Paul Edmund de Strzelecki (20. juuli 1797 – 6. oktoober 1873) oli poolakas, kes õpetas end ise geoloogiaks ning sai kuulsaks 19. sajandi uurimisretkede ja geoloogiliste kaartide koostamisega, eelkõige Austraalias.

Ta sündis 1797. aastal Lääne-Poolas, Poznani lähedal asuvas Głuszynas. Nooruses teenis ta lühikest aega Preisi armees. Varajases eluetapis kohtas teda ka isiklikke ja õiguslikke raskusi: tema abielusoovid jäid täitmata ning teda on ajaloolistes allikates seostatud süüdistustega tööandja raha vastu. Hiljem kolis ta Londonisse, kus hakkas kasutama aadlitiitlit "de Strzelecki".

1834. aastal asus ta reisile Põhja-Ameerikasse, uurides mineraalipiirkondi ja kogudes proove – talle omistatakse ka varajased vaseleiud Kanadas. Aastatel 1836–1838 reisis ta mööda Lõuna-Ameerika läänerannikut Tšiilist Californiasse, jätkates samal ajal geoloogiliste ja geograafiliste vaatlustega.

1839. aastal külastas ta Hawaiid, Tahitit ja Uus-Meremaad, kuni jõudis lõpuks Sydneysse Austraalias. Seal pühendus ta põhjalikule geoloogilisele ja maastikukirjeldusele: koostas geoloogilisi uuringuid ning kaartis suuri alasid Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias, sh uuris Austraalia Alpide moodustisi. Oma uurimisretkede käigus ronis ta Austraalia kõrgeimale mäele ja nimetas selle Poola vabadusvõitleja Tadeusz Kosciuszko järgi – nii sai nimeks Mount Kosciuszko.

Ta veetis mitu aastat ka Tasmaanias, enne kui 1843. aastal tagasi Sydneysse naastes lõpuks Londonisse pöördus. Oma Austraalia-avastustest ja vaatlustest kirjutas ta raamatu Physical Description of New South Wales and Van Diemen's Land (Uus-Lõuna-Walesi ja Van Diemen's Landi füüsiline kirjeldus), mis andis olulise panuse Austraalia geoloogia ja looduse mõistmisse. Kuninglik Geograafiline Selts tunnustas tema tööpanust, andes talle asutajamedali.

Aastatel 1847–1848 määrati ta vastutama Suurbritannia abiorganisatsiooni abi jagamise eest Iirimaal suure näljahäda ajal. Selle töö käigus kehtestas ta abi jaotamise põhimõtteid ja standardeid, mis mõjutasid hilisemat abikorraldust ja olid mitmes vormis eeskujuks.

Strzelecki oli tunnustatud teadlane: ta valiti Kuningliku Seltsi ja Kuningliku Geograafilise Seltsi liikmeks ning 1869. aastal anti talle rüütlik aukraad KCMG (Knight Commander of the Order of St Michael and St George). Ta suri 1873. aastal vähki. Oma pärandiga seotud soovides palus ta, et tema dokumendid peale surma põletataks ja tema säilmed maetataks tähistamata hauda.

Strzelecki nimi on tänapäeval mitmel pool mälestuseks tema uurimistööle ja reisidele. Lyndhurstist Innaminckasse kulgev tee sai tema nimeks (Strzelecki tee) ning seda kasutati kuni 1930. aastateni veiste vedamiseks Adelaide'i; tänapäeval on see oluline ühendus ka Moomba suunal asuva suure maagaasivälja teenindamiseks. Lisaks kannavad tema nime Strzelecki Ranges Victorias ja Strzelecki rahvuspark Flindersi saarel – piirkonnad, kuhu ta ronis ja mida ta 19. sajandil uuris.