Paul Morphy (1837–1884) — Ameerika malemeister ja maleloo ikoon

Paul Morphy (1837–1884) — Ameerika malemeistri tõus ja pärand: geenius strateegias, 1858. aasta triumf, New Orleans’ist pärit kultuuri- ja maleloo ikoon.

Paul Morphy (22. juuni 1837 - 10. juuli 1884), keda sageli nimetati „male uhkuseks ja kurbuseks“, oli Ameerika malemeister ja − oma ajastu parimana − mitteametlik maailmameister. Ta sai rahvusvahelise kuulsuse, kui 1858. aastal võitis Adolf Andersseni tulemusega seitse võitu, kaks kaotust ja kaks viiki, mis kinnitas tema staatust tollase maailma parima mängijana. Morphy’t peetakse ka üheks esimestest suurejoonelistest tänapäevase stiili mängijatest, kelle mäng rõhutas kiiret arengut, sentrilist kontrolli ja selget taktikalist arutlust. ^p263

Elulugu ja taust

Morphy oli segapäritolu kreoolist ning sündis New Orleansis, Louisianas. Tema isa oli portugali, iiri ja hispaania päritolu ning tegutses advokaadina; ema oli prantsuse kreoolist ja muusikaliselt andekas. Lapsepõlv möödus rikas-kultuurilises kodus, kus nii male kui muusika kuulusid pühapäevaste koosviibimiste tavapärase programmiga, mis toetas tema varajast huvi malemängu vastu. ^p11

Mängijakarjäär ja saavutused

Morphy oli maletegija juba nooruses: tema võimekus ja arusaam mängust erinesid kiiresti eakaaslastest. 1857. aastal võitis ta esimese Ameerika malekongressi (First American Chess Congress) ja sai sellega Ameerika parimaks mängijaks. Seejärel sõitis ta Euroopasse, kus pidas hulga mänge parimate tollaste mängijatega. Tema olulisemate saavutuste hulka kuulub ka kuulus Pariisi seeria, mille kõrgepunktiks oli võit Adolf Andersseni vastu.

Tuntud on Morphy tulemused ja ülemvõim paljudes vastasmängudes: ta lahendas keerulisi positsioone kiiresti, leidis võimsaid taktikalisi kombinatsioone ning mängis sageli palju tugevamate rivaalide vastu väga kindlalt. Kuigi Morphy ei kandnud ametlikku tiitlit „maailmameister“ (seda hakati ametlikult andma alles 1886. aastal), peetakse teda ajalooliselt esimeseks tõeliseks maailmatasemel meistriks.

Mängustiil ja kuulsad partiid

Morphy stiil oli selge, praktiline ja efektiivne: ta rõhutas kiiret arendust, keskruumi hõivamist ja lahtiste positsioonide loomist, kus tema taktikaline teravus sai õige eluruumi. Tema partiidest on maailmale jäänud mitmeid classicumeid, mis on laialdaselt õpitud näidete hulgas:

• "Opera Game" (1858) — partii, kus Morphy mängis üheskoos aristokraatide vastu ja näitas julget ning puhtalt taktikalist stiili; seda partiid kasutatakse sageli näitena tempoga arendamisest ja lõppvõtete ettevalmistusest.
• Partiid Pariisis ja Londonis — mitmed mängud tugevate eurooplastega, kus Morphy demonstreeris oma võimet kiiresti hinnata avangust arenevaid võimalusi ja viia mäng otsustava rünnakuni.

Hilisem elu, lõpetamine ja pärand

Kuigi Morphy võinuks saada professionaalseks maletajaks, ta ei pürginud püsivale karjäärile malemaailmas. Ta naasis Ameerikasse, läks õigusteadust õppima ja oli ametilt jurist, kuid oma elus ei saavutanud ta rahalist ega sotsiaalset edu, mida eeldada võiks tema maine põhjal. Hilisemad aastad olid tema jaoks keerulised: Morphy koges vaimset kurnatust ja tõsiseid isiklikke raskusi ning ta eemaldas end avalikust maleluust.

Paul Morphy suri 10. juulil 1884, alles 47-aastasena, surmapõhjuseks peetakse apopleksiat (insulti). Hoolimata suhteliselt lühikesest perioodist aktiivse mängijana, jäi tema mõju malemaailmale püsima: Morphy aitas kujundada modernse avangu- ja arendamismissiooni põhimõtteid ning tema partiiõpetused on säilitanud väärtuse nii teoreetilises kui ka praktilises maleõppes.

