Sargon — Akkadi kuningas ja Mesopotaamia esimese impeeriumi rajaja
Sargon oli üks esimesi inimesi ajaloos, kes lõi impeeriumi ehk mitmerahvuselise riigi. Tema impeerium hõlmas Tigrise ja Eufrati jõgede vahelist maad ning osa tänapäeva Türgi territooriumist. Teda peetakse tavaliselt esimese tõelise Mesopotaamia üleriigilise võimu loojaiks: ta ühendas alluvusse varem iseseisvaid linnriike ja lõi keskse administratsiooni, mis aitas valitseda laia ja etniliselt mitmekesist ala.
Tema pealinna nimi oli akkadi keeles Agade. Agade asukoht ei ole tänapäevani kindlalt tuvastatud – arheoloogilised andmed ei ole andnud lõplikku kinnitust ühele konkreetsel kuval olevale linnale – kuid pealinn funktsioneeris kui impeeriumi poliitiline ja kultuuriline keskus. Sargoni valitsemise ajal leidis aset ka akkadi keele laiem levik kui ametliku ja diplomaatilise suhtluskeele, mis mõjutas Mesopotaamia kultuurilist ajalugu pikaajaliselt.
Akkadi Sargon võib esineda hilisemates loeteludes ja tekstides eri vormides; on tähelepanuväärne, et hilisemad mesopotaamia allikad ja kuningakirjad viitavad temale kui võimsale valitsejale. On ka segadust ja mütoloogiat, mis puudutab nimi- ja isikutähendusi: samasuguseid või sarnaseid nimesid (näiteks Šarru-kin) kasutasid hilisemad Assüüria valitsejad, kuid need on ajalooliselt eri isikud ja asuvad sajandeid hilisemas ajas. Mõned varasemad allikad mainivad Sargoni seost Kiši kuningakojaga; ta tõusis võimule Kiši mõjuka maja või võimuhaara kaudu ja lõpuks kukutas Kiši kuninga, et alustada laialdasemat vallutust ja ühendada Mesopotaamia.
Ajalooline kontekst ja kronoloogia
Sargoni elu ja valitsemise täpsed aastaarvud on huvialuseks ja sõltuvad kasutatavast kronoloogiast. Levinud keskmise kronoloogia järgi on tema valitsemisaeg umbkaudu 24. sajandi keskpaik eKr (ligikaudu 2334–2279 eKr), kuid mõnes käsitluses kasutatakse lühemat või pikemat kronoloogiat. Meie teadmised Sargonist pärinevad peamiselt hiljem kopeeritud kuningakirjadest, temanimelistest reljeefidest ja muistsetest tekstidest, samuti arheoloogilistest leidudest, mis annavad fragmentaarse, ent väärtusliku pildi tema tegevusest.
Vallutused ja haldus
Sargon vallutas järjestikku Mesopotaamia sadu-võimulisi linnriike, sealhulgas kuulsamaid sumerdasi linnriike. Ta ühendas need üheks tsentraalseks riigiks, paigutas oma käskjalasid ja satraape ehk kubernerilaadne ametnikkond olulistesse linnadesse ning rajaski välja sidesüsteemi, mis tagas maksude ja varude kogumise ning sõjaväe liikumise. Tema väed kasutati nii jalg- kui ka vankrivägena, ning Sargon lõi püsiva sõjaväe, mis aitas säilitada keskset võimu ka kaugemates provintsides.
Lugu ja legende
Hiljem traditsioonides on Sargonist kujunenud legendaarne taust: tuntud on lugu tema vaest taustast (nt „korstnapühkija” või aedniku poeg), sündimisest ja imelisest pääsemisest (nooruk paati panduna jõkke pandud ja hiljem üles leitud), mis lõi tahke müütilise pildi tema kui „tõusja vaesusest võimu tippu”. Need jutustused on hilisemad ja peegeldavad sageli idealiseeritud pilti valmistest juhtidest – need ei asenda otsest ajaloolist tõestust, kuid näitavad, kuidas Sargon jäi hilisajal mesopotaamia mälu keskmesse.
Pärand ja järglased
Sargoni rajatud Akkadi dünastia kestis mitmeid põlvkondi. Tema pärijate hulka kuulusid tuntud nimed nagu Rimush ja Manishtuš, ning tuntuim neist oli Naram-Sin, kes hõivas trooni hiljem ja kelle valitsemine tõi kaasa nii territoriaalset laienemist kui ka uue kuningliku ideoloogiaga seotud arenguid (nt omistamine jumalikule staatusele). Akkadi impeeriumi institutsioonid ja akadeemiline keel mõjutasid kogu Läändelevantit ja hilisemat mesopotaamia kultuuriruumi.
Allikad ja piirangud
Meie arusaam Sargonist tuleb peamiselt keraamika-, tahvli- ja kuningalüüsi järelkõlastest, samuti hilisemate kronikate ja legendide poolt säilitatud materjalist. Arheoloogilised tõendid mõnes piirkonnas toetavad kirjeldusi tema vallutustest ja administratiivsetest reformidest, kuid paljud detailid on kadunud või segunenud hilisemate tekstidega. Seetõttu tuleb Sargoni elu ja tegevuse kirjeldamisel arvestada ajalooliste allikate fragmentaarsust ja hilisemate kroonikeelte võimalikke moonutusi.
Kokkuvõttes on Sargon tähtis tegelane Mesopotaamia ajaloos: tema valitsemine tähistas üleminekut paiksetelt linnriikidelt laiemale ühtsele poliitilisele struktuurile, tema poliitikad ja keeleline mõju püsisid sajandeid ning tema nimi jäi kultuurimällu nii ajaloolise kui ka legendaarse kangelasena.


Savitahvel, mis räägib Sargoni sünnist ja tema tülidest Kiši kuninga Ur-Zababaga. Tahvel paleobabüloonia ajastust (2. aastatuhande algus eKr). Nüüd dateeritud: Akkadi Sargon, valitsemisaeg umbes 2270-2215 eKr. (3. aastatuhande lõpp eKr). Louvre'i muuseumist, Pariis.


Sargoni pojapoja Naram-Sini stele, mis tähistab tema võitu Zagrose Lullubi vastu.
Impeerium
Sargoni tohutu impeerium ulatus teadaolevalt Elamist kuni Vahemereni, hõlmates Mesopotaamiat, osa tänapäeva Iraani ja Süüria territooriumist ning võib-olla ka osa Anatooliast ja Araabia poolsaarest. Ta valitses uuest pealinnast Akkadist, mille Sumeri kuningate nimekirja kohaselt ehitas ta Eufrati vasakule kaldale. Mõnikord peetakse teda esimeseks inimeseks registreeritud ajaloos, kes lõi mitmerahvuselise, keskvalitsusega impeeriumi, kuigi ka sumerlased Lugal-anne-mundu ja Lugal-zage-si võivad seda väita. Tema dünastia kontrollis Mesopotaamiat umbes poolteist sajandit.
Akkadi keel
Akkadi keelest sai rahvusvahelise diskursuse ametlik keel. Sargoni valitsemisajal standardiseeriti akkadi keel ja kohandati selle kasutamiseks kiilkirja, mida varem kasutati sumeri keele puhul. Arenes välja kalligraafia stiil, milles savitahvlitele ja silindritele kantud tekst oli paigutatud mütoloogiliste ja rituaalsete stseenide vahele.