Palaeoptera – algupärased tiivulised putukad, sh Ephemeroptera ja Odonata
Palaeoptera on algupäraste (basaalsete) tiivuliste putukate rühm, mille tiivad ei voldi tagasi kõhu kohale, nagu seda teevad Neoptera. See tunnus tuleneb tiibade erilisest hingestus‑ ja liigesstruktuurist ning tiibade tugevast jäikusest nende alusosas. Enamik paleopteritest on välja surnud; elusolevatest rühmadest on traditsiooniliselt nimetatud Ephemeroptera (tavaliselt tuntud inglise keeles kui "mayflies"; on iseloomulikult lühikese täiskasvanueluiga ja n-ö alamtiivastikuga ehk subimago) ja Odonata (liblikad ja liblikad) — Odonata hõlmab rahvalikus terminoloogias dragonflies ja damselflies ehk kiilu‑ ja neidrilaadsed liigid).
Määratlus ja peamised morfoloogilised tunnused
Palaeoptera peamine ühine tunnus on see, et täiskasvanud isendid ei suuda oma tiibu painutada ja katta kõhtu, mis eristab neid Neopterast. Lisaks esineb sageli keerukas tiibeenide (venation) muster ning mitmetes rühmades on arenenud spetsiifilised sõrmekujulised lisanduvad tiibestruktuurid. Paljud paleopterite elutsüklid on hemimetaboolsed (mittetäielik muutumine), sisaldades vees elavaid nümfe (näiteks Ephemeroptera ja Odonata nümfid), kes on olulised energiaringluse ja ökosüsteemide toituahelates.
Elusolevad rühmad ja nende bioloogia
Kahel elusoleval perekonnagrupil on erinevad eluviisid: Ephemeroptera on üldiselt lühikese täiskasvanuelueaga, sageli vaid mõne tunni kuni päevani elavad õrnad täiskasvanud; neil on unikaalne alamtiiva faas (subimago), mis on paljude teiste putukate seas haruldane. Odonata on tavaliselt tugevad lennuvõimelised röövlid: nende nümfid vees jahivad saaki ning täiskasvanud on osavad lennuvõitlejad ja paaritumiskäitumise poolest silmapaistvad. (Originaaltekstis viidatud linkide märksõnad jäid samaks — lingid on säilinud nagu algses tekstis.)
Evolutsiooniline staatus ja taksonoomilised vaidlused
Palaeoptera ei pruugi olla monofüleetiline ehk mitte kõik paleopteriteks loetavad rühmad ei pruugi pärineda ühestainsast viimatisest ühisseisust; küsimus on endiselt aktiivse uurimise teemaks. Suurema kindlusega on kinnitust leidnud, et Neoptera on monofüleetiline rühm. Tiibade voltimise puudumine võib olla küll ühisomadus, kuid see ei tähenda tingimata, et see omadus oleks tuletatud ühest ühisest esivanemast — see võib olla ka primitiivne (plesiomorfne) seisund või komplekse evolutsioonilise mustri osa.
Samas ei ole välistatud, et paleopterid moodustavad pigem parafüleetilise või "prügikasti" taksoni: rühm putukaid, mis lihtsalt ei kuulu Neopterasse. See tähendab, et mõned paleopterite tunnused võivad olla säilinud varasematest basaalsetest Pterygota-liinidest, mitte aga ühise haru eripärad.
Fossiilne pärand ja traditsioonilised rühmad
Tõenäoliselt muudetakse Palaeoptera mõistet või selle taksonoomiat tulevikus, et paremini kajastada putukate evolutsiooni ja sugulussuhteid. Traditsiooniliselt on tunnustatud kolm peamist paleopterite suuremat üksust, mida sageli käsitletakse superordernatatsioonina: Ephemeroptera, Odonata ja suures osas välja surnud Palaeodictyopteroidea. Viimane hõlmas mitmeid suuremaid ja varasemaid klaase, mis olid eriti arvukad süsinikukivistiku ja permiajastu maastikel. On isegi pakkumusi, et Palaeodictyopteroidea võib olla parafüleetiline kooslus basaalsetest basaalsete Pterygota'de hulgast.
Tänased uuringud ja tulevik
Molekulaarse fülogeneetika, morfoloogiliste analüüside ja fossiilide uuemate uuringute tulemusena on alanud aktiivne ümberhindamine, kuidas palaeopterid omavahel ja teiste putukatega suguluses on. On võimalik, et mõiste "Palaeoptera" jääb alles kitsendatud kujul või jaotatakse see rühm mitmeks loogilisemaks üksuseks, mis peegeldavad paremini evolutsioonipõhist sugulust. Kuni laialdaste ja kooskõlastatud andmeteni jääb paleopterite täpne taksonoomiline paiknemine osaliselt ebaselge.
Lõppkokkuvõttes on Palaeoptera huvitav näide sellest, kuidas üks lihtne morfoloogiline erinevus — tiibade voltimise võimekus — võib peegeldada nii evolutsioonilisi ajalugusid kui ka taksonoomilisi raskusi, mida teadlased püüavad lahendada kombinatsioone fossiili‑, anatoomia‑ ja molekulaarsetest tõenditest.
Taksonoomia
Infraclass Palaeoptera
(tõenäoliselt parafüleetiline)
- Mayfly grupp
- Ephemeroptera (liblikad)
- †Palaeodictyoptera rühm (kõik on välja surnud)
- †Palaeodictyoptera
- †Megasecoptera
- †Arhodonata
- †Diaphanopterodea
- Liblikate rühm (mõnikord paigutatakse kõik Odonata gruppi)
Seotud leheküljed
- Archedictyon
- Palaeodictyoptera
Küsimused ja vastused
K: Mis on paleopterid?
V: Palaeoptera on primitiivsete (basaalsete) tiivuliste putukate rühm, mis ei klapi tiibu tagasi kõhu kohale nagu Neoptera.
K: Millised on kaks elusat Palaeoptera liiki?
V: Palaeoptera kaks elusat liiki on Ephemeroptera (liblikad) ja Odonata (liblikad ja liblikad).
K: Kas Palaeoptera on monofüleetilised?
V: On ebaselge, kas Palaeoptera on monofüleetilised, kuid Neoptera on kindlasti monofüleetilised.
K: Kas Palaeoptera on looduslik rühm?
V: Tiibade voldimise puudumine ei tähenda tingimata, et Palaeoptera moodustaks loomuliku rühma, ja nad võivad olla lihtsalt putukate rühm, mis ei ole "mitte Neoptera", moodustades sisuliselt prügikasti taksoni.
K: Milline on Palaeoptera ja Neoptera sugulussuhe?
V: Kahe elusoleva Palaeoptera rühma suhe Neopteraga on ebaselge.
K: Mitu peamist Palaeoptera liini on tunnustatud?
V: Tunnustatud on kolm peamist paleopterite sugukonda, mida traditsiooniliselt käsitletakse superorderitena.
K: Kas Palaeodictyopteroidea on parafüleetiline rühm?
V: Palaeodictyopteroidea võib olla ka väga basaalsete Pterygota'de parafüleetiline kooslus.
