Kammkübara haamripea

Kirjeldus

Nagu kõikidel teistel haidel, on ka kammhaidel "haamer", mida tuntakse "cephalofoil" nime all, peas. Haide silmad ja ninasõõrmed asuvad pealae otsas. Kammhaid kasvavad tavaliselt 1,5-2,7 meetri pikkuseks, kuid pikim leitud hai oli 4,3 meetri pikkune. Kõige raskem kunagi leitud isend kaalus 150 kilogrammi. Nad on tavaliselt oliivi, pronkspruunid, helepruunid, hallikaspruunid või isegi hõbehallid ja neil on valge kõht. Noortel kaladel on uime servad tavaliselt tumedamad, kuid vanemaks saades muutuvad need heledamaks.

Taksonoomia

Esmakordselt tunti haamripea nime Zygaena lewini. Ta nimetati 1834. aastal ümber Sphyrna lewini. Ta on tuntud ka kui Cestracion leeuwenii 1865. aastal, Zygaena erythraea 1871. aastal, Cestracion oceanica 1913. aastal ja Sphyrna diplana 1941. aastal. Sõna Sphyrna on kreekakeelne sõna, mis tähendab "haamer". See viitab hai pea kujule.

Kus nad elavad

Kammpea on rannikualade pelaagiline liik. Seda leidub mandri- ja saarekaldal ning lähedalasuvates sügavamates veekogudes. Seda leidub soojades parasvöötme ja troopilistes rannikuvetes üle kogu maailma, vahemikus 46° põhjalaiust kuni 36° lõunapikkust. Teda võib leida kuni 500 meetri sügavuseni, kuid enamasti leidub ta üle 25 meetri sügavusel.

Käitumine

Päeval on nad tavaliselt kalda lähedal. Öösel jahivad nad kaldast kaugemal. Täiskasvanud isendid on tavaliselt üksi, paarikaupa või väikestes rühmades, noorloomad on suuremates rühmades, mis koosnevad kuni sajast või isegi rohkemast liikmest. Ehkki kammkarpide kohta öeldakse, et nad on inimeste suhtes ohutud, on teatatud selle hai rünnakutest. Need rünnakud võivad olla põhjustatud suurelt haamrihailt.

Söötmine

Kammkarbid toituvad sellistest kaladest nagu sardiinid, makrell ja heeringas. Mõnikord söövad nad ka peajalgseid, nagu kaheksajalgsed ja kalmaarid. On teada, et nad söövad ka teisi väiksemaid hailiike, nagu mustatipuline riffhai (Carcharhinus melanopterus) ja Atlandi teravnokkhai (Rhizoprionodon terraenovae).

Reproduktsioon

Haamripea on eluvõimeline. Emasloomad on tiined 9-10 kuud, enne kui nad 15-30 poega sünnitavad. Noored kasvavad teiste haidega võrreldes aeglaselt. Neil on ka tumedamad uimed kui täiskasvanutel.

Ohustatud staatus

2008. aastal kanti kammkarbonaad "ülemaailmselt ohustatud" kalade nimekirja. Uuringud on näidanud, et mõnes Atlandi ookeani piirkonnas on populatsioonid viimase 30 aasta jooksul vähenenud 95% võrra. Selle põhjuseks on haiuimede ülepüük. Nende uimedest valmistatakse haiuimesuppi. Teadlased kutsuvad üles keelustama haiuimede püügi, mis tähendab, et haide uimed lõigatakse maha ja ülejäänud loomad visatakse vette tagasi surema. Vasaraha on kõige sagedamini püütud hailiigid, keda püütakse uimepüügiks.