Karl Ernst Adolf Anderssen (Breslau, 6. juuli 1818 – Breslau, 13. märts 1879) oli saksa malemeister ja matemaatikaõpetaja, keda peeti 1850.–1860. aastatel maailma parimaks mängijaks. Ta oli tunnustatud eriti ajavahemikus 1851–1868 kui valitsev turniiritäht ja eeskuju romantilise stiili ründemängus.

Elulugu ja karjäär

Anderssen sündis ja veetis suure osa elust oma sünnilinnas Breslaus. Hariduse ja elukutse poolest oli ta matemaatikaõpetaja, mistõttu ei olnud ta professionaalse mängijana sõltuv malest – malet harrastas ta kõrgel tasemel vabakutselisena. Õpetajatöö ja perekondlikud kohustused tähendasid, et ta ei reisinud ega mänginud profikarjääriga seotud mahukaid matše sama sageli kui mõni tema kaasaegadest, kuid tema tõeline hiilgeaeg katkes alles siis, kui nooremad meistrid (eriti Steinitz) hakkasid formaliseerima avanguteooriat ja positsioonilist mängu.

Turniiri- ja matšiedud

  • Anderssen võitis kolm tähtsat rahvusvahelist turniiri: esimese Londonis 1851 (esimene üle-euroopaline suurturniir), uuesti Londonis 1862 ja Baden-Badenis 1870. Need võidud kinnitasid tema mainet kui parimat turniirimängijat oma ajastul.
  • Ta mängis mitmete kuulsate mängijatega kohamänge ja matše. 1858. aastal kaotas ta Paul Morphyle, kes oli tolle aja järel maailmataseme fenomen. 1866. aastal kaotas Anderssen Steinitzile napilt – see matš tähistas ka ajastumuutust malelaudas, kus positsioonilise arutluse tähtsus kasvas.
  • Hilisemates turniirides oli ta jätkuvalt edukas: näiteks 1877. aastal Leipzigis saavutas ta koos Zukertortiga teise koha, olles pärast Paulseni teist. See tulemus oli märkimisväärne arvestades, et Anderssen oli siis peaaegu 60-aastane.

Mängustiil ja kuulsaimad partiid

Anderssen on püsivalt tuntud oma hiilgava, ohvrimeelse ründemängu poolest – ta kasutas julgelt kombineerivaid ohvreid ja keerukaid taktikalisi motiive, mis sobisid romantilise male ajastu maitsega. Tema parimad partijad on üldsuse mällu jäänud kui näited erakordsest mänguiluust ja loomingulisest võimekusest.

Kõige kuulsamad partiid on:

  • "Surematu mäng" (Immortal Game), London 1851 – Anderssen vs Lionel Kieseritzky. Selles partias tegi Anderssen mitu julget ohvrit ja lõpetas skaalalise kombinatsiooni abil võiduga, mis on pikka aega olnud maletajate ja huviliste pedagoogiline näide.
  • "Igavene mäng" (Evergreen Game), Berlin 1852 – Anderssen vs Jean Dufresne. See partia on tuntud oma ilu ja harmoonia poolest, kus ründav initsiatiiv ja täpne kombinatsioonitoon saavutavad muljetavaldava lõpetuse.

Panus maleprobleemidesse ja laiem pärand

Lisaks partidele oli Anderssen viljakas maleprobleemide koostaja ja avaldas mitmeid ülesandeid ning partiide kommentaare ajakirjades. Tema töö aitas edendada taktikaõpetust ja lõi eeskuju tulevastele kombinatsioonimeistritele.

Kuigi Anderssenile ei soovitud anda ametlikku maailmameistri tiitlit (see kontseptsioon selgines alles Steinitzi aja lõpus), tunnistati teda oma aja parimaks ning tema mängustiil jäi oluliseks sillaehitajaks romantiliselt ajastult positionaalsele ja teoreetilisemale malele. Ta oli laialdaselt hinnatud ka isiklikult – sõbralik, abivalmis ja väärikas «vanem riigimees», kelle nõuandeid ja vahekohtuniku abi hinnati võistlustel ja klubitegevuses.

Isiklik elu ja surm

Anderssen elas suure osa elust Breslaus ja ühendas õpetajaametiga aktiivse maletegevuse. Ta suri 13. märtsil 1879 samas linnas. Pärast surma jääb ta kuulsaks eelkõige oma meisterlike partiade, probleemide ja ründemängu traditsiooni poolest.

p16