Mitteverbaalne suhtlus: kehakeel, žestid ja parakeel selgitatud
Mitteverbaalne kommunikatsioon (NVC) on sõnavaba sõnumite saatmine ja vastuvõtmine. Keel ei ole ainus viis suhtlemiseks, on ka teisi vahendeid. Suur osa mitteverbaalsest suhtlusest on alateadlik: see toimub ilma selle peale mõtlemata.
NVC võib kasutada žeste ja puudutusi, kehakeelt või kehahoiakut, näoilmet ja silmakontakti. NVC-d võib edastada ka esemete, näiteks riietuse ja soengu kaudu. Ka tants on üks mitteverbaalse suhtluse liike.
Kõne sisaldab mitteverbaalseid elemente, mida nimetatakse parakeeleks. Nende hulka kuuluvad hääle kvaliteet, emotsioonid ja kõneviis, rütm, intonatsioon ja rõhk. Samamoodi on kirjalikes tekstides mitteverbaalsed elemendid, nagu käekirja stiil, sõnade ruumiline paigutus või emotikonide kasutamine, näiteks :).
Mitteverbaalsel suhtlemisel on kolm peamist aspekti: olukord, kus see toimub, suhtlejad ja nende käitumine suhtluse ajal. p7
Peamised tüübid ja näited
- Kineetika (kehakeel) – žestid, kehahoiak, näoilmed. Näiteks poosidega (käed risti, ülestõstetud õlad) väljendatakse kaitset või ebakindlust; peapõõritus ja naeratus näitavad heakskiitu.
- Silmakontakt – kontakti kestus ja intensiivsus annavad infot tähelepanust, huvist või autoriteedist. Kultuuriliselt varieerub, kui palju silmadega vaatamine on sobiv.
- Haptika (puudutus) – käepigistus, patsutus, kallistus; puudutuse tähendus sõltub kontekstist ja kultuurist.
- Proksemika (isiklik ruum) – inimeste vaheline distants (intime, personaalse, sotsiaalse ja avaliku ruumi tase) edastab lähedust, ametlikkust või domineerimist.
- Artefaktid ja välimus – riietus, soeng, aksessuaarid ja ruumi kujundus annavad märku identiteedist, staatusest ja väärtustest.
- Chronemics (aeg) – õigel ajal ilmumine, õige vastamise viivitamine või rääkimise tempo mõjutavad tähendust ja hinnangut.
- Parakeel – hääletoon, intonatsioon, rütm, vaikused ja rõhud, mis täiendavad või muudavad verbaalset sõnumit.
Mitteverbaalse suhtluse funktsioonid
- Kommenteerimine või rõhutamine – žest võib rõhutada räägitut sõna.
- Reguleerimine – pilk või žest aitab vestlust käivitada või lõpetada (nt noogutus, kordamispausid).
- Asendamine – näiteks lehvitus asemel "tere" ütlemisele.
- Vastukäivus – kui kehakeel ei ühti sõnadega, tekib vastuolu (nt naeratades pahane kommentaar), mis muudab sõnumi tõlgendamist.
- Emotsioonide väljendamine – näoilmed ja hääl näitavad meeleolu kiiremini kui sõnad.
Kultuurilised ja kontekstuaalsed erinevused
Mitteverbaalne suhtlus ei ole universaalne. Näiteks:
- Silmakontakti intensiivsus: mõnes kultuuris on tugev silmside lugupidav, teises aga agressiivne.
- Isiklik ruum: läänemaades võidakse eelistada suuremat distantsi kui mõnedes Lõuna-Aasia riikides.
- Puudutuse normid: käepigistus võib olla neutraalne ühes riigis ja ebaprofessionaalne teises.
Kuidas lugeda mitteverbaalseid märke korrektselt
- Võta arvesse konteksti: sama žest eri olukorras võib tähendada eri asju.
- Otsi märgilisti ehk kimbu märke – üksik märge on vähem usaldusväärne kui mitu kooskõlastatud märki.
- Tunne isiklikku "baasi" ehk inimese tavapärast käitumist; muudatused selle suhtes annavad infot emotsionaalsest seisundist.
- Ole ettevaatlik stereotüüpimisega – ära tee järeldusi ainult ühest tunnusest.
Kuidas parandada oma mitteverbaalset suhtlust
- Jälgi peegeldust (mirroring) ja kasutage mõõdukat kooskõlastamist, et luua kontakti.
- Harjuta kehahoiakut ja rühti – sirge, avatud kehahoiak tekitab usaldust.
- Tööta hääletooniga: aeglus, pausid ja selgus suurendavad sõnumi mõju.
- Keeletehnika treenimine videoga – salvestades end vestlustes, märkad harjumusi, mida muuta.
- Palu tagasisidet lähedastelt või kolleegidelt, et näha, kuidas sind tajutakse.
