Käärsaba-kärbsenäppaja
Käärsaba-kärbsenäpp (Tyrannus forficatus) on Põhja-Ameerikas, Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos elav linnuliik. Ta sööb putukaid. Ta on pealt hall ja altpoolt helehall, külgedel roosa. Tiivad on tumedad ja tal on pikk must saba. Seda nimetatakse käärisabaks, sest tema saba näeb välja nagu käärid. Noorena on saba lühem ja lind ei ole nii värviline.
Käärsaba-kärbsenäpp on tihedalt suguluses kuninglindudega. See on ka Oklahoma osariigi lind. Üldnimetus tuleneb tema varasemast ladinakeelsest nimest - Muscivoria forficata, mis tähendab "lendav" - "käärid" ja "sööma". Oklahomas võib käärseleppasid kohata avatud preeriates, puude ääres ja teede ääres aedadel, puuoksadel ja üksikutel puudel istudes. Nad söövad suurel hulgal rohutirtsu, särge, ämblikke ja muid maapinnal elavaid putukaid, mistõttu on nad majanduslikult tähtsad ja populaarsed farmerite ja rantšoomanike seas.
Varsti pärast lindude saabumist osariiki alustavad isased oma kuulsat "taevatantsu", mis on kevadel ja varasuvel populaarne koht teede ääres. Pärast umbes 100 jala kõrgusele tõusmist teeb isane V-kujulisi lende, seejärel kukub ta ebakorrapärase siksakilise kursiga alla ja teeb sageli saltosid, kuuldes samal ajal rulluvat, kähisevat häält. Seda etendust on kirjeldatud kui "võrratu graatsia õhuballetti". Pesitsemine toimub tavaliselt 7-30 meetri kõrgusel üksikul puul. Sageli kasvatatakse suve jooksul kaks 4-6-liikmelist pesakonda.
Käärsaba-kärbsenäppaja on kergesti äratuntav pika käärisaba järgi, mille pikkus võib ulatuda kuni üheksa tolli. Lennu ajal avab lind oma saba nagu käärid ja istumise ajal klapib või sulgeb "käärid". Kael ja selg on pärlhalli värvi ning rind on valge. Tiivad on mustad, õlgadel on tunda tulipunast. Peamine oht käärsuudmele on salaküttimine. Palju linde on tapetud salaküttide poolt, kes tahtsid ainult linnu saba.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis liiki lind on käärsaba-kärbsenäpp?
V: Käärsaba-kärbsenäpp (Tyrannus forficatus) on linnuliik, mis elab Põhja-Ameerikas, Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos.
K: Mida sööb käärsaba-kärbsenäpp?
V: Käärsaba-kärbsenäpp sööb putukaid.
Küsimus: Kuidas on käärsaba-kärbsenäpp oma nime saanud?
V: Käärisaba-kärbsenäpp kannab nime "käärisaba", sest tema saba näeb välja nagu käärid.
K: Kus saab Oklahoma osariigis käärsabasid leida?
V: Oklahomas võib käärsuudmikesi kohata avatud preeriates, puiduga ääristatud teede ääres ja teeääres, kus nad istuvad aedadel, puuoksadel ja üksikutes puudes.
K: Milline on isaste käärsabade esinemine kevadel ja varasuvel?
V: Isased käärsuudmed esitavad oma kuulsat "taevatantsu", mille käigus ronivad nad umbes 100 meetri kõrgusele ja teevad seejärel V-kujulisi lende, millele järgneb korrapäratu siksakiline lend, mille käigus nad sageli saltot teevad ja samal ajal kuulutavad rulluvat, kähisevat häält.
K: Kui kõrgel nad tavaliselt pesitsevad?
V: Käärsabakad pesitsevad tavaliselt 7-30 meetri kõrgusel maapinnast üksikutes puudes.
K: Millised on selle linnuliigi tunnused?
V: Käärsaba-kärbsenäppajaid on lihtne ära tunda nende pika käärisaba järgi, mis võib ulatuda kuni üheksa tolli pikkuseks. Lennu ajal avavad nad oma saba nagu käärid ja voldivad või sulgevad need istudes. Neil on pärlhallid nokad ja seljad, valge rind ja mustad, õlgadel tulipunased tiivad.