Mõju ja tähendus

Paul Morphy`t peetakse üheks suurimaks malemõjuks 19. sajandil. Tema järeltulijad ja paljud hilisemad meistrid võtsid üle tema rõhuasetuse arendusele, valuuteketele ja rünnakule avatud positsioonides. Morphy pärandina jääb muuhulgas ka rikkalik partiiarhiiv ja mitmed õpetuslikud näited, mida kasutatakse maletundides ning mis aitavad mõista nõtket, kombinatoorset stiili mängimist.

Kuigi tema elu lõpp oli traagiline, elab Morphy maine edasi kui maleloo üks ikoonidest ja esimesest tõelisest kõrgseltskonna-meistrist, kelle oskused ületasid tollase maailma tavamõõtmeid.

Malekarjäär

Morphy õpetas ennast ise ja üheksaks oli ta kohalike mängijate standardite järgi juba hea. 12-aastaselt võitis ta Ungari profi Löwenthali kolmes vabakäigumängus. Seejärel mängis ta vähe malet, kuni ta 1857. aasta aprillis omandas õigusteaduse kvalifikatsiooni. Seejärel osales ta esimesel Ameerika malekongressil New Yorgis ja võitis selle kergelt. Seejärel võttis ta vastu kutse mängida Inglismaal Birminghamis toimuval turniiril. Sellega algas tema kuulus Euroopa turnee. Ta võitis Inglismaal kõiki tähelepanuväärseid mängijaid, kuigi Staunton vältis matši.

Pariisis võitis ta Café de la Régence'is maja professionaali Harrwitzi.^p128 Seejärel võitis ta kergelt Andersseni, kes oli veidi harjutamata. Üheks tema saavutuseks oli samaaegne mäng viie tugeva mängija vastu, kusjuures ta võitis kaks, tegi kaks viiki ja kaotas ühe. Tal oli suurepärane mälu ja ta suutis mängida korraga rohkem kui ühe partii. Ühes näites mängis ta kaheksa mängijat korraga; tal endal ei olnud malelauda ja ta ei näinud nende malelaudu. Ta lihtsalt istus toolil seina vastas ja hüüdis oma käigud ning sai teada, mida teised mängijad olid teinud. Kokkuvõttes tõestas ta, et ta oli tol ajal parim. Tagasi koju jõudes rändas ta mööda idaranniku linnu, võttes vastu tunnistusi, bankette ja aplausi. Ta kirjutas 1859-60 aasta jooksul New York Ledgeris malekolumni.

"Selle eest maksti talle 3000 dollarit, kuid töö lõppes peagi. Teda abistas veel üks mängija, kes koos toimetajaga leidis, et Morphy on parandamatult laisk".^p263

Male stiilis

Kiire ja lihtne areng, mis viib otserünnakuni: see oli Morphy meetod. Tema avamised olid oma aja kohta esmaklassilised. Ta tõi välja mõned silmapaistvad kombinatsioonid ja ohverdused ning tema parimad partiid on ikka veel eeskujuks noortele mängijatele. Tema partiid tähistavad romantilise liikumise kõrgpunkti males, kus mängijad mängisid kõik otserünnakute nimel. Hiljem surus selle stiili maha parem kaitsetehnika, eriti mustade poolel avangutes. Sellest tulenesid dr Tarraschi klassikalised põhimõtted ja idee, et ühtegi partiid ei saa kaotada ilma viga tegemata. 1890ndate aastate male hakkas Morphy mängudest üsna erinev olema, osaliselt seetõttu, et ta oli sundinud mängijaid mõtlema selgemalt selle üle, mida nad teevad.

Morphy

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Paul Morphy?

K: Kuidas sai Paul Morphy laialdaselt tunnustatud maailmameistriks?

K: Kas Paul Morphy oli maletaja imelaps?

K: Milline oli Paul Morphy taust?

K: Milline oli õhkkond Paul Morphy lapsepõlvekodus?

K: Mille poolest oli Paul Morphy ema andekas?

K: Mis oli Paul Morphy isa elukutse?

Otsing