Rakendused töö- ja eraelus
- Intervjuud ja müük: usaldusväärsust suurendavad avatud kehakeel ja stabiilne silmakontakt.
- Juhid ja avalik esinemine: lavaline kehakeel ja parakeel toetavad autoriteeti ja läbipaistvust.
- Ravi ja nõustamine: terapeudid loevad mitteverbaalseid märke emotsionaalse seisundi mõistmiseks.
- Virtuaalne suhtlus: videokõnedes on oluline kaamera paigutus, valgustus ja helikvaliteet – need mõjutavad mitteverbaalset tajumist.
Praktilised hoiatused
- Ära tugine ainult "populaarsetele reeglitele" (näiteks väide, et 93% suhtlusest on mitteverbaalne) – sellised numbrid on sageli liialdatud ja kontekstist sõltuvad.
- Mõista kultuurierinevusi ning kohanda oma käitumist vastavalt olukorrale.
- Kui tulemuseks on vastuolu verbaalse ja mitteverbaalse vahel, usalda sagedamini mitteverbaalset kimbu kui üksikut märki.
Mitteverbaalne suhtlus on rikas ja mitmetahuline osa inimestevahelisest suhtlusest. Selle teadmine ja teadlik kasutamine aitab paremini mõista teisi, vältida arusaamatusi ning suurendada oma suhtlusosavust.
Kostüümi mõju
Kaks fotot Darwini "Emotsioonide väljendamisest", millel on kujutatud vastikustunne.
Verbaalse ja mitteverbaalse tähenduse tähendus
Verbaalne tähendab "sõnade kasutamist". Seega on mitteverbaalsed hääled, mis ei ole sõnad, näiteks virisemine või sõnatu noodi laulmine. Viipekeeli ja kirjutamist käsitatakse verbaalse kommunikatsioonina, sest mõlemas kasutatakse sõnu - kuigi sarnaselt kõnele esineb ka mitteverbaalsete sõnumite kõrval paralingvistilisi elemente. Mitteverbaalne kommunikatsioon võib toimuda mis tahes meelekanali - nägemise, heli, lõhna, puudutuse või maitse - kaudu. NVC on oluline, sest:
"Kui me räägime (või kuulame), on meie tähelepanu pigem sõnadele kui kehakeelele suunatud. Kuid meie hinnang hõlmab mõlemat. Kuulajad töötlevad samaaegselt nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid vihjeid. Kehaliigutused ei ole tavaliselt iseenesest positiivsed või negatiivsed; pigem määravad hinnangu olukord ja sõnum". p4
Mitteverbaalse kommunikatsiooni funktsioonid
Kõnekeelt kasutatakse sageli välissündmusi käsitleva teabe edastamiseks, kuid mitteverbaalseid koode kasutatakse rohkem inimestevahelistes suhetes. Argyle'i järgi on mitteverbaalse kehalise käitumise viis peamist funktsiooni inimkommunikatsioonis:
- Emotsioonide väljendamine
- Väljendada inimestevahelisi hoiakuid
- Kõne saateks: see aitab kõnelejatel vestlust juhtida.
- Oma isiksuse esitlemine
- Rituaalide (näiteks tervituste) sooritamine.
Paralanguage
Parakeel on hääle mitteverbaalsete märkide uurimine. Erinevad kõne akustilised omadused, nagu toon, helikõrgus ja aktsent, mida ühiselt nimetatakse prosoodia, võivad kõik anda mitteverbaalseid vihjeid. Parakeel võib muuta sõnade tähendust.
Keeleteadlane George L. Trager töötas välja häälte kogumi, hääle omaduste ja vokaalsuse klassifikatsiooni.
- Häälikomplekt on kontekst, milles kõneleja räägib. See võib hõlmata olukorda, sugu, meeleolu, vanust ja isiku kultuuri.
- Hääle omadused on helitugevus, helikõrgus, tempo, rütm, artikulatsioon, resonants, ninaalsus ja aktsent. Need annavad igale inimesele ainulaadse "häälejälje".
- Häälik koosneb kolmest alajaotusest: iseloomustajad, kvalifitseerijad ja eraldajad.
- Iseloomulikud on emotsioonid, mida väljendatakse kõne ajal, näiteks naer, nutmine ja haigutamine.
- Kvalifikatsioon on sõnumi edastamise stiil - näiteks karjumine "Hei, lõpeta see!", erinevalt sosistamisest "Hei, lõpeta see!".
- Vokaalsed eralduslaused, näiteks "uh-huh", annavad kõnelejale teada, et kuulaja tegelikult kuulab.
