Embioptera ehk võrkkiudsed: siidi ketravad troopilised putukad

Embioptera (võrkkiudsed) — troopilised siidi ketravad putukad: avasta nende siidivõrgud, elupaigad, toitumine ja ajalugu juraajast kuni tänapäevani.

Embioptera on putukate selts, mida üldiselt tuntakse kui võrkkiudseid (mõnikord kasutatakse ka nimetust embiidid või webspinners). Need on väikesed, enamasti troopiliste ja subtroopiliste piirkondade spetsialistid, kelle eripäraks on siidi ketramise võime oma esijalgadel paiknevate näärmete abil.

Võrgupääsukesed kuuluvad alamklassi Pterygota ja esimestena on nad leitud juba juraajal. Nad on hästi esindatud ka kriidiaegses merevaigustikus, kust teadlased on saanud väärtuslikke leidusid nende varasemast ajaloost.

Välimus ja anatoomia

Võrkkiudsed on tavaliselt väikesed (enamasti mõnest millimeetrist kuni mõnekümne millimeetrini, sageli 3–12 mm), kere on pikenenud ja silindriline. Paljud liigid on heledates või pruunikates toonides ning pealispind võib paista läikivana. Märkimisväärne on see, et nende siidinäärmed asuvad esijalataldade (basitarsuse) piirkonnas — nad ketravad siidi otse esijala abil, mis on putukate seas haruldane omadus.

Paljudel liikidel on seljas tiivad ainult isastel (mõnikord hästi arenenud, ent lühikesed), emasloomad ja nümfid on sageli tiibadeta. See rõhutab nende kohastumust elamiseks silmadega kaitsvates siidigaleriides.

Käitumine ja eluviis

• Siidigaleriid: nad ehitavad silmnähtavalt võrgulaadseid galeriisid puutüvede, kivide või leheprahi pinnale. Need galeriid kaitsevad neid kiskjate ja kuiva ilma eest ning säilitavad niiskust.
• Sotsiaalsus: paljud liigid elavad väikestes kogukondades või pererühmades — galeriisid jagavad sageli emased, nümfid ja mõnikord isased.
• Toitumine: nad on peamiselt detriit- ja mikroherbivoorid: toituvad leheprahist, samblast, sambla-, koore- ja samblikukogumitest ning mõnest orgaanilisest jäägist galeriides.
• Suhtlus: võrkkiudsed kasutavad silmade ja keha vibratsioone ning tõenäoliselt ka keemilisi signaale siseelus korrapärase kooselu ja paaritumise korral.
• Areng: nad arenevad hemimetaboolselt — munast koorub nümf, mis mitmete tõugete ja nahkmete kaudu kasvades muutub täiskasvanuks, ilma metsamosa (pupae) staadiumita.

Reproduktiivne käitumine ja ellujäämine

Paaritumine toimub sageli galeriides; emasloomad munevad munad siidiga vooderdatud nurkadesse ja mitmete liikide puhul on täheldatud emade hoolitsust munade eest. Galeriid aitavad tagada noorte ellujäämist varjates neid ilmastikutingimuste ja kiskjate eest.

Levik ja inimene

Võrkkiudsed on peamiselt levinud troopikas ja parasvöötmes, kuid mõningaid liike leidub ka soojemates parasvöötme piirkondades. Vahetevahel satuvad nad parasvöötme riikidesse nagu tahumatud reisijad — tavaliselt kui nad transporditakse koos kauba või taimse materjaliga. Sellised leiud on enamasti juhuslikud ja ei tähenda alati püsiva asurkonna tekkimist.

Tähtsus ja uurimine

Võrkkiudsed ei ole inimesele ohtlikud ega märkimisväärsed kahjurid, kuid neid hinnatakse teadusuuringutes nende unikaalse siiditootmise ja käitumismustrite tõttu. Siidi struktuur ja ketramisviis on huvitavad nii evolutsiooni- kui ka biomaterjalide uurimuse jaoks. Paleontoloogiliselt annavad fossiilid merevaigus olulist teadmist nende perekondlikust ajaloost ja varasematest levikutusündmustest.

Tuvastamine ja kaitse

• Võrkkiudseid saab sageli tuvastada väikeste silindriliste siidistruktuuride järgi puupinna või lehe all.
• Need putukad ei vaja inimestelt erilist kaitset ega kontrolli, kuid nende uurimine aitab mõista troopiliste putukakommuunide ökoloogiat.

Kokkuvõte: Embioptera ehk võrkkiudsed on erilise kohastumisega väikesed putukad, kes ketravad siidi oma esijalgade abil ja elavad võrgulaadsetes galeriides. Nad on olnud olemas juba juraajal ning pakuvad huvi nii evolutsioonilise ajaloo, käitumise kui ka biomaterjalide uurimise seisukohast.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Embioptera?

K: Millisesse alamklassi kuuluvad võrkkiudsed?

K: Millal ilmusid esmakordselt võrkpöördjate rühm?

K: Millistest struktuuridest ketravad võrkkiudsed siidi?

K: Milleks kasutavad võrkkiudurid siidi?

K: Millest toituvad võrkkiudsed?

K: Kuidas jõuavad võrkkiudloomad parasvöötme maadesse?

Otsing