Dictyoptera hõlmab kolm lähisugulast rühma: prussakad ja termiidid (Blattodea) ning mantid (Mantodea). Need putukagrupid jagavad teatud morfoloogilisi ja käitumuslikke tunnuseid, kuid erinevad samas märgatavalt eluviisi ja ökoloogia poolest.

Taksonoomia ja nimetus

Dictyoptera´t käsitletakse sageli superorderina, kuhu traditsiooniliselt on paigutatud kolm alamgruppi, nimetatud mõnikord järgmiselt: Isoptera (termiidid), Blattaria (prussakad) ja Mantodea (mantid). Tänapäevases taksonoomias on palju kirjeldajaid aga integreerinud termiidid Blattodea hulka (nagu infraorder Isoptera), kuna molekulaarsed ja morfoloogilised andmed näitavad, et termiidid on filogeneetiliselt prussakate hulgas.

Peamised tunnused ja anatoomia

Paljude Dictyoptera'i liikide ühine tunnus on lühikesed munajuhad, mis erinevad mõnest teistest tiibsetest rühmadest, kellel on pikem suguelundisüsteemi osa. Lisaks esinevad gruppidel mitmesugused kohastunud elundid ja käitumisomadused:

  • Prussakad (Blattodea): lamedad kehaehitused, hästi arenenud tiivad paljudel liikidel, ootheca ehk munakapsel mõnedel liikidel; enamasti kõigesööjad ja laagerdunud detritivoorid.
  • Termiidid (Isoptera, nüüd tihti Blattodea sees): sotsiaalsed, kolooniaelulised, komplekssed kastisüsteemid (töölised, parasiidid, kuningas/kuninganna), sümbiootilised mikroobid soolestikus, mis võimaldavad tselluloosi seedimist.
  • Mantid (Mantodea): kiskjalikud, iseloomulikult röövjalad (raptoriaalsed esijalad), hästi arenenud silmad ja keerukas saagimiskäitumine; paljud liigid kasutavad kameelioonilikku kamuflaaži.

Evolutsioon ja fossiilid

Dictyoptera fossiilid ulatuvad kaugesse minevikku: varasemad sugukonnad näitavad mõningaid primitiivseid tunnuseid, sealhulgas pikemaid munajuhasid sarnaselt mõnedele Orthoptera liikidele. See viitab sellele, et suguelundite ehituse muutused on möödunud evolutsiooniprotsesside tulemus. Fossiiliaja jooksul on mõned Dictyoptera' liikide küllaltki varased vormid säilinud Permi- ja mesozoikumiliste kivimite hulgas, kuid täpne ajaskaala ja suhested on teaduses aktiivse uurimise all.

Filogenees ja sugulussidemed

Molekulaarsed andmed näitavad tugevat seost prussakate ja termiitide vahel — eriti seost pärisprussakliikidega perekonnast Cryptocercus, kelle soolestiku sümbiootilised protozoad ja käitumine sarnanevad termiitidega. Sellest hüpoteesist järeldub, et termiidid võisid tekkida prussakate sotsialiseerumise teel. Lisaks on geneetilised uuringud osutanud, et Dictyoptera lähimad elusad sugulased võivad olla faasmiidid (Phasmatodea), ehkki filogeneetilised puud võivad erineda sõltuvalt kasutatud geenidest ja analüüsimeetoditest.

Ökoloogia ja käitumine

Dictyoptera liikide ökoloogilised rollid on mitmekesised:

  • Prussakad osalevad looduslikes lagundamisprotsessides, seedides detriiti ja orgaanilist materjali; mõned liigid on ka inimesele kahjulikud kodu- ja laoputukad.
  • Termiidid on olulised puidu lagundajad ja süsiniku ringluse osalised maismaasüsteemides ning nende ehitised (termiitkolooniad) mõjutavad lokaalset ökosüsteemi.
  • Mantid on tõhusad kiskjad, kontrollides putukapopulatsioone ja olles osa toiduahelatest, kus nad mõjutavad saakorganismide struktuuri.

Tähtsus inimestele

Dictyoptera' liikidel on nii majanduslikku kui ökoloogilist tähtsust. Termiidid võivad olla suure kahjuallikaks puitstruktuuridele ja põllumajandusele, samas kui prussakad võivad levitada baktereid ja olla majapidamuste kahjuriteks. Mantidid seevastu tihti kasulikud toataimede ja aianduse seisukohalt, sest nad püüavad paljusid kahjurputukaid. Lisaks on need putukad olulised teadusuuringute objektid käitumise, sotsiaalsuse ja evolutsiooni uurimisel.

Kuigi Dictyoptera liikide täpsed filogeneetilised suhted ja klassifikatsioon on teaduses osalt veel vaidlustatud, kinnitavad nii morfoloogilised kui molekulaarsed andmed nende omavahelisi seoseid ning aitavad paremini mõista putukate mitmekesisust ja evolutsiooni.