Arterioskleroos: põhjused, sümptomid, riskid ja ennetamine
Arterioskleroos: tutvu põhjuste, sümptomite, riskide ja ennetusvõtetega — elustiili, dieedi ja ravi nõuanded, et vähendada insuldi ja südameinfarkti riski.
Arterioskleroos on arterite haigestunud seisund, mille puhul arterite seinad paksenevad, kõvenevad ja kaotavad elastsuse. See takistab vere normaalset voolu ja võib pikemas perspektiivis põhjustada olulisi terviseprobleeme.
Põhitüübid
- Ateroskleroos — kõige levinum tüüp. Selle puhul tekivad arteri valendikku naastud, mis sisaldavad kolesterooli, rasvu, rakujäätmeid, kaltsiumi ja fibriini. Ateroskleroos mõjutab peamiselt suuri ja keskmise suurusega artereid ning võib esineda erinevates kehaosades (näiteks südame, aju või jalgade arterites). Naastudest tekkiv ahenemine vähendab verevoolu ja võib lõppeda ägedate sündmustega.
- Mönckebergi arterioskleroos — tekib siis, kui arteri keskmine kiht jäigastub kaltsiumisademete tõttu; see mõjutab eriti arterite seinte jäikust, kuid ei pruugi põhjustada tugevat valendiku ahenemist. Kaltsiumi ladestumine on siinkohal keskne mehhanism.
- Arterioloskleroos — mõjutab väiksemaid artereid ja arteriile, sageli seotud kõrge vererõhu ja diabeediga; see võib halvendada verevarustust organites, nagu neerud ja aju.
Põhjused ja riskitegurid
Arterioskleroosi tekke aluseks on tavaliselt pikaajaline põletikuline protsess ja veresoonte kahjustus. Peamised riskifaktorid on:
- suitsetamine
- ülekaalulisus
- vähene kehaline aktiivsus ja .
- kõrge vererõhk (hüpertensioon)
- kõrge veresuhkur või diabeet
- kõrge halva (LDL) kolesterooli tase
- perekondlik eelsoodumus ja vanus
Sümptomid
Arterioskleroos ei pruugi varajases staadiumis anda mingeid sümptomeid. Kui verevool on oluliselt piiratud, võivad ilmneda:
- rinnavalu või õhupuudus (südame veresoonte kahjustuse korral)
- jalavalu käimise ajal (klaudikatsioon — alajäsemete arterite ahenemise puhul)
- pearinglus, tuimus või ebaselge kõne (aju verevarustuse häired; riskiks on insult või lühiajaline isheemiline rünnak)
- ägedad nähud, mis viitavad tromboosile või emboliseerumisele — tugev valu, kahvatus, hapnikupuuduse tunnused
Diagnoos
Arst hindab riske ja sümptomeid, teeb füüsikalise läbivaatuse ning võib tellida järgmisi uuringuid:
- veretööd: lipiidiprofiil (kolesterool), veresuhkur
- elektrokardiogramm ja stressitest (südame-veresoonkonna hindamiseks)
- ultraheli (Doppler) uuringud arterite verevoolu hindamiseks
- kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia veresoonte kujutiseks
- angiograafia — vajadusel invasiivne uuring täpseks diagnoosiks ja ravi planeerimiseks
Tüsistused
Piiratud verevool võib viia tõsiste komplikatsioonideni, sealhulgas:
- südameinfarkt (koronaararterite sulguse korral)
- insult või püsivad närvikahjustused (aju verevarustuse häirete tõttu)
- jalalihaste ja kudede kahjustus halvimal juhul jäsemete isheemia ja gangreeni tõttu
- neerufunktsiooni langus, erektsioonihäired ja muud organispetsiifilised probleemid
Ravi ja ennetus
Arterioskleroosi ravi keskendub haiguse progresseerimise pidurdamisele, olemasolevate sümptomite leevendamisele ja tüsistuste ärahoidmisele. Peamised meetmed on:
- Elustiili muutused: suitsetamisest loobumine, regulaarne füüsiline aktiivsus, kehakaalu kontroll, vähese küllastunud rasva ja kolesterooliga dieet ning alkoholitarbimise vähendamine.
