Adolf Anderssen
Karl Ernst Adolf Anderssen (Breslau, 6. juuli 1818 - Breslau, 13. märts 1879) oli saksa malemeister ja matemaatikaõpetaja. Ta oli tunnustatud kui maailma parim mängija suures osas ajavahemikus 1851-1868.
Anderssen võitis kolm suurt rahvusvahelist turniiri: esimese Londonis 1851, seejärel Londonis 1862 ja Baden-Badenis 1870. Anderssen kaotas 1858. aastal Paul Morphyle ja 1866. aastal napilt Steinitzile. Ta oli ka maleprobleemide koostaja. p16
Anderssenist sai Euroopa edukaim turniirimängija, kes võitis üle poolte turniiridest, kuhu ta osales - sealhulgas Baden-Badeni 1870. aasta turniiri, mis on võrreldav tänapäeva tugevate GMide turniiridega. Tema viimane edu oli 1877. aastal Leipzigis, kus ta saavutas Paulseni järel võrdselt Zukertortiga teise koha. Ta oli siis peaaegu 60-aastane.
Ta on endiselt kuulus oma hiilgava ohvrimeelse ründemängu poolest, eriti "Surematus mängus" (1851) ja "Igavese mängus" (1852). Ta oli ka üks kõige sümpaatsemaid malemeistreid ja temast sai mängu vanem riigimees, kelle poole teised pöördusid nõuande saamiseks või vahekohtunikuks.
Tema staatus
Anderssen ei saanud kunagi maailmameistriks, sest "ei olnud veel olemas formaalse meistrivõistluse mõistet ega vahendeid, mille abil seda võiks välja anda... Tegelik maailmameistrivõistlus oli Wilhelm Steinitzi (1836-1900) looming... Esimene maailmameistrivõistluste mäng toimus 1886. aastal"... Samuti: "Wilhelm Steinitz... oli esimene inimene, kes kasutas maailmameistri tiitlit...".
Matemaatik
Anderssen oli matemaatikaõpetaja Breslau's (praegu Wroclaw). Temast sai umbes 1862. aastal professor ning 1865. aasta jaanuaris omistati talle doktorikraadi ja magistrikraadi aunimetused. Need autasud ei olnud maletamise eest, kuid tema karjääri õpetamise osast ei ole palju teada.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Karl Ernst Adolf Anderssen?
V: Karl Ernst Adolf Anderssen oli saksa malemeister ja matemaatikaõpetaja, keda tunnustati aastatel 1851-1870 pikka aega maailma parimaks mängijaks.
K: Milliseid turniire ta võitis?
V: Ta võitis kolm suurt rahvusvahelist turniiri - esimese Londonis 1851, seejärel Londonis 1862 ja Baden-Badenis 1870.
K: Kas ta kaotas kunagi ühtegi mängu?
V: Jah, ta kaotas 1858. aastal Paul Morphyle ja 1866. aastal napilt Steinitzile.
K: Milliste muude tegevuste poolest peale malemängu oli Anderssen tuntud?
V: Ta oli ka maleprobleemide helilooja.
K: Kui edukas oli Anderssen turniirimängus?
V: Temast sai Euroopa edukaim turniirimängija, kes võitis üle poole võistlustest, kuhu ta osales - sealhulgas Baden-Badeni 1870. aasta turniiri, mis on võrreldav tänapäeva tugevate GMide turniiridega.
K: Mille poolest on Anderssen tänapäeval kuulus?
V: Ta on siiani kuulus oma hiilgava ohvriterohke ründemängu poolest, eriti "Surematus partiis" (1851) ja "Igavese partiis" (1852).
K: Kuidas suhtusid teised temasse tema eluajal?
V: Teised pidasid teda mängu vanemaks riigimeheks, kelle poole nad pöördusid nõu või vahekohtu saamiseks.
