Lihasatroofia
Lihasatroofia ehk "lihaste raiskamine" on meditsiiniline probleem, mille puhul inimene kaotab lihaskoe. See muudab inimese lihased nõrgemaks. Lihasatroofia korral võivad lihased täielikult või ainult osaliselt ära kaduda.
Paljudel vanematel inimestel on lihasatroofia. Lihasatroofia võib tekkida ka inimestel, kellel on teatud haigused või tervisehäired, näiteks vähk, AIDS, südamepuudulikkus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja neerupuudulikkus (kui neerud ei tööta korralikult). Lihased võivad atrofeeruda (või muutuda väiksemaks ja nõrgemaks), kui neid lihaseid ei kasutata nii palju kui tavaliselt - näiteks kui inimene peab murdunud käe või jala tõttu kandma kipsi või kui ta peab pikaajalise haiguse ajal pikalt voodis olema. Lihasatroofiat võivad põhjustada ka Dejerine Sottase sündroom, kachexia, põletused, maksapuudulikkus ja nälgimine.
Lihasatroofia võib põhjustada tõsiseid probleeme inimese elus. Kui inimene kaotab lihasjõudu, kaotab ta võime teha üha rohkem asju. Kui ta püüab asju teha, juhtub tal suurema tõenäosusega õnnetusi. Lihasatroofia suurendab ka kukkumisriski inimeste puhul, kellel on teatud haigused, näiteks IBM (inclusion body myositis).
Keegi ei tea täpselt, mis põhjustab lihasatroofiat. Selle põhjuseks võib olla "satelliidirakkude" järkjärguline rike, mis aitavad skeletilihaskiudude taastumisele kaasa, ning tundlikkuse vähenemine erituvate kasvufaktorite suhtes või nende kättesaadavus, mis on vajalikud lihasmassi ja satelliidirakkude ellujäämise säilitamiseks.
Lihasatroofia korral muutub normaalne tasakaal valkude sünteesi ja valkude lagunemise vahel. Valgusünteesi radasid reguleeritakse alla ja valkude lagundamise radasid aktiveeritakse. ATP-sõltuvas ubikvitiini-/proteasoomiraduumis on konkreetsed valgud suunatud hävitamiseks, sidudes substraatvalgu külge vähemalt neli koopiat väikest peptiidi, mida nimetatakse ubikvitiiniks. Substraat suunatakse hiljem proteasoomi poolt hävitamiseks.
Lihasatroofiat saab ravida
Küsimused ja vastused
K: Mis on lihaste atroofia?
V: Lihasatroofia, mida tuntakse ka kui "lihaste raiskamist", on meditsiiniline probleem, mille puhul inimene kaotab lihaskoe, muutes lihased nõrgemaks.
K: Keda võib mõjutada lihasatroofia?
V: Lihasatroofia võib tekkida paljudel eakatel inimestel ja neil, kellel on teatavad haigused või tervisehäired, näiteks vähk, AIDS, südamepuudulikkus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja neerupuudulikkus. See võib tekkida ka siis, kui keegi peab murdunud käe või jala tõttu kandma kipsi või kui ta peab haiguse tõttu pikemat aega voodis olema. Muude põhjuste hulka kuuluvad Dejerine Sottase sündroom, kacheksia, põletused, maksapuudulikkus ja nälgimine.
K: Millised on lihasatroofia tagajärjed?
V: Kui inimene kaotab lihasjõudu, kaotab ta võime teha üha rohkem asju. Samuti võib neil olla suurem tõenäosus sattuda õnnetustesse, kui nad üritavad asju teha, ja see suurendab nende kukkumisriski, kui neil on teatud haigused, näiteks IBM (inclusion body myositis).
K: Mis arvatakse põhjustavat lihasatroofiat?
V: Lihasatroofia täpne põhjus on teadmata, kuid selle põhjuseks võib olla "satelliitrakkude" järkjärguline rike, mis aitavad skeletilihaskiudude taastumisel, ning lihasmassi ja satelliitrakkude ellujäämiseks vajalike erituvate kasvufaktorite vähenenud tundlikkus või kättesaadavus. Lisaks sellele toimub valkude sünteesi radade langusregulatsioon ja valkude lagundamise radade aktiveerumine ATP-sõltuvas ubikvitiini/proteasoomi radas, mis suunab teatud valke hävitamiseks, sidudes neid substraatvalkudega, mida hiljem proteasoomid hävitavad.
K: Kas lihasatroofia puhul on olemas ravi?
V: Jah, lihasatroofia raviks on sõltuvalt selle raskusastmest olemas ravimeetodid, sealhulgas füsioteraapiaharjutused, mis keskenduvad nõrgestatud lihaste tugevdamisele; elektriline stimulatsioon; ravimid, näiteks kortikosteroidid; toidulisandid; tüvirakkude siirdamine; geeniteraapia; kirurgia; elustiili muutmine, näiteks tervisliku ja valgurikka toidu tarbimine; suitsetamise ja alkoholi tarvitamise vältimine jne.
