Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused: määratlus ja näited
Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused on osa inimõigustest. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni olulises lepingus nimega "Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt" leppisid ÜRO riigid kokku, et need õigused peaksid olema kättesaadavad igal inimesel maailmas. Need õigused aitavad tagada inimeste väärikuse ja võimaluste võrdse ligipääsu elus olulistele teenustele ja hüvedele.
Peamised õigused ja nende tähendus
- Õigus haridusele — see hõlmab tasuta ja kohustuslikku alg- ja põhiõpetust, kättesaadavat ja kvaliteetset õpetust kõrgemal tasemel ning elukestvat õppimisvõimalust.
- Õigus töötada — igaühel peaks olema võimalus töötada ja teenida elatusvahendit; see hõlmab ka õigust töötada hea palgaga turvalises töökohas ning kaitset töökohal väärkohtlemise ja diskrimineerimise eest.
- õigus streikida — streigioigus on osa tööõigustest: töötajad võivad ühiselt peatada töö, et nõuda paremaid töötingimusi. Samas võivad seadusandlusil olla piirangud, mis kaitsevad avalikku huvi või teiste inimeste õigusi (näiteks hädavajalik teenindus).
- Õigus eluasemele — tähendades ligipääsu ohutule, taskukohasele ja püsivale elukohale; riigid peaksid vältima ebaseaduslikke ärakorjamisi ja toetama juurdepääsu teenustele ning parandustele.
- Õigus sotsiaalkindlustusele — see hõlmab hüvitisi haiguse, töövõimetuse, vanaduse või töötuse korral ning muid sotsiaaltoetusi, mis tagavad elulise minimaalse turvalisuse.
- Õigus olla terve — sisaldab juurdepääsu arstiabile, tervishoiuteenustele, puhtale veele, sanitaarsüsteemidele ja tervist toetavale keskkonnale.
- Õigus piisavale elatustasemele — see tähendab, et inimesel on olemas kõik ellujäämiseks vajalik: vesi, toit, riided, piisav sissetulek ning turvaline koht, kus elada; riikide ülesanne on tagada või toetada nende vahendite kättesaadavus.
Miks on need õigused tähtsad ja kuidas neid kaitstakse?
Need õigused mainiti juba ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, kuid pandi eraldi täpsemalt kirja majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelisse pakti, et muuta nende kaitse siduvamaks ja selgemaks. Pakt kohustab riike astuma samme nende õiguste täitmiseks ning aru andma oma edusammudest.
Eraldi pakt tehti osaliselt sellepärast, et need õigused ei olnud algselt lisatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisse pakti. Kahe pakti eraldi hoidmine peegeldas ajaloolisi erinevusi selles, kuidas kodaniku- ja poliitilisi õigusi võrreldes majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õigustega tol ajal tajuti. Hiljem täheldati, et kõiki inimõigusi tuleb kaitsta võrdselt.
Riikide kohustused: austamine, kaitsmine ja täideviimine
Üldiselt on riikidel kolm liiki kohustusi seoses majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õigustega:
- austamine — riik ei tohi sekkuda otseselt inimeste õiguste kasutamisse (näiteks ei tohi riik ära võtta tervishoiuteenust neilt, kes sellele õigustatud on);
- kaitsmine — riik peab takistama kolmandate osapoolte (nt eraettevõtete) tegevust, mis rikub inimeste ESÕ õigusi;
- täideviimine — riik peab aktivselt rakendama poliitikaid, andma ressursse ja tegema meetmeid, et õigused reaalselt realiseeruksid (näiteks rahastada haridust ja tervishoidu).
Progressiivne realiseerimine ja kohesed kohustused
Mõned majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused nõuavad ressursse ning neid ei saa alati kiires tempos täielikult tagada. Seetõttu kehtib põhimõte "progressiivne realiseerimine" — riigid peavad kasutama maksimaalselt saadaolevaid ressursse, et järk-järgult viia ellu neid õigusi. Samas on teatud kohustused kohesed, näiteks mitte-diskrimineerimine ja aktiivsete sammude astumine olukorra parandamiseks.
