Hiina-Korea sõnavara
Hiina-korea sõnavara ehk hanja-eo (hangul: 한자어, hanja: 漢子語) on hiina laenusõnad korea keeles. Nagu jaapani keel, on ka korea keel hiina keelega mitteseotud. Hiina keel on sino-tiibeti keel, samas kui korea keel on keeleisolaat (mis tähendab, et sellega ei ole ühtegi teadaolevat keelt suguluses), kuid hiina keel on korea keelt nii palju mõjutanud, et on teinud korea keelde palju muudatusi. Hiina laenusõnad moodustavad umbes 60% keele sõnavarast, kuigi korealased kasutavad igapäevases kõnes palju rohkem emakeelseid korea keele sõnu. See on sarnane sellega, et umbes 50% inglise keele sõnadest pärineb ladina, prantsuse või kreeka keelest, kuid inglise keele kõnelejad kasutavad palju rohkem inglise keele emakeelseid sõnu. Sarnaselt jaapani keelega on hiina keel üks kolmest peamisest allikast korea sõnade jaoks, teised kaks on korea emakeelsed sõnad ja sõnad teistest võõrkeeltest, eriti inglise keelest. Kui mõned hiina laenusõnad muutsid tähendust jaapani keeles, muutus nende tähendus ka korea keeles, sest Korea oli nende sõnade muutmise ajal Jaapani koloonia. Kuna korealased olid seaduse alusel sunnitud rääkima jaapani keelt ja neil oli keelatud rääkida korea keelt, võtsid hiina laenusõnad üle uued jaapani keele tähendused, kui korealastel lubati taas vabalt oma keelt rääkida.
Kuna Korea poolsaar jagunes kaheks eri riigiks, Põhja- ja Lõuna-Koreaks, on erinevad murded arenenud väga erinevalt.
Lõuna-Korea
Tänapäeval kirjutavad lõunakorealased, kasutades hangul'i (Korea emakeelne tähestik) ja hanja 漢子 (hiina kirjamärkide korea versioon), kuigi nad kasutavad viimast märksa vähem kui hiinlased ja jaapanlased. Kuna hiina sõnad kõlavad sageli sarnaselt ka hiina keeles, muutusid need korea keelde jõudes samuti homofoonideks, kuid kuna korea keeles puuduvad toonid, kõlavad need korea keeles veelgi sarnasemalt. Lõuna-korealased kirjutavad tavaliselt ainult hanguli keeles, kuid mõnikord, kui sõnal on palju homofoone ja sõna tähendus on kontekstist lähtuvalt ebaselge, kirjutavad korealased sõna mõnikord hanja keeles, et sõnade vahel ei tekiks segadust. Näiteks, kuna korea sõnal sudo (hanja: 수도) on palju homofoone ja tal võib olla selliseid tähendusi nagu "vaimne distsipliin", "vang", "vee linn, st. Veneetsia või Suzhou", "paddy riis", "drenaaž/jõgi/pinnavee tee", "tunnel" või "pealinn", nii et vältida segadust, mida sudo tähendab, neid sõnu võib kirjutada nende hanja järgi, mis on 修道, 囚徒, 水都, 水稻, 水道, 隧道 ja 首都. Kuid korealased ei kirjuta peaaegu kunagi emakeelseid korea keele sõnu hanja keeles. Näiteks sellised emakeelsed korea sõnad nagu hananim (hangul: 하나님, hanja: 神, tähendus: Jumal), mul (hangul: 물, hanja: 水, tähendus: vesi), mal (hangul: 말, hanja: 馬, tähendus: vesi), mal (hangul: 말, hanja: 馬, tähendus: vesi), hani (hangul: 말, hanja: 馬, tähendus: vesi): hobune), nara (hangul: 나라, hanja: 國, riik) ja saram (hangul: 사람, hanja: 人, tähendus: inimene) kirjutatakse peaaegu alati hangul keeles, kuigi paljusid neist saab kirjutada hanja keeles. See erineb jaapani keelest, kus sageli kirjutatakse hiina tähtedega nii jaapani emakeelseid sõnu kui ka hiina laenusõnu.
