1963. aasta võrdse palga seadus (USA) — Equal Pay Act ja John F. Kennedy

1963. aasta Equal Pay Act — John F. Kennedy allkirjastas seaduse, mis keelas soolised palgaerinevused ja sätestas võrdse palga võrdsest tööst.

Autor: Leandro Alegsa

1963. aasta võrdse palga seadus on föderaalseadus, millega muudetakse õiglase tööõiguse seadust. See keelab palgaerinevused, mis põhinevad üksnes soolisel alusel. Selle allkirjastas 10. juunil 1963. aastal John F. Kennedy, kes oli sel ajal Ameerika Ühendriikide president. Põhimõte oli võrdne palk võrdse töö eest sõltumata soost.

Taust ja eesmärk

Seaduse peamine eesmärk oli viia lõpule seadusandlik samm meeste ja naiste palkade lähendamiseks, mille aluseks oli sama või võrreldav töö. 1960. ja varasematel aastatel olid naised sageli palgatud madalamate palkadega ka siis, kui nad tegid sama tööd kui mehed. Võrdse palga seadus (Equal Pay Act) tuli selle ebavõrdsuse korrigeerimiseks ning laiendas tööhõivealast võrdõiguslikkust.

Peamised sätted

  • Seadus muudab õiglase tööõiguse seadust (Fair Labor Standards Act) ja keelab palgaerinevused, mis põhinevad üksnes soolisel erinevusel.
  • „Võrdne töö” määratletakse tavaliselt töö järgi, mis nõuab võrdset oskuse-, pingutuse- ja vastutustaset ning toimub sarnastes töötingimustes.
  • Tööandjal on lubatud erinevusi põhjendada ainult mõne objektiivse süsteemi alusel, näiteks kellelgi on kõrgem ametiaeg (seniority system), tulemus- või teenetemärgisüsteem (merit system), tootlikkuspõhine tasustamine või muu muul kui sool põhinev tegur.
  • Seadus hõlmab mitte ainult põhipalka, vaid ka boonuseid, puhkusetasusid, kindlustust, osalus- ja muu kompensatsiooni liike, mis on seotud töötasu vormidega.

Täitmine ja järelevalve

Täitmist ja järelevalvet viivad ellu nii töö- ja sissetulekutega seotud osakonnad kui ka õiguskaitseorganid. Praktikas on olulised osapooled Equal Employment Opportunity Commission (EEOC) ja Department of Labori Wage and Hour Division. Töötajad saavad esitada hagi kohtusse või pöörduda asjakohaste agentuuride poole.

Remediumiteks võivad olla tasumata palgad (back pay) ning rikkumise puhul ka topeltdamnum (liquidated damages) eriti tahtliku või pahatahtliku rikkumise korral. Seadusega on seotud ka aegumistähtaeg: tavaliselt kaks aastat alates rikkumisest, aga tahtliku rikkumise korral võib aegumistähtaeg ulatuda kolme aastani.

Erandid ja tööandja kaitsed

Võrdse palga seadus ei keela kõiki palkade erinevusi — seadus lubab tööandjal põhjendada erinevusi näiteks:

  • seniority (teenistusaeg ja edutamissüsteemid),
  • merit (töötaja individuaalne tulemuslikkus),
  • tootlikkus või koguse/ kvaliteedi alusel makstavad tasud,
  • mis tahes muu tegur, mis ei põhine sool (any factor other than sex).

Kuid sellised põhjendused peavad olema objektiivsed, järjepidevad ja mitte varjatud diskrimineeriva praktikana.

Jälgnev mõju ja edasised arengud

Equal Pay Act oli tähtis samm soolise võrdõiguslikkuse suunas, kuid paljud õigusalased ja sotsiaalsed vaidlused jäid püsima. Kohtuasjad ja poliitilised kampaaniad on järgnevatel aastakümnetel kujundanud seaduse tõlgendust. Näiteks juhtumid, mis puudutasid palgaandmete ja aegumistähtaegade küsimusi, viisid hilisemate seaduslike muudatusteni. Ajalooliselt on seotud ka Lilly Ledbetteri juhtum ja sellele järgnenud Lilly Ledbetter Fair Pay Act (2009), mis muutsis teatud hüvitiste ja aegumistähtaja reegleid soolise palgadiskrimineerimise puhul.

Mõju tänapäeval

Võrdse palga seadus toimib tänaseni oluliseks õiguslikuks aluseks, mille kaudu töötajad saavad kaitset soolise palgaandmete põhjal. Selle tõhus rakendamine sõltub nii seadusandlikust raamistikust kui ka kohtusüsteemist ning tööandjate läbipaistvusest ja tasustamispoliitikast. Kuigi seadus ei ole täielikult kõrvaldanud soolist palgalõhet, on ta loonud vahendid ja aluse nõudmaks õiglast tasustamist ja võrdset kohtlemist tööjõuturul.

Ameerika Ülikoolide Naiste Assotsiatsiooni liikmed koos president John F. Kennedyga, kui ta allkirjastab võrdse palga seaduse.Zoom
Ameerika Ülikoolide Naiste Assotsiatsiooni liikmed koos president John F. Kennedyga, kui ta allkirjastab võrdse palga seaduse.