Visuaalne kommunikatsioon
Rõivad
Rõivad ja mood üldiselt saadavad sõnumeid. Me hindame teisi selle järgi, mida me näeme, vähemalt siis, kui me nendega esmakordselt kohtume. Mood peegeldab aega ja kohta. Stiilid näitavad ajaloost ja ajastust sama palju kui mis tahes ajalooraamat. Rõivad peegeldavad seda, mida inimesed mõtlevad ja kuidas nad elavad. Mood on mitteverbaalne avaldus. See peegeldab meie aega, meie uskumusi ja mõnikord ka meie religiooni.
Kehakeel
Kehakeel tähendab seda, kuidas teie keha hoitakse: hoiak. See näitab teie suhtumist (meeleseisundit) sellesse, mis teie ümber toimub. Teised tajuvad need märgid silmapilkselt.
Silmade pilk
Silmakontakt võib näidata huvi, tähelepanu ja kaasatust.p10 Pilk hõlmab pilgu vaatamist vestluse ajal, pilgu vaatamist kuulamise ajal, pilgu ulatust ja sagedust, fikseerimise mustreid, pupillide laienemist ja silmapilgutuskiirust. p153
Emotsioonid
Tugevate emotsioonide näitamine on võimas kommunikatsioon, mis on kohe arusaadav. Paljud signaalid on kõikides kultuurides samad, nagu Darwin näitas. Näiteid tugevatest emotsioonidest, mida näidatakse visuaalselt, on järgmised:
- Viha
- Hirm
- Kurbus
- Õnne
- Armastus
- Häbi
Need on loetletud selguse järjekorras. Keegi ei eksi viha või hirmu, kuid pealtvaatajale võivad mõnikord peenemad emotsioonid jääda kahe silma vahele.
pealkiri: Vana, vana, vana, lugu
Silmside ja füüsiline kontakt...
Touch
Puudutus on klassikaline mitteverbaalne kommunikatsioon. See on ehk kõige intiimsem (kõige lähedasem) asi, mida üks inimene saab teisele teha. Mida see tähendab, sõltub kontekstist. Siin on lühike nimekiri sellest, mida me võime teha, kui me teist inimest puudutame:
Kunst
Enamik kunstidest on mitteverbaalse kommunikatsiooni vormid:
- Etenduskunstid
Fred ja Adele Astaire 1921. aastal
Loomade maailm
Muudel loomadel kui inimestel ei ole meie liiki keelt, kuid paljud kasutavad mitteverbaalset suhtlust. Paljude puhul mängib nende suhtlemisel suuremat rolli lõhn. Samuti saavad sotsiaalsed loomad aru häälekõla tähendusest ja isegi võtmesõnadest. Ütle perekoerale "jalutuskäik!"... Loomadega, kes on sotsiaalsed ja intelligentsed, võivad inimestel olla tõelised suhted. Üldiselt tähendab see loomi, kes on imetajad. Mittesõnaline suhtlemine on imetajatel tugevalt arenenud ja imetajad on enamasti sotsiaalsed loomad.
Paljud loomad tunnevad üksteise häiresignaalid ära (liikidevaheline kommunikatsioon). Tõepoolest, loomad suhtlevad ühel või teisel viisil peaaegu kõikjal selgroogsete seas.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on mitteverbaalne kommunikatsioon?
V: Mitteverbaalne kommunikatsioon (NVC) viitab signaalide kasutamisele ilma sõnadeta.
K: Kas keel on ainus viis suhtlemiseks?
V: Ei, on ka teisi kommunikatsioonivahendeid.
K: Kas mitteverbaalne suhtlemine on alati teadlik?
V: Ei, suur osa mitteverbaalsest suhtlusest on teadvustamata ja toimub ilma, et inimesed sellele mõtleksid.
K: Millised on erinevad viisid, kuidas NVC-dega võib suhelda?
V: NVC võib kasutada žeste ja puudutusi, kehakeelt või kehahoiakut, näoilmet ja silmakontakti. Seda võib edastada ka esemete, näiteks riietuse ja soengu kaudu. Tants on samuti üks mitteverbaalse suhtluse liike.
K: Millised on kõne mitteverbaalsed elemendid?
V: Kõne mitteverbaalsed elemendid, mida nimetatakse parakeeleks, hõlmavad hääle kvaliteeti, emotsiooni ja kõnelemisstiili, rütmi, intonatsiooni ja rõhuasetust.
K: Kas kirjalikel tekstidel on mitteverbaalsed elemendid?
V: Jah, kirjalikel tekstidel on mitteverbaalseid elemente, näiteks käekirja stiil, sõnade ruumiline paigutus või emotikonide kasutamine, näiteks :).
K: Millised on mitteverbaalse kommunikatsiooni kolm peamist aspekti?
V: Mitteverbaalse suhtluse kolm peamist aspekti on olukord, kus see toimub, suhtlejad ja nende käitumine suhtluse ajal.
