Periklese matusekõne — Thukydidese kuulus kõne Peloponnesose sõjast

Periklese matusekõne on kuulus kõne Thukydidese Peloponnesose sõja ajaloost. Kõne pidas Perikles Peloponnesose sõja esimese aasta lõpus (431–404 eKr). Ta oli Ateena tuntud poliitik ja sõja juhtfiguur. Kõne kuulus iga-aastastele avalikele matustestele, millega mälestati sõjas hukkunuid ja rõhutati linna ühisväärtusi.

Taust ja matusekombe

Tol ajal oli Ateenas kombeks korraldada sõjas hukkunute avalikud matused. Surnute surnukehad jäeti kolmeks päevaks telki, kus võis surnuile ohvreid tuua. Avalik matusekõne kuulus rituaali juurde: see ei olnud üksnes lein, vaid ka linnaüritus, millega kinnitati ühiskondlikku sidet, julgustati lähedasi ja tunnistati hukkunute vaprust.

Thukydidese üleskirjutus ja autentsuse küsimus

Matusekõne on kirja pandud Thukydidese Peloponnesosesõja teises raamatus. Thukydides märgib oma ajaloos, et ta ei tsiteeri kõiki kõnesid sõna-sõnalt, vaid esitab need nii, nagu tema arvates väljendaksid kõnede peamisi mõtteid ja printsiipide loogikat. Seega on teksti autentsus osaliselt vaidlustatud: üldiselt peetakse tõenäoliseks, et Perikles ise pidas kõne esimese sõjaaasta lõpus, kuid ei olda kindlad, kui täpselt Thukydidese tekst vastab algsele kõnele. Paljud ajaloolased usuvad, et Thukydides on säilitanud kõne põhimõtted ja stiili, kuigi ta võis mõningaid lõike täiendada või vormistada oma ajaloolise eesmärgi tarbeks.

Kõne sisu ja põhilised teemad

Periklese matusekõne erines tavapärastest ateenlaste matusekõnedest selle poolest, et see ei keskendunud üksnes üksikisikute voorustele, vaid oli ka üldsuse ja linna hoiakute ning väärtuste ülistus. Kõne põhiteemad on:

Ateena kui vabaduse ja demokraatia eeskuju: Perikles kiidab Ateena elukorraldust, kus seadused, haridus ja ühiskondlik osalus toetavad individuaalset vabadust ja kogukonna ühise heaolu eesmärki.
Ühiskondlik julgus ja kohustus: Tema sõnad kutsuvad üles austama hukkunute vaprust ja järgima nende eeskuju avalikus elus ning sõjas.
Rõhk kogukonna suurtel tegudel: kõne esitab Ateena kui linna, mis tegeleb suurte ja tähendusrikaste ettevõtmistega — nii sõjaliselt kui ka tsiviilellu panustades (kunsti, arhitektuuri, poliitika).
Moraalne üleskutse elavatele: peale mälestuse austamise kutsub kõne ellujäänuid üles hoidma linna väärtusi ja jätkama tööd, mis muudab ühiskonna tugevamaks.

David Cartwright kirjeldab kõnet oskuslikult kui "ülistust (kirjeldust) Ateenast endast...". Tõepoolest on osa kõnest pigem poliitiline manifest ja rahva julgustus kui ainult matusepalvus.

Miks kõne on ajalooliselt oluline

Periklese matusekõne on tähtis mitmel põhjusel. See annab haruldase akna klassikalise Ateena ideede ja ideoloogia mõistmiseks — eriti demokraatia, kodanikuvastutuse ja linnakultuuri väärtustamise osas. Samuti on kõne oluline näide antiikajastu retoorikast: see ühendab emotsionaalset leina ja pragmaatilist poliitilist sõnumit, muutes selle nii ajalooliseks dokumendiks kui ka kirjanduslikuks meistriteoseks.

Mõju ja pärand

Kõne on mõjutanud paljusid hilisemaid ajaloolasi, kirjandust ja poliitilist mõtlemist. Thukydidese ja Periklese kujutatud ideaalid on saanud aluseks aruteludele demokraatia ja kodanikukohustuste teemal juba sajandeid. Kuigi teksti täpne autentsus jääb osaliselt ebakindlaks, on selle tähendus kultuurilise ja poliitilise pärandina selge: see on üks tuntumaid antiikmaailma kõnesid, mida analüüsitakse veel tänapäevalgi nii ajaloolase, filosoofi kui retoorikaõpetajana.

Kokkuvõtlikult annab Periklese matusekõne meile nii ajaloolise kui ka ideoloogilise portree Ateena enesehinnangust sõjaajal — kõne, mis ühendab leina, austuse ja poliitilise visiooni ning mille mõju on säilinud läbi sajandite.

Periklese matusekõne

Gettysburgi aadress ja Periklese matusekõne

Ameerika kodusõja uurija GarryWills nimetab Abraham Lincolni kuulsat Gettysburgi kõnet kaasaegseks paralleeliks Periklese matusekõnesele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Periklese matusekõne?

V: Periklese matusekõne on kuulus kõne Thukydidese teosest "Peloponnesose sõja ajalugu". Selle pidas Perikles sõja esimese aasta lõpus ja see oli osa iga-aastastest avalikest matustest sõjas hukkunute jaoks.

Küsimus: Kes kirjutas Periklese matusekõne üles?

V: Selle kõne pani kirja Thukydides oma "Peloponnesose sõja ajaloo" teises raamatus.

K: Kui palju muutis või parandas Thukydides üleskirjutatud kõnesid?

V: Thukydides ütleb, et ta muutis või parandas mõningaid osi öeldust, kuid jäi peamiste ideede ja teemade juurde.

K: Miks on see kõne oluline?

V: Matusekõne on oluline, sest see erines tavalistest Ateena matusekõnedest, sest selles keskenduti Ateena tähistamisele ja rahva julgustamisele.

K: Millal see kõne toimus?

V: See kõne toimus Peloponnesose sõja esimese aasta lõpus (431 - 404 eKr).

K: Milline komme oli Ateenas sõjas hukkunute matustel?

V: Ateenas oli inimestel kombeks korraldada sõjas hukkunutele avalikud matused, kus nende surnukehad jäeti kolmeks päevaks välja ja neile tehti ohvreid.

K: Kas on kindel, et Perikles pidas selle kõne?

V: Jah, on üsna kindel, et Perikles pidas kõne esimese sõja-aasta lõpus, kuigi on ebaselge, kuivõrd vastab Thukydidese üleskirjutus sellele, mida ta tegelikult ütles.