- Ravimid: kolesteroolitaset alandavad ravimid (nt estatid), mis vähendavad kolesterooli sisaldust veres; antihüpertensiivsed ravimid vererõhu kontrolliks; antitrombootilised ravimid (näiteks aspiriin) teatud patsientidele; diabeedi ravi veresuhkru kontrollimiseks.
- Invasiivsed protseduurid: perkutaanne koronaarne intervventsioon (angioplastika ja stent), veresoonte ümbersõidutüsistused (bypass-operatsioon) või muud rekonstruktivsed operatsioonid, kui ahenemised on tõsised.
Ennetamine
Arterioskleroosi ennetamine põhineb riskifaktorite kontrollil:
- õige toitumine (rohkem köögivilju, täisteratooteid, madalam küllastunud rasvade ja transrasvade tarbimine)
- igapäevane liikumine — vähemalt mõõdukas aeroobne aktiivsus nagu kiire kõnd 150 min nädalas
- kehakaalu hoidmine ja lihasmassi toetamine
- suitsetamisest loobumine ja alkoholitarbimise piiramine
- regularne tervisekontroll: vererõhu, veresuhkru ja lipiidide jälgimine ning vajadusel medikamentoosne ravi
Kui Teil on perekonnas esinenud südame-veresoonkonna haigusi või Teil on riskitegureid nagu suitsetamine, ülekaalulisus või diabeet, pöörduge arsti poole riskide hindamiseks ja individuaalse ennetusplaani koostamiseks. Õigeaegne sekkumine võib märkimisväärselt vähendada insuldi ja südameinfarkti riski ning parandada elukvaliteeti.
Diagramm, mis näitab ateroskleroosi mõju arterile.
Küsimused ja vastused
K: Mis on arterioskleroos?
V: Arterioskleroos on arterite haiguslik seisund, mille puhul arterite seinad paksenevad, kõvenevad ja kaotavad elastsuse.
K: Millised on kolm peamist arterioskleroosi tüüpi?
V: Arterioskleroosi kolm põhitüüpi on ateroskleroos, Mönckebergi arterioskleroos ja arterioskleroos.
K: Mis on ateroskleroos?
V: Ateroskleroos on kõige levinum arterioskleroosi tüüp. See on arterite ahenemine, mis on tingitud arterite sees paiknevast naastust, mis koosneb tavaliselt kolesteroolist, rasvainetest, rakujäätmetest, kaltsiumist ja fibriinist.
K: Mis on Mönckebergi arterioskleroos?
V: Mönckebergi arterioskleroos on arterioskleroosi tüüp, mille puhul arteri keskmine kiht muutub kaltsiumikihi tõttu jäigaks.
K: Mis on arterioskleroos?
V: Arterioloskleroos on arterioskleroosi tüüp, mis mõjutab keha väiksemaid artereid.
K: Millised on arterioskleroosi mõjud?
V: Arterioskleroosi mõju võib põhjustada regulaarse verevoolu puudumist, mis võib põhjustada pearinglust, tuimust, ebaselget kõnet ja muid sümptomeid. Tromboosid võivad veelgi enam blokeerida verevoolu, mistõttu on teil oht saada insult või südameinfarkt.
K: Kuidas saab arterioskleroosi ennetada?
V: Arterioskleroosi saab ennetada, vähendades selliseid riske nagu suitsetamine, ülekaalulisus ja vähene kehaline koormus. Arstid soovitavad dieeti ja liikumist, sealhulgas kolesterooli- ja küllastunud rasvade sisaldusega dieeti. Mõned patsiendid võivad võtta ravimeid, mis vähendavad kolesterooli sisaldust veres.
Otsige