Sargon
Sargon oli üks esimesi inimesi ajaloos, kes lõi impeeriumi ehk mitmerahvuselise riigi. Tema impeerium hõlmas Tigrise ja Eufrati jõgede vahelist maad ning osa tänapäeva Türgi territooriumist.
Tema pealinna nimi oli akkadi keeles Agade.
Akkadi Sargon võis olla sama isik kui esimene Assüüria Sargon (tuntud ka kui Šarrukin või Šarru-kin). Sargoni impeerium hõlmas tõenäoliselt ka Assüüria. Assüüria kuningate nimekirjas on ta loetletud Ikunumi pojana ja dünastia rajajana. Temast sai silmapaistev liige Kiši kuningakojas, mille kuninga ta lõpuks kukutas enne Mesopotaamia vallutamist.
Savitahvel, mis räägib Sargoni sünnist ja tema tülidest Kiši kuninga Ur-Zababaga. Tahvel paleobabüloonia ajastust (2. aastatuhande algus eKr). Nüüd dateeritud: Akkadi Sargon, valitsemisaeg umbes 2270-2215 eKr. (3. aastatuhande lõpp eKr). Louvre'i muuseumist, Pariis.
Sargoni pojapoja Naram-Sini stele, mis tähistab tema võitu Zagrose Lullubi vastu.
Impeerium
Sargoni tohutu impeerium ulatus teadaolevalt Elamist kuni Vahemereni, hõlmates Mesopotaamiat, osa tänapäeva Iraani ja Süüria territooriumist ning võib-olla ka osa Anatooliast ja Araabia poolsaarest. Ta valitses uuest pealinnast Akkadist, mille Sumeri kuningate nimekirja kohaselt ehitas ta Eufrati vasakule kaldale. Mõnikord peetakse teda esimeseks inimeseks registreeritud ajaloos, kes lõi mitmerahvuselise, keskvalitsusega impeeriumi, kuigi ka sumerlased Lugal-anne-mundu ja Lugal-zage-si võivad seda väita. Tema dünastia kontrollis Mesopotaamiat umbes poolteist sajandit.
Akkadi keel
Akkadi keelest sai rahvusvahelise diskursuse ametlik keel. Sargoni valitsemisajal standardiseeriti akkadi keel ja kohandati selle kasutamiseks kiilkirja, mida varem kasutati sumeri keele puhul. Arenes välja kalligraafia stiil, milles savitahvlitele ja silindritele kantud tekst oli paigutatud mütoloogiliste ja rituaalsete stseenide vahele.
