Vladimir Nabokov (1899–1977) — vene‑ameerika kirjanik, "Lolita" autor
Vladimir Nabokov — vene‑ameerika kirjanik, "Lolita" autor. Avastage tema elu, keeltesilmad ja teosed nagu "Pnin" ja "Ada või Ardor". Lugege lugu geniaalsusest ja vastuoludest.
Vladimir Nabokov (22. aprill 1899 – 2. juuli 1977) oli vene-ameerika kirjanik. Ta kirjutas oma esimesed raamatud vene keeles ja pärast Ameerika Ühendriikidesse kolimist kirjutas ta inglise keeles. Tema kuulsaim raamat on "Lolita", kuid kuulsaks on saanud ka teised teosed, näiteks Pnin, Kahvatu tuli ja Ada või Ardor. Nabokov on tuntud eelkõige oma keeletundlikkuse, mängulise stiili, keeruka narratsiooni ja temaatiliste motiivide — mälestuse, pagenduse, kunstilembuse ja obsessiivsete suhete — poolest.
Varane elu ja pagendus
Nabokov sündis Peterburis, Venemaal, neiuna aristokraatlikus ja haritud perekonnas ning oli pere esimene laps viiest. Perekond lahkus Venemaalt pärast revolutsiooni ja 1919. aastal asusid nad Euroopasse; Nabokov õppis muu hulgas Trinity College'is Cambridge'is. 1920. ja 1930. aastatel elas ja kirjutas ta peamiselt Berliinis ja Pariisis, kus valmisid tema varasemad venekeelsed romaanid ja novellikogumikud. Tema perekondlik taust, pagulus ning isa poliitiline tegevus (isa oli liberaalne poliitik) mõjutasid tugevalt tema loomingut ja identiteeti.
Elu Ameerikas ja edasine tegevus
Teise maailmasõja järel emigreerus Nabokov Ameerika Ühendriikidesse; 1945. aastal sai ta Ameerika kodanikuks. Aastal 1940ndatel ja 1950ndatel õpetas ta vene kirjandust ja kirjandusteooriat Ameerika ülikoolides (näiteks Wellesley ja Cornell) ning tegeles ka teadusliku tööga, eelkõige lepidopteroloogiana (liblikauurija). Ta töötas uurijana ja kogus liblikakollektsioone, kirjutas entomoloogilisi artikleid ning tema teadushuvist pärineb hulk nimesid ja liikemärkusi.
Kirjanduslik looming ja tähtsaimad teosed
Nabokovi looming jaguneb selgelt vene- ja ingliskeelseks perioodiks. Varased venekeelsed novellid ja romaanid näitavad juba tema keelemängu ning peent huvi mälestuse ja identiteedi teemade vastu. Ingliskeelsetest romaanidest tõusid esile 1950.–1960. aastate teosed: Lolita (1955) tõi talle rahvusvahelise kuulsuse ja skandaalse tähelepanu, Pnin (1957) kujutab pagulase ja õpetaja tragikomöödiat, Kahvatu tuli (1962) on kujundiliselt ja formaalselt hoogne ning Ada või Ardor (1969) mahukas ja mitmekihiline perekonnasaaga. Nabokov tõlkis ka ise osa oma loomingust ning tegi tähelepanuväärse poeetilise tõlke näiteks Aleksandr Puškini teostest.
Isiklik elu ja pärand
Nabokov abiellus Véra Slonimiga, kes oli talle elukaaslane ja kaastöötaja — Véra toetas teda tõlgetes, korrektuurides ja igapäevases elu korralduses. Nabokovi teosed on jätnud olulise jälje 20. sajandi kirjandusse: tema keeleline meisterlikkus, metafooride rohkus ja narratiivse mängulisuse kombineerimine tõsiste eetiliste ning esteetiliste probleemidega on mõjutanud nii kirjanikke kui kriitikuid. Tema looming on laialdaselt tõlgitud ja uuritud ning jääb aktuaalseks tänu oma vormilisele eripärale ja universaalsetele teemadele.
Vladimir Nabokov suri Montreux's, Šveitsis, 2. juulil 1977. Tema mitmekülgne pärand hõlmab nii rikkalikku kirjanduslikku oeuvre't kui ka teaduslikke ja kollektsionääritöid entomoloogia vallas.
Life
Nabokovi isa oli jurist ja poliitik. Lapsena õppis Vladimir vene, inglise ja prantsuse keelt. Pärast oktoobrirevolutsiooni kolis perekond paar korda, kuid 1920. aastal asus ta elama Berliini. Kaks aastat hiljem tulistati tema isa kogemata maha, sest ta oli blokeerinud inimese, keda relvastatud isik püüdis mõrvata. Tema ema ja õde kolisid Prahasse, kuid Vladimir jäi Berliini. Ta kirjutas teistele venelastele, kes olid Venemaalt lahkunud, et elada seal. Ta kohtus 1923. aastal Véra Sloniniga, kes oli pärit juudi-vene perekonnast. Nad abiellusid 1925. aastal. Aastal 1934 sündis nende ainus laps Dmitri.
1937. aastal hakkas Nabokov otsima uut tööd. Ta lahkus samal aastal Prantsusmaale ja tema perekond järgnes talle. Nad kõik põgenesid 1940. aastal Ameerikasse, välja arvatud vend Sergei, kes suri natside koonduslaagris.
Liblikad
Nabokov oli liblikate ekspert. Lapsena oli ta lugenud entomoloog Maria Sibylla Meriani raamatuid, mille ta leidis oma perekonna Vyra maakodu pööningult.
1940. aastatel oli ta zooloogia teadur. Ta korraldas Harvardi ülikooli võrdleva zooloogia muuseumi liblikakogu. Tema erialaks oli perekonna Lycaenidae sugukonna Polyommatini hõim.
Selle teose auks nimetati tema järgi perekond Nabokovia, samuti mitmed liblikate ja koikide liigid (nt paljud perekondade Madeleinea ja Pseudolucia liigid on saanud Nabokovile viitavaid või tema romaanidest pärinevaid nimesid). 1967. aastal kommenteeris Nabokov: "Kirjandusliku inspiratsiooni rõõmud ja hüved ei ole midagi peale selle vaimustuse, mida pakub uue elundi avastamine mikroskoobi all või kirjeldamata liigi avastamine Iraani või Peruu mäenõlval. Ei ole ebatõenäoline, et kui Venemaal poleks olnud revolutsiooni, oleksin pühendunud täielikult lepidopteroloogiale ja poleks üldse kunagi romaane kirjutanud."
Otsige