şanlıurfa provintsi Halfeti rajooni Ömerli külas vaese talupoja peres. Ta õppis kutsekoolis ja seejärel õppis Ankara ülikooli politoloogiakoolis. Ta hakkas osalema võitlevas maoistlikus poliitikas ja arreteeriti esimest korda 1973. aastal. 1975. aastal läks ta Süüriasse, kus ta oli 1978. aastal üks PKK asutajaliikmeid. Esimesel kongressil 1978. aasta novembris valiti ta juhiks. Kuigi organisatsioon kandis nime Kurdistani Töölispartei, ei saanud sellest kunagi tõelist poliitilist erakonda ja seda ei registreeritud, sest Türgi oleks selle ideoloogiaga mitte nõustunud ja oleks selle tagasi lükanud.

Ta lahkus Türgist 1979. aastal, enne 1980. aasta septembri sõjaväelist riigipööret, mille tagajärjel vangistati tuhandeid organisatsiooni liikmeid ja sümpaatiatöötajaid. 1982. aastal otsustas PKK jätkata sissisõda Türgi sees ja 1984. aasta augustis alustas tegevust sõjaline tiib, Kurdistani Vabastusüksused (HRK). 1985. aastal nimetati poliitiline tiib ümber Kurdistani Rahvuslikuks Vabastusrindeks (ERNK) ja 1986. aastal sai HRK-st Kurdistani Rahvavabastusarmee (ARGK). Öcalani avaldused muutusid 1990ndate jooksul üha mõõdukamaks, avalikult teatas ta oma soovist viia PKK vägivallast eemale ja liikuda poliitilise lähenemise suunas.

Ta sunniti oma rühmituse baasist Süürias Türgi survel 1998. aasta novembris välja. Ta põgenes Venemaale ja seejärel Euroopasse, ta arreteeriti pärast Moskvast Rooma Fiumicino lennujaama saabumist. Ta vabastati peagi, kui ta taotles poliitilist varjupaika, Itaalia seadused keelavad kellegi väljaandmise riiki, kus teda ootab surmanuhtlus. Ka Saksamaa väljaandmistaotlus kukkus poliitilise manööverdamise käigus kokku. Ta lahkus Itaaliast 16. jaanuaril 1999 ja naasis Venemaale, kuid peagi suundus ta Kreekasse, ilmselt kavatsedes sealt edasi lennata Haagi. Mitmesse Euroopa riiki keelduti teda lubamast ja selle asemel lennutasid Kreeka ametiasutused ta 3. veebruaril Keeniasse Nairobisse.

Vangistus, kohtuprotsess ja karistus

Pärast Nairobisse toimetamist võeti Öcalan 1999. aasta veebruaris Keenia ametivõimude kontrolli alla ja ta viidi Türki, kus talle esitati süüdistused riigi julgeoleku vastu suunatud tegevuses. 15. veebruaril 1999 kinnitati tema kinnipidamine. Õigusprotsess kulges rahvusvahelise tähelepanu all: ta mõisteti 29. juunil 1999 süüdi ja süüdistused lõppesid esmalt surmanuhtlusega.

Türgi parlamendi hilisemad seadusemuudatused ja surmanuhtluse kaotamine 2002. aastal tõid kaasa selle, et Öcalani karistus muuteti eluaegseks raske režiimiga vanglakaristuseks. Ta on alates selle ajast vangistatud peamiselt İmralı saarel (Marmara meri), kus tema ligipääs advokaatidele, perekonnale ja meediale on olnud tugevalt piiratud. Inimõiguste organisatsioonid on korduvalt kritiseerinud tema vahistamise ja kohtumenetluse mõningaid aspekte ning nõudnud läbipaistvust ja õiglast kohtlemist.

Ideoloogia, kirjutised ja poliitiline muutus

Algusest peale oli PKK ideoloogiline alus mõjutatud marksism-leninismist ja rahvusluspõhisest võitlusest; Öcalan oli selle arendaja ja suunamõtleja. 1990ndatest alates on tema mõtteviis märgatavalt muutunud: vangistuses kirjutas ta mitmeid tekste, milles kritiseerib varasemaid rigidseid marksistlikke tõlgendusi ja pakub alternatiivina välja mõisteid nagu demokraatlik konfederalism. Tema hilisemad ideed rõhutavad kohalikku isevalitsemist, ökoloogiat, naiste aktiivset osalemist poliitikas ja mitmekesise kogukondliku demokraatia arendamist.

Olulised teosed ja kogumikud tema vangluskirjandusest on levinud mitmesse keelde ning on mõjutanud kurdi poliitilist liikumist terve regiooni ulatuses. Tema mõtteid on nimetatud oluliseks teoreetiliseks lähtepunktiks näiteks Süüria kurdide regionaalse autonomiaprojekti (tuntud laiemalt kui Rojava) kujunemisel.

Pärand, mõju ja rahvusvaheline tähendus

  • PKK ja terrorismimärgis: Türgi peab PKK-d terroriorganisatsiooniks ning sama seisukoha on välja öelnud ka mitmed teised riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; samas on selle käsitluse ümber palju rahvusvahelisi poliitilisi ja õiguslikke vaidlusi.
  • Mõju kurdi liikumisele: Öcalan on endiselt sümboolne juht paljude kurdi aktivistide ja toetajate jaoks, kuigi PKK sees ja väljaspool on toimunud ideoloogilisi vaidlusi ja liikumise sisemisi ümberkorraldusi.
  • Vägivald ja kaotused: PKK ja Türgi vaheline konflikt on kestnud aastakümneid ning põhjustanud tuhandeid surmajuhtumeid, laialdasi inimõiguste rikkumisi ja sotsiaalset pingeid Põhja-Iraagis, Türgis ja Süüria kurdialadel.
  • Vahendus- ja läbirääkimiskatsed: Öcalani vahendatud ja initsiatiivil põhinevaid rahuprotsesse on toimunud erinevatel aegadel (näiteks 2013.–2015. aastal), kuid püsivat lahendust ei ole seni saavutatud ning konflikt on taas korduvalt eskaleerunud.

Olulisem kronoloogia (lühike ülevaade)

  • 4. aprill 1949 – Abdullah Öcalan sünnib Şanlıurfa lähedal.
  • 1978 – PKK asutamine ja Öcalani valimine juhiks.
  • 1984 – relvastatud tegevuse algus Türgis.
  • 1998 – sunnitud lahkumine Süüriast Türgi surve tõttu.
  • 1999 – kinnipidamine Nairobis ja toimetamine Türki; mõisteti süüdi ja antud surmanuhtlus (hiljem muudetud eluks vangistuseks).
  • 2002 – Türgi kaotab surmanuhtluse; Öcalani karistus muudetakse eluajaliseks.

Abdullah Öcalani isik ja tema poliitiline pärand jäävad regionaalselt ja rahvusvaheliselt vastuoluliseks: teda nähakse nii kurdide rahvusliku liidrina ja ideoloogina kui ka terrori- ja vägivallategu juhina vastavalt poliitilisele vaatenurgale. Tema vangistus ja mõtted jätkavad publiku, teadlaste ja poliitikute huvi ning arutelude esilekutsumist kurdi küsimuse, regionaalse julgeoleku ja rahuprotsesside teemadel.