Karl von Frisch
Karl Ritter von Frisch (20. november 1886 - 12. juuni 1982) oli Austria etoloog, kes sai 1973. aastal koos Niko Tinbergeni ja Konrad Lorenziga Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia.
Tema töö käsitles Euroopa mesilase suhtlemist ja meeli. Ta oli esimene, kes tõlkis vingerdamistantsu tähenduse. Tantsu sooritades näitasid mesilased tarusse tagasi tulles, kust nad on leidnud nektarit ja muid üksikasju.
Tema teooria vaidlustati teiste teadlaste poolt ja seda tervitati tol ajal skeptiliselt. Alles hiljuti tõestati lõplikult, et see on täpne teoreetiline analüüs.
Mesilaste taju
Lõhnataju: Frisch avastas, et mesilased suudavad eristada erinevaid õitsvaid taimi nende lõhna järgi ja et iga mesilane on "lillekonstantne". 45–51
Polarisatsioonimuster: Sinises taevas hajutatud valgus moodustab osaliselt polariseeritud ultraviolettvalguse mustri. See sõltub päikese asendist ja on inimsilmale nähtamatu. Ühendsilma igas läätseühikus on UV-retseptor ja UV-filter, mis on igaühikus erinevalt orienteeritud, nii et mesilane on võimeline seda polarisatsioonimustrit tuvastama. Mesilase jaoks piisab väikesest tükikesest sinisest taevast, et tuvastada päeva jooksul toimuvaid mustri muutusi. See annab mitte ainult suunitluse, vaid ka teavet kellaaja kohta.
Päikese päevase asendi varieerumine: Karl von Frisch tõestas, et päikese asendi muutumine andis mesilastele navigeerimisvahendi. Nad kasutavad seda võimet, et saada teavet päeva kulgemise kohta sügaval pimedas mesilasperes. See võimaldab mesilastel edastada ajakohast suunateavet oma võpatantsu ajal, ilma et nad peaksid pikkade tantsufaaside ajal päikesega võrdlust tegema.
Sisemine kell: Mesilastel on sisemine kell, millel on kolm erinevat sünkroniseerimis- või ajaarvestusmehhanismi. Kui mesilane teab hommikuse ekskursiooni ajal leitud toitumispaiga suunda, siis suudab ta ka pärastlõunal leida sama koha ning päikese asendi põhjal täpse aja, millal see allikas toitu pakub. 137–147
Tantsu tantsimine
Tõlgendamine waggle tantsu
Waggle dance
Lillede läheduses kasutatakse lihtsat tantsu nimega "ümar tants". See tähendab, et "50 kuni 100 meetri kaugusel on toitumispaik mesilasema lähedal". Õitsemislõhna võtaks ka üles.
Vingerdamistantsu kasutatakse selleks, et anda suuniseid kaugemal asuvale allikale. Teised mesilased järgivad teda tantsimise ajal, hoides oma antennidega ühendust. Tants kulgeb kaheksakujuliselt, kusjuures tantsu varieerub näiteks vingerduste nurga ja jõulisuse poolest. Suhtlemine on ilmselt üsna tõhus.
