Kummarloomad
Entoprocta ehk Kamptozoa on pisikeste, 0,1-7 millimeetri pikkuste (0,004-0,28 tolli) paiksete veeloomade sugukond. Täiskasvanud isendid on kobarakujulised, suhteliselt pikkadel varrastel. Nad on filtrisööjad, kellel on lontide kroon, mille sädemed tekitavad suu suunas veevoolu. Nii suu kui ka pärak asuvad krooni sees. Pealiskaudselt sarnastel Bryozoa (Ectoprocta) on pärak väljaspool õõnsatest lontidest koosnevat "krooni". Enamik entoproctide perekondi on koloonilised ja kõik peale kahe liigi 150-st on merelised. Mõned üksikud liigid võivad liikuda aeglaselt.
Mõned liigid paiskavad viljastamata munarakud vette, teised aga hoiavad munarakud kuni nende koorumiseni pesakambris, kusjuures mõned neist liikidest kasutavad arenevate munade toitmiseks platsentasarnaseid organeid. Pärast koorumist ujuvad vastsed lühikest aega ja asuvad seejärel pinnale. Seal nad metamorfoosivad ja vastse soolestik pöördub tavaliselt kuni 180°, nii et suu ja pärak on suunatud ülespoole. Nii koloonilised kui ka üksikud liigid paljunevad ka kloonimise teel.
Mõned nudibranchide (meritigude) ja lameusside liigid toituvad entoproctidest. Mõned entoproktide liigid on leitud elavat tihedas koosluses teiste loomadega.
Entoproctide fossiilid on väga haruldased ja esimesed kindlalt tuvastatud isendid pärinevad ülemisestjuraajast. Enamikus uuringutes alates 1996. aastast on entoprocts loetud Trochozoa liikmeteks, kuhu kuuluvad ka molluskid ja anneloidid. Siiski jõuti 2008. aasta uuringus järeldusele, et entoproctid on lähedalt seotud mürkloomadega.
Üksik entoprokt
Nimed
"Entoprocta" tähendab "pärak sees". Alternatiivnimetus "Kamptozoa" tähendab "painutatud" või "kõverad" loomad. Mõned autorid kasutavad Entoprocta, teised eelistavad Kamptozoa.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Entoprocta?
V: Entoprocta, tuntud ka kui Kamptozoa, on pisikeste, 0,1 kuni 7 millimeetri pikkuste (0,004 kuni 0,28 tolli) paiksete veeloomade sugukond.
K: Milline on täiskasvanud isendite kuju?
V: Täiskasvanud isendid on kobarakujulised, suhteliselt pikkade varrega.
K: Kuidas nad toituvad?
V: Nad on filtritoitlased, kelle lonksude kroonis on sädemed, mis tekitavad suu suunas veevoolu. Nii suu kui ka pärak asuvad krooni sees.
K: Kas entoprotektorid ja mürkloomad erinevad üksteisest?
V: Pealiskaudselt sarnastel Bryozoa (Ectoprocta) on pärak väljaspool õõnsatest telgitagustest koosnevat "krooni".
K: Kas kõik liigid on merelised?
V: Enamik entoproctide perekondi on koloonilised ja kõik peale kahe liigi 150-st on merelised. Mõned üksikud liigid võivad liikuda aeglaselt.
K: Kuidas nad paljunevad?
V: Mõned liigid paiskavad viljastamata munarakud vette, teised aga hoiavad munarakud kuni koorumiseni pesakambris, ja mõned neist liikidest kasutavad arenevate munade toitmiseks platsentasarnaseid organeid. Pärast koorumist ujuvad vastsed lühikest aega ja asetsevad seejärel pinnal, kus nad metamorfoosivad ja keeravad oma soolestikku kuni 180°, nii et suu ja pärak on suunatud ülespoole. Nii koloonilised kui ka üksikud liigid paljunevad ka kloonimise teel.
K: Millal tuvastati esimest korda kindlalt fossiile?
V: Entoproctide fossiilid on väga haruldased ja esimesed kindlalt tuvastatud isendid pärinevad ülemisest juraajast.