Kultuurilised õigused ja osalus
Kultuurilised õigused hõlmavad õigust osaleda ühiskonna kultuurielus, keele- ja usuvabadust ning kultuuripärandi kaitset. See tähendab ka, et vähemusrühmad peaksid saama säilitada ja arendada oma kultuuri, keelt ja traditsioone.
Kuidas õigusi nõuda ja millised on jõustamise võimalused?
Inimesed saavad oma õigusi nõuda mitmel viisil: pöördudes riiklike kohtute poole, esitades kaebusi riiklikele inimõiguste institutsioonidele, osaledes avalikus poliitikakujundamises või kasudes kaitsvaid seadusi (nt töötaja õigused). Rahvusvahelisel tasandil jälgib paktide täitmist ÜRO ekspertkomitee (Committee on Economic, Social and Cultural Rights) ning olemas on ka paktile lisatud mehhanismid aruandluseks. Lisaks eksisteerib optionaalne protokoll, mis võimaldab isikuvaidlusi ja uurimisi teatud juhtudel (see loob täiendavaid rahvusvahelisi õiguslikke võimalusi).
Praktilised näited poliitikast ja meetmetest
- tasuta või taskukohane alg- ja keskharidus;
- rahvatervise programmid ja juurdepääs esmatasandi tervishoiule;
- soodustused eluaseme ehitamiseks, rentimise reguleerimine ja sundväljatõstmiste piiramine;
- töökaitse- ja palgageenõuded, kollektiivläbirääkimiste ja töölepinguõiguse kaitse;
- sotsiaaltoetused vaestele, pensionisüsteem ja töövõimetushüvitised;
- kultuuriprogrammid, keeleõpe ja kaitse vaimse ning materiaalsete kultuuriväärtuste eest.
Lõpuks rõhutab ka Viini deklaratsioon, et kõiki inimõigusi tuleb kaitsta võrdselt, sest "kõik inimõigused on universaalsed ja neid ei saa jagada". See tähendab, et majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused on sama tähtsad kui kodaniku- ja poliitilised õigused ning vajavad nii riiklikku kui rahvusvahelist tähelepanu ja elluviimist.
Kui soovite konkreetsema teabe kohta (näiteks kuidas neid õigusi riiklikul tasandil rakendatakse või millised on kaebuste esitamise võimalused), võin lisada juhised, praktikajuhtumeid või viited sobivatele juriidilistele allikatele.
Seotud leheküljed
- Inimõigused
- Kodanikuõigused
- Digitaalsed õigused
- Rahvusvaheline inimõigusi käsitlev õigus
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse ÜRO lepingut, mis hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi?
V: Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt.
K: Millised on mõned näited majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest õigustest?
V: Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused hõlmavad näiteks õigust haridusele (kooli), õigust töötada hea palgaga turvalises töökohas, õigust streikida, õigust eluasemele, õigust sotsiaalkindlustusele, õigust tervisele ja õigust piisavale elatustasemele.
K: Kus olid need õigused loetletud enne nende lisamist sellesse lepingusse?
V: Need õigused olid juba loetletud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis.
K: Miks tehti eraldi pakt spetsiaalselt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta?
A: Eraldi pakt spetsiaalselt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta sõlmiti mingil põhjusel. Need õigused ei olnud lisatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisse pakti. Need kaks pakti hoiti eraldi, sest leiti, et kodanikuõigusi kaitstakse tugevamalt kui majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi. Eraldi majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakt tehti selleks, et teha selgeks, kui olulised need õigused on.
K: Mida ütleb Viini deklaratsioon inimõiguste kohta?
V: Viini deklaratsiooni kohaselt tuleb kõiki inimõigusi kaitsta võrdselt, sest "kõik inimõigused on universaalsed ja neid ei saa jagada".
K: Miks on riigid nõus, et igal inimesel peaksid olema need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused?
V: Riigid nõustuvad, et igal inimesel peaksid olema need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused, sest see on nende kohustus vastavalt rahvusvahelisele õigusele, nagu on sätestatud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis.
