Tripsid (Thysanoptera): väikesed taimede kahjurid, liigid ja tunnused
Tripsid (Thysanoptera) – tillukesed taimede kahjurid: liigid, tunnused, tuvastamine ja tõrje; praktilised nõuanded taimede kaitseks.
Tripsid on putukate seljaklassi (Thysanoptera) esindajad. Nad on tillukesed, sihvakad putukad, kellel on tiibadel iseloomulikult hõredad, harjased servad.
Mõnikord nimetatakse tripsiliike ka äikesekärbesteks või tormikärbesteks, kuid enimlevinud eesti nimi on tripsid. Teaduslik nimetus Thysanoptera pärineb kreeka keelest: thysanos (hari) ja pteron (tiib), viidates nende tiibade servade harjastele.
Tunnused ja määramine
- Keha: kuni 1–2 mm pikkused tüüpilised liigid, kuid mõningad troopilised või metsikud liigid võivad ulatuda suuremaks (kuni ~14 mm). Enamik on siiski väga väikesed ja vajavad luupi või mikroskoopi.
- Värvus: varieerub läbipaistvast kollakast pruuni või mustani.
- Tiivad: kaks paari kitsaid, õhukesi tiibasid, mille ääred on tihti kaetud karvade või harjastega; mõned liigid on aga tiibadeta.
- Suuaparaat: läbitorgav-neelav (asymmeetriline), tripsid läbistavad taimerakke ja imevad välja sisu.
- Paljunemine: emane muneb väikesed munad otse taimele või taimekoesse; areng sisaldab mitut vastseinstarite ja puuvahemikuga staadiumit.
Elutsükkel ja käitumine
Tripsidel on mitmetahuline eluetappide järjestus: muna → vastsed (1.–2. instar) → quiescentne staadium (propupa/pupa sarnane) → täiskasvanu. Sõltuvalt liigist ja temperatuurist võib üks põlvkond valmistuda nädalatest kuudeni. Paljud liigid elavad mitmel taimeosadel: lehtede all, õitel, noortel võrsetel ja isegi mullapinnal taimematerjali vahel.
Kahjustused ja tähtsus
- Toitumise tagajärjel tekivad taimes hõbedased või valkjad triibud ja laigud, lehed võivad kortsuda ja deformeeruda, õied kukkuda või muutuda kahjustatuks.
- Suured populatsioonid võivad pidurdada taime kasvu ja vähendada saaki ning väheneb taimede esteetiline väärtus (eriti ilutaimedel).
- Tähtsaim majanduslik mure on see, et mõned tripsid on taimede viiruste (nt tospoviirused nagu Tomato spotted wilt virus) vektorid — nad suudavad viirusi edasi kanda taimede vahel, põhjustades tõsiseid haigusi.
Liigid ja levik
Maailmas on teada üle 6000 tripsi liigi, millest üle 300 esineb Euroopas ja umbes 150 on kodumaised Suurbritannias. Briti saartel on levinud peamiselt väikesed liigid (tüüpiliselt 1–2 mm), kuid maailmas on ka suuremaid või eripärasema elustiiliga liike.
Tuvastamine ja jälgimine
- Vaatlus: kontrolli taimeõisi, lehealuseid, noori võrseid ja lehepõhjasid pragusid — sealt leitakse kõige sagedamini täiskasvanuid ja vaste.
- Seirevahendid: kollased või sinised kleepuvad lõksud on efektiivsed tripsside jälgimiseks ja aitavad tuvastada sissetungi varajases staadiumis.
- Mõõdikud: käsitsi raputamine taimelt valgele paberile ja seejärel luubiga vaatlemine annab kiire ülevaate kohalolekust.
Tõrje ja ennetus
Tõrjepeamine lähenemine on integreeritud kahjuritõrje (IPM):
- Kultuurilised meetmed: eemalda ja hävita kahjustatud taimeosad, hoia saastunud materjalid ja umbrohud kontrolli all, väldi liigset väetamist, mis suurendab noore kasvuvõrse meelitavust.
- Bioloogiline tõrje: soodusta looduslikke vaenlasi (näiteks röövestiidid, minutlased, teatud parasiitlased) ja kasuta vajadusel kaupseid biokontrolliagente.
- Mehaanilised ja keemilised meetmed: kleepuvad lõksud ning õrnad seebilahused või õlipihustused väikeste populatsioonide korral. Keemiline tõrje võib olla vajalik rasketel juhtudel, kuid tasub valida sihipäraseid ja taimekaitselubadega aineid ning järgida keskkonna- ja tarbijariske.
- Istikute kontroll: kontrolli ja puhasta uued istikud ja lõikelilled enne sissetoomist kasvuhoonetesse või aeda — palju tripse levib just kaubandusliku taimevarustuse kaudu.
Kokkuvõte
Tripsid on väikesed, ent majanduslikult olulised taimede kahjurid, kelle tunnuseks on õhukesed harjastega tiivad ja läbitorkav-neelav söömismehhanism. Nad tekitavad mehaanilisi kahjustusi, võivad levitada viirusi ja vajavad sageli mitmetasandilist ennetus- ja tõrjestrateegiat. Varajane avastamine, regulaarne seire ja kombineeritud meetodid aitavad vähendada kahjustusi nii aianduses kui põllumajanduses.
Otsige