Arthur Kornberg — Ameerika biokeemik, Nobeli laureaat ja DNA-replikatsiooni uurija
Arthur Kornberg — USA biokeemik ja Nobeli laureaat, DNA-replikatsiooni pioneer; tema avastused ensüümide ja pärilikkuse alal muutsid molekulaarbioloogiat.
Arthur Kornberg (3. märts 1918 – 26. oktoober 2007) oli Ameerika Ühendriikide biokeemik, kes sai 1959. aastal koos Severo Ochoaga New Yorgi ülikoolist Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna „deoksüribonukleiinhappe (DNA) bioloogilise sünteesi mehhanismide” avastamise eest. Ta pälvis oma teadustöö eest ka 1979. aastal riikliku teadusmedali, lisaks mitmeid teisi auhindu ja tunnustusi üle maailma.
Teadustöö ja peamised avastused
Kornberg on tuntud eeskätt selle poolest, et isoleeris ja määras DNA‑sünteesi eest vastutava ensüümi, DNA‑polümeraasi I, mis töötas Escherichia coli bakterist eraldatud proovidest. Tema töö näitas esimest korda, et DNA süntees on ensümaatilise protsessi tulemus ja seda saab reprodutseerida laboris, kasutades puhast ensüümi, sobivaid nukleotiide, mall‑DNAd ning algusniiti (priming). See avastus töötati välja 1950. ja 1956. aastate vahel ning muutis kardinaalselt arusaama pärilikkuse molekulaarsetest mehhanismidest.
Kornbergi uurimused täpsustasid, et DNA‑polümeraas on mallipõhine (template‑directed) ja nõuab algusniiti, et lisada nukleotiide 5'→3' suunas. Lisaks tuvastati selle ensüümi eri aktiivsused, sealhulgas 3'→5' eksornuukleaasne parandustegevus ja 5'→3' eksornuukleaasne primeri eemaldamise võime — omadused, mis on olulised replikatsiooni täpsuse ja kulgemise mõistmiseks.
Mõju molekulaarbioloogiale
Kornbergi töö võimaldas teadlastel hakata replikatsiooni samme katseklaasis jäljendama ja kaardistama, mis omakorda kiirendas paljusid hilisemaid leiutisi ja meetodeid — alates nukleiinhapete järjestamise mehhanismide uurimisest kuni rekombinantse DNA tehnoloogiani. Kuigi tänapäeval on töötamiseks kasutusel ka mitmeid teisi polümeraasid (nt PCR‑is levinud termostabiilsed polümeraasid), on Kornbergi avastatud DNA‑polümeraas olnud molekulaarbioloogia teerajaja.
Karjäär, avaldamine ja õpetamine
Kornberg oli aktiivne teadlane kogu elu jooksul ning avaldas rohket teaduslikku materjali ja ülevaateid ensüümide keemiast ja replikatsioonimehhanismidest. Ta oli tuntud kui pühendunud juhendaja, kes koolitas ja inspireeris mitmeid järgmistel põlvkondadel mõjutavaid teadlasi. Lisaks akadeemilisele tegevusele kirjutas Kornberg ka isiklikuma laadi raamatuid ja mälestusi, milles selgitas oma teadustöö motiive ja takistusi.
Isiklik elu ja perekond
Tema peamised uurimishuvid olid biokeemia, eriti ensüümide keemia, desoksüribonukleiinhappe süntees (DNA replikatsioon) ja loomade, taimede, bakterite ja viiruste pärilikkust kontrollivate nukleiinhapete uurimine. Ta oli juudi päritolu.
Arthur ja Sylvy Kornbergil oli kolm poega: Roger Kornberg (1947), Thomas Kornberg (1948) ja Kenneth Kornberg (1950). Roger on tuntud struktuuribioloog ja Stanfordi ülikooli professor — talle anti 2006. aastal Nobeli keemiapreemia uuringute eest, mis käsitlesid eukarüootse transkriptsiooni molekulaarset mehhanismi. Thomas avastas 1970. aastal DNA‑polümeraas II ja III ning töötab praegu San Francisco California Ülikooli professorina. Kenneth on arhitekt, spetsialiseerunud biomeditsiini ja biotehnoloogia laborite ning hoonete projekteerimisele.
Auhinnad ja pärand
- Nobeli preemia kaasvõitja (1959) — tunnustus DNA ja RNA bioloogilise sünteesi mehhanismide avastamise eest.
- Riiklik teadusmedal (1979) — tunnustus elutöö eest biokeemia ja ensüümiteaduse vallas.
- Paljud kolleegid ja õpilased on rõhutanud tema suurt panust eksperimentaalse tehnikana ning selle pikaajalist mõju molekulaarbioloogia meetodite arengule.
Kornbergi töö mõjutas sügavalt bioloogiat ja meditsiini, sest ta tõestas, et päriliku materjali süntees on mehhanistlikult jälgitav ja reprodutseeritav protsess. Tema avastused aitasid luua vundamenti, millele rajanesid hilisemad geneetika, biotehnoloogia ja meditsiinilised rakendused.
Arthur Kornberg suri 26. oktoobril 2007; tema teaduslik pärand elab edasi nii avaldatud töödes kui ka paljude teadlaste ja laborite kaudu, keda ta juhendas ja mõjutas.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Arthur Kornberg?
V: Arthur Kornberg oli Ameerika Ühendriikide biokeemik, kes sai 1959. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna "deoksüribonukleiinhappe (DNA) bioloogilise sünteesi mehhanismide" avastamise eest koos Severo Ochoaga New Yorgi ülikoolist. Ta sai 1979. aastal riikliku teadusmedali.
K: Millised olid tema peamised teaduslikud huvid?
V: Tema peamised uurimisvaldkonnad olid biokeemia, eriti ensüümide keemia, desoksüribonukleiinhappe süntees (DNA replikatsioon) ja loomade, taimede, bakterite ja viiruste pärilikkust kontrollivate nukleiinhapete uurimine.
K: Milline on Arthuri etniline taust?
V: Arthur on juudi päritolu.
K: Mitu poega oli Arthuril ja Sylvy Kornbergil?
V: Arthur ja Sylvy Kornbergil oli kolm poega: Roger Kornberg (1947), Thomas Kornberg (1948) ja Kenneth Kornberg (1950).
K: Mis on Rogeri elukutse?
V: Roger on Stanfordi Ülikooli struktuuribioloogia professor ja talle anti 2006. aastal Nobeli keemiapreemia.
K: Mida avastas Thomas?
V: Thomas avastas 1970. aastal DNA-polümeraasi II ja III ning on nüüd San Francisco California Ülikooli professor.
K: Millele Kenneth spetsialiseerub? V: Kenneth on arhitekt, kes on spetsialiseerunud biomeditsiini ja biotehnoloogia laborite ja hoonete projekteerimisele.
Otsige