Kammpea haid (Sphyrna lewini) on haide liik. Algselt oli ta tuntud kui zygaena lewini, kuid nüüd on ta tuntud kui Sphyrna lewini. Sõna Sphyrna on kreekakeelne sõna, mis tähendab "haamer", mis viitab tema peas olevale "haamrile" või "pealaelale".

Seda tuntakse ka kui "pronksist vasarapea", "neerupeaga vasarapea" või "lõunapoolne vasarapea". Teda leidub soojades parasvöötme ja troopilistes rannikuvetes üle kogu maailma laiuskraadide 46° N ja 36° S vahel. Ta on kõige levinum haamerhai.

Välimus ja eripära

Kammpea haide iseloomulik tunnus on laiahaarne, sissepoole laugenev "haamerpea" (scalloped hammer), mille keskosas on sisselõiked eespool ja taga. Keha värvus on tavaliselt pronksjas kuni hallikaspruun, kõht heledam. Suuruse poolest ulatuvad isendid tavaliselt 2–3,5 meetrini; mõnedel isenditel võib pikkus olla kuni umbes 4 meetrit. Keha on voolujooneline ja uimed tugevad, sobides nii rannikualade kui ka avamerelaevade eluviisiga.

Elupaik ja levik

Kammpea haid elavad eelkõige sooja vee rannikualadel, lahtedes, madalates merelahtedes ja korallriffide ümbruses. Nad liiguvad rändeliselt: noorimad isendid kasutavad rannikualasid ja suhkrurohu- või mudalaid kui sünnitus- ja poegimisalasid, vanemad isendid võivad koguneda liitgruppidesse ja rännata avamere suunas või mööda kontinentide rannikuid. Liik on levinud laialt maailmameres, eriti soojemate ookeanite rannikuvetes.

Toitumine ja käitumine

  • Toitumine: kammpea haid toituvad peamiselt väikestest kaladest, kala poegadest, kalmaaridest, tihtipeale ka raajakestega saakloomadest nagu krabid või väiksemad põhjapinnal liikuvaid röövloomad.
  • Käitumine: õhtul ja öösel aktiivsemad, sageli liiguvad suuremates parvedes — eelkõige nooremad isendid kogunevad suures rühmas. Mõned populatsioonid formeerivad ajutisi suuremaid kogumikke, eriti paljunemisaegadel või rände ajal.

Paljunemine

Kammpea haid on viljastatud sisemiselt ja rasedus toimub emases emakas (vivipaarne paljunemine), kus arenevad vastsed saavad emakast toitaineid nii lootekesta kui ka muude mehhanismide kaudu. Emased sünnitavad korraga tavaliselt kümneid poegi — järglaste arv võib varieeruda, sageli on loodeid paarkümmend, kuid täpne arv sõltub isendist ja poplulatsiooni tingimustest. Poegade pikkus sünnitusel on tavaliselt alla ühe meetri.

Põhiohud ja konserveerimisstaatus

Kammpea haid on maailmas oluliselt ohustatud. Tegurid, mis populatsiooni vähendavad:

  • Liigne püüdmine ja kõrvalsaak: neid püüakse nii sihtpüügiks kui kõrvalsaaginna erinevates kalandusvõrkudes.
  • Shark finning (ujukite eemaldamine): vasarpeade uhke kujuga uimed on väärtuslikud turul, mistõttu neid vahel jahitakse eriliselt.
  • Elupaikade degradeerumine: rannikualade hävinemine ja poegimisalade saastumine kahjustavad noorpopulatsiooni ellujäämist.

Rahvusvahelisel tasandil on kammpea haid hinnatud kui ohustatud liik; nad on kantud ka CITES loetellu (rahvusvaheliselt reguleeritud kaubandus). Paljudel aladel on kehtestatud püügikeelud, kaitsealad ja muud juhtimismeetmed, kuid populatsiooni taastumine sõltub rangedest ja hästi täidetavatest kaitsemeetmetest.

Oht inimesele

Kammpea haid ei ole inimeste jaoks peamine oht — rünnakud inimestele on harvad. Küll aga võivad suured isendid potentsiaalselt olla ohtlikud, kui neid ärritada või meeleheitesse ajada, seetõttu on veealune kokkupuude teadlik ja ettevaatlik. Inimeste suurim mõju neile on siiski püüdmine ja finning, mitte rünnakud.

Mida saab teha kaitseks

  • Toetada jätkusuutlikku kalandust ja tarbida sertifitseeritud mereande.
  • Tugineda ja levitada teavet liigi ja selle rolli kohta meresüsteemis.
  • Toetada kaitseprogramme ja seadusandlust, mis piiravad püüki ja kaitsevad poegimisalasid.

Kokkuvõttes on Sphyrna lewini silmapaistev ja ökoloogiliselt oluline liik, kelle säilimine nõuab rahvusvahelisi jõupingutusi, tõhusat kalanduse juhtimist ja kaitsealasid, et tagada selle haide tulevik ka edaspidi.