Hiina laensõnad korea keeles (hanja-eo): päritolu, mõju ja näited

Hiina-korea sõnavara ehk hanja-eo (hangul: 한자어, hanja: 漢子語) tähendab korea keeles kasutatavaid hiina laenusõnu. Nagu jaapani keel, ei ole ka korea keel otseses suguluses hiina keelega: hiina keel kuulub sino-tiibeti keeltesse, samas kui korea keel on keeleisolaat (st sellega ei ole teadaolevalt seotud teisi keeli). Siiski on hiina keel korea keelele tugevasti mõjunud: hiina päritolu sõnad (sino-korean sõnad) moodustavad hinnanguliselt kuni umbes 60% kaasaegse korea keele sõnavarast, kuigi igapäevases kõnes kasutatakse sageli rohkem emakeelseid korea sõnu. See on sarnane näiteks olukorraga, kus suur osa inglise keele sõnavarast pärineb ladina, prantsuse või kreeka keelest, kuid igapäevane kõne jääb valdavalt emakeelseks. Nagu jaapani keeles, on hiina keel üks peamistest allikatest korea sõnavara jaoks; teised olulised allikad on korea emakeelsed sõnad ja laensõnad teistest võõrkeeltest, eriti inglise keelest.

Päritolu ja ajalooline taust

Hiina laensõnade voog Korea poolsaarele algas palju sajandeid tagasi. Hiina kirjutussüsteemi ja klassikalise hiina keele mõju tungis Koreasse juba kolmes kuningriigis (Three Kingdoms) ajal ning tugevnes edaspidi Goryeo ja Joseon dünastiate jooksul. Kirjalikaks kirjakeeleks pärisajani oli sageli klassikaline hiina keel, mis mõjutas haridust, bürokraatiat, filosoofiat ja seadusandlust. 15. sajandil leiutati hangul, mis võimaldas korea keele täpsemat kirjaoskust, ent hanja jäi hariduses ja ametlikus kasutuses tähtsaks kuni 20. sajandini.

Mõju keeleehitusele ja sõnavarale

Sino-korean morfeemid (hiina päritolu silbipõhised ühikud) moodustavad korea keeles palju liitsõnu, eelkõige käivad nad käsikäes abstraktsete, teaduslike ja ametlike mõistete väljendamisel. Sellised kombineeritud sõnad on sageli kahest või enamast hiina päritolu morfeemist koosnevad ühendid, mille tähendus on arenenud paralleelselt Hiinas ja Jaapanis, kuid hääldus ja morfoloogiline käitumine on korea keelest lähtuv.

Sino-korean sõnu kasutatakse muu hulgas:

• teadus- ja tehniliste terminite loomiseks;
• ametlikes ja kirjanduslikes registreis;
• nimi- ja asjamõistete täpsustamiseks (nt ametinimetused, õigus‑, majandus‑ ja haridusväljendid);
• kuupäevade, raha ja mitmete loendussüsteemide puhul koos Sino‑korean numbritega (näiteks 일, 이, 삼 jne kasutatakse kuude ja arvude puhul teatud kontekstides).

Näitlikud sõnad (hanja → hangul → tähendus)

• 學校 (학교) — kool
• 大學 (대학) — ülikool
• 電話 (전화) — telefon
• 學生 (학생) — õpilane, tudeng
• 人口 (인구) — rahvaarv
• 時間 (시간) — aeg, tunnid
• 政治 (정치) — poliitika
• 經濟 (경제) — majandus
• 法律 (법률) — õigus, seadus

Jaapani koloniaal mõju ja tähenduse nihked

20. sajandi alguse moderniseerumise ja eriti Jaapani koloniaalperioodi ajal (1910–1945) sattus Korea tugevamasse kontaktisse jaapani keelega. Paljud modernsed terminid ja tehnilised mõisted levisid Aasias samaaegselt Hiinast, Jaapanist ja Koreast ning mõnikord jõudsid teatud sõnad Koreasse läbi jaapani keele. Selle tõttu on juhtumeid, kus hiina päritolu sõna sai Jaapanis uue tähenduse või kasutusviisi ning see uus tähendus kandus edasi ka korea keelde. Näiteks mitmed kaasaegsed ühiskondlikud ja tehnilised terminid levitasid end laiemalt läbi Jaapani kui vahesilla.

Erinevused Põhja- ja Lõuna‑Korea vahel

Kuna Korea poolsaar jagunes kaheks eri riigiks — Põhja- ja Lõuna-Koreaks, on süstemaatilised keelepoliitikad ja murded arenenud eri suundades. Põhja-Koreas likvideeriti hanja ametlik kasutus ning rõhutati ja arendati native korea sõnavara (ja ka teisi laensõnu, nt vene mõju), et vähendada hiina‑päritolu sõnavara kasutust. Lõuna‑Koreas aga säilitas ja kohandas hanja piiratud kasutust: hariduses õpitakse endiselt osa hanja märke, neid kasutatakse ajalehtedes, teadus- ja juriidilistes tekstides lahendusena homograafide eristamiseks ning perekonnanimedes ja ametlikes dokumentides.

Hääldus, morfoloogia ja õppimise tähtsus

Sino-korean hääldus erineb oluliselt moodsast mandariinisest hiina hääldusest — need kõrvalekalded tulenevad ajaloolisest hääldusstaadiumist, millest sõnad Korea keelde jõudsid, ning kohalikust fonoloogilisest kohandamisest. Õppides hanjad või sino-korean morfeme, saab õppija sageli parema ülevaate sõnade tuumast, tuvastada homonüüme ja mõista keerukamaid terminoloogilisi ühendusi (näiteks teadus- ja meditsiiniterminid).

Kokkuvõte

Hanja-eo on korea keele oluline ja ajalooliselt kihiline osa: kuigi igapäevane kõne põhineb peamiselt emakeelsel sõnavaral ja hangul on tänapäeval peamine kiri, mõjutavad hiina päritolu sõnad endiselt tugevalt ametlikku, teaduslikku ja tehnilist lexikonit. Erinevad keelepoliitikad Põhja- ja Lõuna-Koreas ning ajaloolised kontaktid Hiina ja Jaapaniga on viinud mitmete kasutusvariante ja tähenduse nihkete tekkeni. Hanja tundmine on kasulik neile, kes õpivad korea keelt sügavamalt või töötavad valdkondades, kus täpne terminoloogia on oluline.

Küsimused ja vastused

K: Mis on sino-korea sõnavara?

K: Kuidas on korea keel hiina keelega seotud?

K: Kui suur osa korea keele sõnavarast koosneb hiina laenusõnadest?

K: Kuidas on see võrreldav ladina, prantsuse ja kreeka keele sõnadega?

K: Millised on kolm peamist korea keele sõnade allikat?

K: Kuidas mõjutas jaapani keel mõningaid hiina laenusõnade tähendusi Koreas?

K: Kuidas on murded Põhja- ja Lõuna-Koreas pärast nende jagunemist erinevalt arenenud?

Otsing