Adolf Anderssen — saksa malemeister 'Surematu' ja 'Igavese mängu' mängija
Adolf Anderssen — 19. sajandi saksa malemeister, 'Surematu' ja 'Igavese mängu' briljant, mitmekordne turniirivõitja ja ründemängu legend, kelle pärand mõjutab tänapäeva maleõpetust.
Karl Ernst Adolf Anderssen (Breslau, 6. juuli 1818 – Breslau, 13. märts 1879) oli saksa malemeister ja matemaatikaõpetaja, keda peeti 1850.–1860. aastatel maailma parimaks mängijaks. Ta oli tunnustatud eriti ajavahemikus 1851–1868 kui valitsev turniiritäht ja eeskuju romantilise stiili ründemängus.
Elulugu ja karjäär
Anderssen sündis ja veetis suure osa elust oma sünnilinnas Breslaus. Hariduse ja elukutse poolest oli ta matemaatikaõpetaja, mistõttu ei olnud ta professionaalse mängijana sõltuv malest – malet harrastas ta kõrgel tasemel vabakutselisena. Õpetajatöö ja perekondlikud kohustused tähendasid, et ta ei reisinud ega mänginud profikarjääriga seotud mahukaid matše sama sageli kui mõni tema kaasaegadest, kuid tema tõeline hiilgeaeg katkes alles siis, kui nooremad meistrid (eriti Steinitz) hakkasid formaliseerima avanguteooriat ja positsioonilist mängu.
Turniiri- ja matšiedud
- Anderssen võitis kolm tähtsat rahvusvahelist turniiri: esimese Londonis 1851 (esimene üle-euroopaline suurturniir), uuesti Londonis 1862 ja Baden-Badenis 1870. Need võidud kinnitasid tema mainet kui parimat turniirimängijat oma ajastul.
- Ta mängis mitmete kuulsate mängijatega kohamänge ja matše. 1858. aastal kaotas ta Paul Morphyle, kes oli tolle aja järel maailmataseme fenomen. 1866. aastal kaotas Anderssen Steinitzile napilt – see matš tähistas ka ajastumuutust malelaudas, kus positsioonilise arutluse tähtsus kasvas.
- Hilisemates turniirides oli ta jätkuvalt edukas: näiteks 1877. aastal Leipzigis saavutas ta koos Zukertortiga teise koha, olles pärast Paulseni teist. See tulemus oli märkimisväärne arvestades, et Anderssen oli siis peaaegu 60-aastane.
Mängustiil ja kuulsaimad partiid
Anderssen on püsivalt tuntud oma hiilgava, ohvrimeelse ründemängu poolest – ta kasutas julgelt kombineerivaid ohvreid ja keerukaid taktikalisi motiive, mis sobisid romantilise male ajastu maitsega. Tema parimad partijad on üldsuse mällu jäänud kui näited erakordsest mänguiluust ja loomingulisest võimekusest.
Kõige kuulsamad partiid on:
- "Surematu mäng" (Immortal Game), London 1851 – Anderssen vs Lionel Kieseritzky. Selles partias tegi Anderssen mitu julget ohvrit ja lõpetas skaalalise kombinatsiooni abil võiduga, mis on pikka aega olnud maletajate ja huviliste pedagoogiline näide.
- "Igavene mäng" (Evergreen Game), Berlin 1852 – Anderssen vs Jean Dufresne. See partia on tuntud oma ilu ja harmoonia poolest, kus ründav initsiatiiv ja täpne kombinatsioonitoon saavutavad muljetavaldava lõpetuse.
Panus maleprobleemidesse ja laiem pärand
Lisaks partidele oli Anderssen viljakas maleprobleemide koostaja ja avaldas mitmeid ülesandeid ning partiide kommentaare ajakirjades. Tema töö aitas edendada taktikaõpetust ja lõi eeskuju tulevastele kombinatsioonimeistritele.
Kuigi Anderssenile ei soovitud anda ametlikku maailmameistri tiitlit (see kontseptsioon selgines alles Steinitzi aja lõpus), tunnistati teda oma aja parimaks ning tema mängustiil jäi oluliseks sillaehitajaks romantiliselt ajastult positionaalsele ja teoreetilisemale malele. Ta oli laialdaselt hinnatud ka isiklikult – sõbralik, abivalmis ja väärikas «vanem riigimees», kelle nõuandeid ja vahekohtuniku abi hinnati võistlustel ja klubitegevuses.
Isiklik elu ja surm
Anderssen elas suure osa elust Breslaus ja ühendas õpetajaametiga aktiivse maletegevuse. Ta suri 13. märtsil 1879 samas linnas. Pärast surma jääb ta kuulsaks eelkõige oma meisterlike partiade, probleemide ja ründemängu traditsiooni poolest.
p16
Tema staatus
Anderssen ei saanud kunagi maailmameistriks, sest "ei olnud veel olemas formaalse meistrivõistluse mõistet ega vahendeid, mille abil seda võiks välja anda... Tegelik maailmameistrivõistlus oli Wilhelm Steinitzi (1836-1900) looming... Esimene maailmameistrivõistluste mäng toimus 1886. aastal"... Samuti: "Wilhelm Steinitz... oli esimene inimene, kes kasutas maailmameistri tiitlit...".
Matemaatik
Anderssen oli matemaatikaõpetaja Breslau's (praegu Wroclaw). Temast sai umbes 1862. aastal professor ning 1865. aasta jaanuaris omistati talle doktorikraadi ja magistrikraadi aunimetused. Need autasud ei olnud maletamise eest, kuid tema karjääri õpetamise osast ei ole palju teada.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Karl Ernst Adolf Anderssen?
V: Karl Ernst Adolf Anderssen oli saksa malemeister ja matemaatikaõpetaja, keda tunnustati aastatel 1851-1870 pikka aega maailma parimaks mängijaks.
K: Milliseid turniire ta võitis?
V: Ta võitis kolm suurt rahvusvahelist turniiri - esimese Londonis 1851, seejärel Londonis 1862 ja Baden-Badenis 1870.
K: Kas ta kaotas kunagi ühtegi mängu?
V: Jah, ta kaotas 1858. aastal Paul Morphyle ja 1866. aastal napilt Steinitzile.
K: Milliste muude tegevuste poolest peale malemängu oli Anderssen tuntud?
V: Ta oli ka maleprobleemide helilooja.
K: Kui edukas oli Anderssen turniirimängus?
V: Temast sai Euroopa edukaim turniirimängija, kes võitis üle poole võistlustest, kuhu ta osales - sealhulgas Baden-Badeni 1870. aasta turniiri, mis on võrreldav tänapäeva tugevate GMide turniiridega.
K: Mille poolest on Anderssen tänapäeval kuulus?
V: Ta on siiani kuulus oma hiilgava ohvriterohke ründemängu poolest, eriti "Surematus partiis" (1851) ja "Igavese partiis" (1852).
K: Kuidas suhtusid teised temasse tema eluajal?
V: Teised pidasid teda mängu vanemaks riigimeheks, kelle poole nad pöördusid nõu või vahekohtu saamiseks.
Otsige