Põhja-Korea
Põhja-Koreas, kus korea natsionalism muutus väga tugevaks, kaotati hanja ja paljud hiina laenusõnad, et "puhastada" korea keelt ehk vabaneda teistest keeltest pärit sõnadest ja kasutada nende asemel emakeelseid sõnu. Tänapäeval, kui põhjakorealased kirjutavad korea keeles, siis ainult hanguli keeles.
Korea nimed
Korealastel on tavaliselt ühe sõnaga perekonnanimi, mis on hiina päritolu, ja kahesõnaline eesnimi, mis on samuti hiina päritolu. Traditsiooniliselt on üks eesnime sõna sama, mis kõigil isiku õdedel ja vendadel, ja teine sõna on ainulaadne. Näiteks Park Geun-hye (hangul: 박근혜, hanja: 朴槿惠) ja Kim Jong-un (hangul: 김정은, hanja: 金正恩). Mõnedel korealastel on aga kahesõnaline hiina päritolu perekonnanimi, nagu Namgung (hangul: 남궁, hanja: 南宮) ja ühesõnaline hiina päritolu eesnimi nagu Namkung Do (hangul: 남궁도, hanja: 南宮道). Muudel juhtudel võib korealastel olla ühesõnaline eesnimi ja ühesõnaline perekonnanimi. Näiteks Go Soo (hangul: 고수, hanja: 高洙). Tänapäeval on aga muutunud tavalisemaks, et korealaste eesnimi on emakeelne korea sõna, nagu Haneul (hanja:한을, tähendus: "taevas"/"taevas"), Areum (hanja:아름, tähendus: "ilu"), Iseul (hanja:이슬 "kaste") ja Seulgi (hanja:슬기, tähendus: "tarkus"). Ametlikes dokumentides peavad korealased kirjutama oma nime hanja ja hangul'i keeles. Korea emakeelsete nimede puhul valisid korealased pigem hanja, mis on lihtsalt sama hääldusega kui sõna silbid, mitte aga hanja, millel on sama tähendus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on sino-korea sõnavara?
V: Hiina-korea sõnavara ehk hanja-eo (hangul: 한자어, hanja: 漢子語) on hiina laenusõnad korea keeles.
K: Kuidas on korea keel hiina keelega seotud?
V: Hiina keel on sino-tiibeti keel, samas kui korea keel on isoleeritud keel (mis tähendab, et sellega ei ole ühtegi teadaolevat keelt seotud), kuid hiina keel on korea keelt nii palju mõjutanud, et on teinud korea keelde palju muudatusi.
K: Kui suur osa korea keele sõnavarast koosneb hiina laenusõnadest?
V: Ligikaudu 60 % keele sõnavarast koosneb hiina laenusõnadest.
K: Kuidas on see võrreldav ladina, prantsuse ja kreeka keele sõnadega?
V: Sarnaselt inglise keelega, kus umbes 50% sõnadest pärineb ladina, prantsuse või kreeka keelest, kuid inglise keele kõnelejad kipuvad kasutama palju rohkem ingliskeelseid emakeelseid sõnu.
K: Millised on kolm peamist korea keele sõnade allikat?
V: Korea sõnade kolm peamist allikat on korea emakeelsed sõnad, võõrkeeled, näiteks inglise keel, ja hiina laenusõnad.
K: Kuidas mõjutas jaapani keel mõningaid hiina laenusõnade tähendusi Koreas?
V: Kui mõned hiina laenusõnad muutsid jaapani keeles tähendust, kui Korea oli sel ajal Jaapani võimu all, siis need sõnad muutusid; nad võtsid vastu uued jaapani tähendused, kui korealastel lubati taas vabalt oma keelt rääkida.
K: Kuidas on murded Põhja- ja Lõuna-Koreas pärast nende jagunemist erinevalt arenenud?
V: Pärast jagunemist kaheks eri riigiks - Põhja- ja Lõuna-Koreaks - on nende vastavad murded arenenud üksteisest väga erinevalt.