Üks miljonitest "Rosie the Riveters" töölZoom
Üks miljonitest "Rosie the Riveters" tööl

Ajalugu

1868. aastal oli tööliste rüütlite peamine eesmärk meeste ja naiste võrdne töötasu. Esimese ja Teise maailmasõja ajal oli National War Labor Boardil õigus kehtestada Ameerika ettevõtetele töönormid. Korea sõja ajal kehtestas need standardid Wage Stabilization Board. Kõigil kolmel juhul kehtestasid nad sõja ajal mõlemale sugupoolele võrdse palga poliitika. Sõja ajal maksti Rosie the Riveterile sama palka kui meestele, kes tegid sama tööd. 1919. aastal võtsid kaks osariiki, Michigan ja Montana, vastu võrdse palga seadused. Kuid alles pärast Teist maailmasõda järgisid teised osariigid nende eeskuju. Ameerika Ühendriikide Naiste Büroo, mis oli Ameerika Ühendriikide tööministeeriumi osa, loodi 1920. aastal. Alates nende loomisest on nad nõudnud võrdset palka. 1952. aastal loodi mitmete nais-, töö-, äri- ja kodanikuühenduste koalitsioonina National Committee for Equal Pay (Rahvuslik komitee võrdse palga eest). Nad alustasid kampaaniat uute võrdset palka nõudvate seaduste kehtestamiseks. 1945. aastal esitas 79. kongress võrdse palga seaduseelnõu, mis ei läinud läbi. Alles 18 aastat hiljem võttis 88. kongress sellist õigusakti vastu. Seda nimetati 1963. aasta võrdse palga seaduseks.

1963. aasta võrdse töötasu seaduse (Equal Pay Act of 1963) muudatusega muudeti töötajate diskrimineerimine soo alusel föderaalseaduse vastaseks. Seda siis, kui "ülesanded nõuavad sarnastes töötingimustes võrdseid oskusi, jõupingutusi ja vastutust". President John F. Kennedy allkirjastas selle seaduse 10. juunil 1963. aastal. Valge Maja ovaalkabinetis toimunud tseremoonial andis president Kennedy erilise tunnustuse mitmetele rühmadele ja üksikisikutele, kes selle seaduse nimel töötasid. Nende hulgas olid kongresmenid Edna Kelly ja Edith Green, abitööminister Esther Peterson, Negro Women's National Council'i president dr Dorothy Height ja Business and Professional Women's Foundation'i president dr Minnie Miles.

Seadus võeti vastu suuresti tänu sellele, et kongress tunnistas Ameerika Ühendriikide tööjõu muutumist. Meeste ülalpidamisel olevad majapidamised muutusid iganenud, kuna üha rohkem naisi astus tööturule. Suurem lahutusmäär tähendas rohkem naiste ülalpidamist vajavaid leibkondi. Kuid 1960. aastatel teenisid naised ainult 60 senti iga meestöötajale makstud dollari kohta. Võrdse palga seaduse eesmärk oli olla osa ebavõrdse palga lahendusest. 1964. aasta kodanikuõiguste seadus, VII jaotis, lisas võrdse palga seadusele veel midagi, muutes diskrimineerimise rassilise või soolise alusel ebaseaduslikuks. VII jaotisega lisati seadusesse ka valgekraede töötajad.

Tulemused

1970. aastateks teenisid naised 75 senti ühe mehe teenitud dollari kohta. USA tööministeeriumi statistika kohaselt oli see määr 2007. aastal endiselt umbes 75 senti. Kõrgharidusega naiste ja kõrgharidusega meeste vaheline erinevus on tegelikult veidi suurenenud. Fortune 500 ettevõtetes (USA tippkorporatsioonid) on naistel endiselt ainult 17% juhtivatest ametikohtadest. 2010. aasta seisuga teatas tööstatistika büroo, et täistööajaga töötavad naised teenisid umbes 81 senti iga (täistööajaga) meeste teenitud dollari kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on 1963. aasta võrdse palga seadus?



V: 1963. aasta võrdse palga seadus on föderaalseadus, mis muudab Fair Labor Standards Act'i ja keelab palgaalase diskrimineerimise üksnes soo tõttu.

K: Kes allkirjastas 1963. aasta võrdse palga seaduse?



V: President John F. Kennedy kirjutas 1963. aasta võrdse palga seadusele alla 10. juunil 1963. aastal.

K: Mis on 1963. aasta võrdse palga seaduse eesmärk?



V: 1963. aasta võrdse töötasu seaduse eesmärk on kehtestada võrdse töö eest võrdne tasu sõltumata soost, et vältida üksnes sool põhinevat palgadiskrimineerimist.

K: Mida keelab 1963. aasta võrdse palga seadus?



V: 1963. aasta võrdse palga seadus keelab palgadiskrimineerimise üksnes soo alusel ja püüab tagada võrdse tasu sarnase töö eest sõltumata soolistest normidest.

K: Milline on 1963. aasta võrdse palga seaduse tähtsus?



V: 1963. aasta võrdse palga seadus on verstapost tööõiguses, mis edendab soolist võrdõiguslikkust töökohal ja annab võimaluse kohtumenetluseks ebaõiglast palgapoliitikat praktiseerivate tööandjate vastu.

K: Millal allkirjastati 1963. aasta võrdse palga seadus?



V: 1963. aasta võrdse palga seadus allkirjastati 10. juunil 1963. aastal.

K: Milline on 1963. aasta võrdse palga seaduse (Equal Pay Act of 1963) aluseks olev seadus?



V: 1963. aasta võrdse palga seadust reguleerib Fair Labor Standards Act, kuna see oli seaduse muudatus, mille kongress tegi 1963. aastal.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3