15. juuli 2016 Türgi riigipöördekatse: ülevaade ja tagajärjed

15. juuli 2016 Türgi riigipöördekatse: põhjalik ülevaade sündmustest, hukkunutest, massilistest arreteerimistest ja poliitilistest tagajärgedest.

15. juulil 2016 toimus Türgis riigipöördekatse, kui rühm inimesi üritas võtta valitsuse üle, sest nad ei olnud nõus sellega, kuidas president Recep Tayyip Erdoğan riiki juhib. Arvatakse, et enamik neist inimestest kuulus Türgi armeesse. Üle 100 inimese sai surma ja üle 1000 vigastada. Tuhanded sõdurid arreteeriti, sest nad liitusid mässuga või muudel põhjustel. Sajad põgenesid Kreekasse või teistesse välisriikidesse. Tuhanded õpetajad, kohtunikud ja teised riigitöötajad vallandati 2016. aasta Türgi puhastuste käigus.

Kuidas ööl toimus

Katse algas ööl vastu 16. juulit: relvastatud üksused üritasid võtta kontrolli riigi võtmeobjektide üle — sillad Istanbulis suleti, ründehelikopterid ja lahinglennukid ründasid parlamendihoonet ja teisi strateegilisi objekte. Kiirabi- ja politseiväed kohtasid tulistamist ning tsiviilisikud sattusid tänavale, et protestida mässu vastu. President Erdoğan kutsus avalikult inimesi tänavatele, kasutades meediat ja mobiilivestlust, mis osutus üheks keerulisemaks hetkeks kogu öö jooksul.

Kes olid mässu eest vastutajad?

• Valitsuse ametlik seisukoht: Ankara süüdistas mässu Fethullah Güleni liikumise toetajaid (tuntud ka kui FETÖ). Türgi valitsus nõudis mitu korda Güleni väljaandmist USAst.
• Vastuväited ja küsimused: mõned analüütikud ja opositsiooniklubid tõid avalikult välja küsimusi mässu korralduse, informatsiooniõhu ja valitsuse reaktsiooni kohta; samas ei ole neile väidetele leitud laiaulatuslikku tõendusmaterjali, mis ümber lükkaks valitsuse süüdistused.

Otse- ja lühi­ajalised riiklikud reaktsioonid

• Riiklik eriolukord: peaminister väljakuulutati eriolukord (hiljem pikendatud mitu korda), mis andis valitsusele laiad volitused reageerimiseks ja julgeoleku tagamiseks.
• Kurb ja ulatuslik vastutegevus: arreteeriti tuhandeid sõjaväelasi, politseinikke, ametnikke ja teisi; algatusi võeti vastu ka hariduse, meedia ja kohutega seotud sektorites.
• Õigus- ja julgeolekumenetlused: algasid ulatuslikud menetlused, kohtuprotsessid ja uurimised küberruumis ja sõjaväe struktuurides.

Puhastused ja mõju avalikule elule

Pärast riigipööretekatset viis valitsus läbi laiaulatuslikud vallandamised ja arestid, mida nimetatakse sageli "puhastusteks". Mõju kõigi valdkondade jaoks oli suur:

• Tuhanded riigiametnikud, kohtunikud, õpetajad ja ülikooliõppejõud eemaldati ametitest või peatati.
• Meedialle ja vabaajakirjandusele kehtestati piiranguid; paljud väljaanded ja telekanalid suleti või võeti riikliku kontrolli alla.
• Õigusprotsessid suunati suurte süüdistuste läbiviimisele, sealhulgas riigireetmise ja relvastatud mässu süüdistused.

Rahvusvaheline reaktsioon

Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, sh Euroopa Liit ja NATO, kutsusid üles rahumeelsele lahendusele, demokraatia ja inimõiguste austamisele. Samal ajal väljendati muret massiliselt toimunud aretuste, meediavabaduse piiramise ja õigusprotsesside kiiruse pärast. Mõned riigid võtsid vastu Mäe­pöörefugituid; samal ajal seisis Türgi surve all nõuda Fethullah Güleni väljaandmist USAs.

Pikaajalised tagajärjed

• Poliitiline konsolideerimine: katse järel tugevnes presidendi ja valitseva partei poliitiline positsioon ning toimusid poliitilised sammud riigijuhtimise keskendumise suunas.
• Õigusruum ja sõnavabadus: riiklikud meetmed ja ümberkorraldused avaldasid pikaajalist mõju meedia- ja akadeemilisele vabadusele ning kohtusüsteemi sõltumatusele.
• Välissuhted: pingeid lääneriikidega, eelkõige Euroopa Liidu ja USAga, mõjutasid nii õiguskaitselised sammud kui ka kinnistunud kahtlused seoses välismaiste sidemetega ja julgeolekuasjadega.

Kokkuvõte

15. juuli 2016 riigipöördekatse oli Türgi jaoks murdepunkt, millel olid kohevad ja kaugeleulatuvad tagajärjed. Kaotus inimelude ja reaalne hirm järgneva ebastabiilsuse ees oli suur. Pärast katset toimusid ulatuslikud õiguskaitselised ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid riigi sise- ja välispoliitikat mitmeks aastaks.

Otsing