1963. aasta võrdse palga seadus
1963. aasta võrdse palga seadus on föderaalseadus, millega muudetakse õiglase tööõiguse seadust. See keelab palgaerinevused, mis põhinevad üksnes soolisel alusel. Selle allkirjastas 10. juunil 1963. aastal John F. Kennedy, kes oli sel ajal Ameerika Ühendriikide president. Põhimõte oli võrdne palk võrdse töö eest sõltumata soost.
Ameerika Ülikoolide Naiste Assotsiatsiooni liikmed koos president John F. Kennedyga, kui ta allkirjastab võrdse palga seaduse.
Üks miljonitest "Rosie the Riveters" tööl
Ajalugu
1868. aastal oli tööliste rüütlite peamine eesmärk meeste ja naiste võrdne töötasu. Esimese ja Teise maailmasõja ajal oli National War Labor Boardil õigus kehtestada Ameerika ettevõtetele töönormid. Korea sõja ajal kehtestas need standardid Wage Stabilization Board. Kõigil kolmel juhul kehtestasid nad sõja ajal mõlemale sugupoolele võrdse palga poliitika. Sõja ajal maksti Rosie the Riveterile sama palka kui meestele, kes tegid sama tööd. 1919. aastal võtsid kaks osariiki, Michigan ja Montana, vastu võrdse palga seadused. Kuid alles pärast Teist maailmasõda järgisid teised osariigid nende eeskuju. Ameerika Ühendriikide Naiste Büroo, mis oli Ameerika Ühendriikide tööministeeriumi osa, loodi 1920. aastal. Alates nende loomisest on nad nõudnud võrdset palka. 1952. aastal loodi mitmete nais-, töö-, äri- ja kodanikuühenduste koalitsioonina National Committee for Equal Pay (Rahvuslik komitee võrdse palga eest). Nad alustasid kampaaniat uute võrdset palka nõudvate seaduste kehtestamiseks. 1945. aastal esitas 79. kongress võrdse palga seaduseelnõu, mis ei läinud läbi. Alles 18 aastat hiljem võttis 88. kongress sellist õigusakti vastu. Seda nimetati 1963. aasta võrdse palga seaduseks.
1963. aasta võrdse töötasu seaduse (Equal Pay Act of 1963) muudatusega muudeti töötajate diskrimineerimine soo alusel föderaalseaduse vastaseks. Seda siis, kui "ülesanded nõuavad sarnastes töötingimustes võrdseid oskusi, jõupingutusi ja vastutust". President John F. Kennedy allkirjastas selle seaduse 10. juunil 1963. aastal. Valge Maja ovaalkabinetis toimunud tseremoonial andis president Kennedy erilise tunnustuse mitmetele rühmadele ja üksikisikutele, kes selle seaduse nimel töötasid. Nende hulgas olid kongresmenid Edna Kelly ja Edith Green, abitööminister Esther Peterson, Negro Women's National Council'i president dr Dorothy Height ja Business and Professional Women's Foundation'i president dr Minnie Miles.
Seadus võeti vastu suuresti tänu sellele, et kongress tunnistas Ameerika Ühendriikide tööjõu muutumist. Meeste ülalpidamisel olevad majapidamised muutusid iganenud, kuna üha rohkem naisi astus tööturule. Suurem lahutusmäär tähendas rohkem naiste ülalpidamist vajavaid leibkondi. Kuid 1960. aastatel teenisid naised ainult 60 senti iga meestöötajale makstud dollari kohta. Võrdse palga seaduse eesmärk oli olla osa ebavõrdse palga lahendusest. 1964. aasta kodanikuõiguste seadus, VII jaotis, lisas võrdse palga seadusele veel midagi, muutes diskrimineerimise rassilise või soolise alusel ebaseaduslikuks. VII jaotisega lisati seadusesse ka valgekraede töötajad.
Tulemused
1970. aastateks teenisid naised 75 senti ühe mehe teenitud dollari kohta. USA tööministeeriumi statistika kohaselt oli see määr 2007. aastal endiselt umbes 75 senti. Kõrgharidusega naiste ja kõrgharidusega meeste vaheline erinevus on tegelikult veidi suurenenud. Fortune 500 ettevõtetes (USA tippkorporatsioonid) on naistel endiselt ainult 17% juhtivatest ametikohtadest. 2010. aasta seisuga teatas tööstatistika büroo, et täistööajaga töötavad naised teenisid umbes 81 senti iga (täistööajaga) meeste teenitud dollari kohta.
Küsimused ja vastused
K: Mis on 1963. aasta võrdse palga seadus?
V: 1963. aasta võrdse palga seadus on föderaalseadus, mis muudab Fair Labor Standards Act'i ja keelab palgaalase diskrimineerimise üksnes soo tõttu.
K: Kes allkirjastas 1963. aasta võrdse palga seaduse?
V: President John F. Kennedy kirjutas 1963. aasta võrdse palga seadusele alla 10. juunil 1963. aastal.
K: Mis on 1963. aasta võrdse palga seaduse eesmärk?
V: 1963. aasta võrdse töötasu seaduse eesmärk on kehtestada võrdse töö eest võrdne tasu sõltumata soost, et vältida üksnes sool põhinevat palgadiskrimineerimist.
K: Mida keelab 1963. aasta võrdse palga seadus?
V: 1963. aasta võrdse palga seadus keelab palgadiskrimineerimise üksnes soo alusel ja püüab tagada võrdse tasu sarnase töö eest sõltumata soolistest normidest.
K: Milline on 1963. aasta võrdse palga seaduse tähtsus?
V: 1963. aasta võrdse palga seadus on verstapost tööõiguses, mis edendab soolist võrdõiguslikkust töökohal ja annab võimaluse kohtumenetluseks ebaõiglast palgapoliitikat praktiseerivate tööandjate vastu.
K: Millal allkirjastati 1963. aasta võrdse palga seadus?
V: 1963. aasta võrdse palga seadus allkirjastati 10. juunil 1963. aastal.
K: Milline on 1963. aasta võrdse palga seaduse (Equal Pay Act of 1963) aluseks olev seadus?
V: 1963. aasta võrdse palga seadust reguleerib Fair Labor Standards Act, kuna see oli seaduse muudatus, mille kongress tegi 1963. aastal.
