Emotikon ( /ɪˈmoʊtɪkɒn/) on kirjalik sümbol, tavaliselt 2–5 kirjavahemärki või muid tähemärke, mis väljendavad kirjutaja meeleolu, näoilmet või kõnetooni. Mõned näited on: naeratus ":-)" või silmapilk ";-)" või kulmu kortsutamine ":(" või üllatus ":O" või tunnustav nool ">" (vt palju muid näiteid tekstis allpool). Emotikone kasutatakse sageli selleks, et anda lugejale vihje avalduse üldise tooni kohta — nad aitavad vältida arusaamatusi, tuua esile irooniat või lisada vestlusele emotsionaalset värvust. Aastate jooksul on loodud väga palju erinevaid emotikone ja nüüdseks on teadaolevalt sadu levinumaid variante. Sõna "emotikon" on segu ingliskeelsetest sõnadest emotion (või emote) ja icon. Veebifoorumites, kiirsuhtlusprogrammides ja võrgumängudes asendatakse tekstiemotikoonid sageli automaatselt väikeste piltidega, mida hakati samuti emotikonideks nimetama. Teatud keerukamaid tähemärkide kombinatsioone saab moodustada ainult Unicode`i ja laiema tähemärgikoguga, mille tulemusel tekivad väga rikkalikud kujutised, mida mõnikord tuntakse nende romaniseeritud jaapani nime all kaomoji.

Ajalugu lühidalt

Emotikonide kasutamine ulatub tagasi 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusse: juba trükistes ja isiklikus kirjavahetuses kasutati erinevaid rõhutus- ja meeleolumärke. 1912. aastal on dokumenteeritud tüpograafiline näide (nt '\___/!') kirjutusmasinate tekstis, mis näitab, et inimlik meilitsus ja mängulisus tekstis ei ole uus nähtus. Internetiajastul sai tekstipõhine emotikon laialdasemalt tuntuks 1982. aastal, kui e-kirjas. (Carnegie Melloni ülikooli foorumis) hakati laialdasemalt kasutama tuttavaid kombinatsioone nagu ":-)" ja ":-(" — seda on sageli seostatud teadlase Scott E. Fahlmani nimega, kes tegi selle kasutamise kuulsaks.

Tüübid ja eristused

  • Idamaine stiil (kaomoji): ei nõua pea kallutamist, kasutab sageli laia valikut Unicode`i märke ja näeb välja selline: (^_^), (¬_¬), (ಠ_ಠ), ( ͡° ͜ʖ ͡°). Kaomoji võimaldavad detailsemat näoilme kujutamist.
  • Läänelik "külili" stiil: klassikalised emotikonid, mida loetakse tavaliselt külili (pead tuleb kallutada), näiteks :-), :-D, ;-), :-(, :-P.
  • Emoji: graafilised ikoonid, mis on kodeeritud Unicode`is ja kuvatakse kui pildid (näod, esemed, sümbolid). Kuigi neid tihti igapäevakeeles ka emotikonideks nimetatakse, on tehniliselt tegemist eraldi kategooriaga — emoji on tegelikult pildipõhised tähised, emotikonid on tekstipõhised kombinatsioonid.
  • Rikkaliku Unicode`i kujutised: kasutavad erimärke, kombinatsioone ja diakriitikat, et luua keerukaid emotsioone või animeeritud-laadseid pilte (näiteks (つ◉益◉)つ).

Kasutusotstarbed ja tähendused

Emotikone kasutatakse mitmel põhjusel:

  • Avalduse tooni selgitamiseks (nt iroonia või nalja märkamiseks).
  • Sotsiaalse soojuse või sõbralikkuse näitamiseks (nt :-), <3).
  • Emotsiooni kiireks ja kompaktseks edastamiseks, kui sõnu napib või neid ei soovi kirjutada pikalt.
  • Visuaalseks lühendiks vestluses (nt LOL, :-D tähistab naeru).

Tähendus võib kontekstiti erineda — sama emotikon võib erinevates kultuurides või vanuserühmades viidata erinevale toonile. Samuti arenevad uued tähendused koos internetikultuuri ja meemidega.

Levinumad näited

  • :-) või :) — naeratus, heas tujus
  • :-( või :( — kurbus, pettumus
  • ;-) või ;) — pilk või nali, flirt
  • :-D või :D — tugev naer või rõõm
  • :-P või :P — keele välja pistmine, nali
  • :-O või :O — üllatus või šokk
  • <3 — süda, armastus või kiindumus
  • ^_^ — rõõm või rahulolu (kaomoji)
  • (ಠ_ಠ) — pahameel või umbusk (kaomoji)
  • ( ͡° ͜ʖ ͡°) — kõneka ilmega meemipõhine ilme

Tehnoloogia ja standardid

Alates 2010. aastatest hakkas Unicode Consortium süsteemselt standardiseerima emoji`sid, mis võimaldas neid kuvada ühtses vormis erinevatel platvormidel (kuigi kujutised võivad platvormiti erineda). Paljud kiirsuhtlus- ja sotsiaalmeedia platvormid muudavad automaatselt tekstipõhised emotikonid graafilisteks emotikonideks või emoji`deks. See on lihtsustanud ja ühtlustanud kasutust, kuid ka mõnikord tekib platvormidevahelist arusaamatust, kui emoji kujundus tõlgendab emotsiooni teisiti.

Nõuanded õigeks kasutamiseks

  • Kohanda emotikonide kasutust vastavalt sihtrühmale: ametlikus kirjas on parem võimalusel neid vältida või kasutada tagasihoidlikult.
  • Ära looda ainult emotikonidele — tekst peaks selgelt edasi andma peamise sõnumi; emotikonid täiendavad, mitte ei asenda sõnu.
  • Kui vestled rahvusvaheliselt, ole teadlik kultuurilistest erinevustest ja sellest, et samal emotikonil võib olla erinev tõlgendus.

Emotikonid on lihtne ja efektiivne viis rikastada kirjalikku suhtlust ning anda edasi emotsioone lühikese märgiga. Nende kujunemine ja levik näitab, kuidas inimesed kohandavad keelt ja sümboleid, et paremini mõista üksteist ka digitaalses keskkonnas.