Adaptiivne alateadvus (kohanemisvõimeline): määratlus ja mõju otsustele

Implicit (või "vaikimisi") õppimine on see, kui inimene õpib, ilma et ta seda teaks.

"Neid teadmisi saab kasutada käitumise suunamiseks, otsuste tegemiseks ja probleemide lahendamiseks, ilma et [inimene] oleks teadlik komplekssetest teadmistest, mis võimaldavad tal niimoodi tegutseda".

Reberi oluline märkus on, et "kaudne õppimine on fundamentaalne "juurte" protsess, mis on iga kompleksse organismi kohanemisrepertuaari keskmes". See tähendab, et kaudne õppimine on väga palju vanem kui teadlik õppimine, mida me inimestena tavaliselt märkame.

See on laienev uurimisvaldkond. Klassikalised näited on keele omandamine ja sotsialiseerumisprotsess. Lapsed õpivad rääkima oma emakeelt ja sotsialiseeruvad oma ühiskonda, ilma et nad oleksid teadlikud põhimõtetest, millest nende käitumine juhindub.

Palju on vaieldud implitsiitse õppimise pelgalt olemasolu üle, sest saadud teadmised ei ole sõnastatavad. Vähe on uuritud, millised on implicit learning'i protsessi toimumise eeldused.

Tõendid selle kohta, et on olemas selline asi nagu kohanemisvõimeline alateadvus, on rida juhtumiuuringuid, mida on raske muul viisil seletada.

Kourosi pettus

Pärast seda, kui ühe varakreeka kuju suhtes oli tehtud mitmeid teaduslikke katseid, oli Getty muuseum valmis seda ostma. Väike ekspertide rühm vaatas seda aga ja ütles kohe: "See on võltsing". Lõpuks leiti, et see on võltsing. Küsimus oli selles, kuidas saaks keegi teadusliku testide patarei läbi lüüa, kui ta seda lihtsalt vaatab? Skeptikutelt küsiti, kuidas nad seda tegid. Üks ütles: "See ei näe välja vana, nagu oleks see olnud sajandeid maa all. Üks teine ütles: "Selle küüned ei näe õiged välja". Ilmselt olid nad kõik näinud midagi, mis tekitas kahtlusi. Psühholoogid arvasid, et see võib olla iidne vaimne mehhanism, millel on ellujäämisväärtus.

Tuletõrjuja "ESP

Clevelandi tuletõrjuja vastas koos oma meestega rutiinsele kutsele. See oli ühekorruselise maja tagumise köögi juures. Tuletõrjujad murdsid ukse lahti, panid vooliku maha ja hakkasid tulekahju veega kustutama. See ei avaldanud erilist mõju. Nagu tuletõrjeliitnant meenutab, mõtles ta äkki endamisi: "Siin on midagi valesti", ja käskis oma mehed kohe välja. Mõni hetk pärast nende põgenemist varises põrand, millel nad olid seisnud, kokku. Tulekahju oli olnud keldris, mitte köögis, nagu paistis.
Kui temalt küsiti, kuidas ta teadis, et tuleb välja tulla, arvas tuletõrjuja, et see oli ESP. Huvitav on see, et tuletõrjuja ei osanud kohe seletada, kuidas ta teadis, et tuleb välja tulla. Meie ajus olevast "lukustatud uksest" tuletõrjuja lihtsalt "vilksatas" ja tegi õige otsuse. Tegelikult, kui ta oleks olukorra üle teadlikult järele mõelnud, oleks ta tõenäoliselt kaotanud oma ja oma meeste elu. ^p125

Erakordne intuitsioon

Samamoodi on inimesi, kes suudavad korduvalt teha midagi, mis tundub hämmastav. Näiteks on tõesti võimalik märgata, kes valetab, ja see on oskus, mida saab treenida ja parandada. On võimalik ennustada, milline paar lahutab ja milline mitte. Iga otsuse tegemiseks kuluv aeg on lühike ja (vaatlejale) tundub otsuse tegijale kättesaadava teabe hulk väga väike.

Analüüsi halvatus

Piiratud teabel põhinevad "õhukesed" otsused on skaala üks ots. Teises otsas on segadus, mida põhjustab liiga palju organiseerimata teavet: "analüüsiparalüüs". On palju näiteid selle kohta, et viimane seisund on otsuste tegemisel halb.

On tehtud mitmeid eksperimente, mis toetavad tugevalt kohaneva alateadvuse ideed. Põhiidee on kallutada alateadvust ja näha, kas see mõjutab käitumist.

Segamini mõistetud laused

Katses osalejad sorteerivad neljasõnalised laused viiesõnalistest komplektidest välja. Nad keskenduvad sellele, et laused oleksid õiged. Teadmata, et kasutamata sõna annab nende mõtetele peene kallutatuse. Ühest komplektist, kus olid lisasõnad Florida, vana, üksildane, unustav, kortsus (ja mõned neutraalsed sõnad), kõndis katserühm aeglasemalt katseruumist minema.^p54 Alustussõnad olid neid kallutanud "mõtlema vanuritele". Idee pärineb John Barghilt.

Alustamine mõjutab katsetulemusi

Alustamine mõjutab märkimisväärselt katsetulemusi. Trivial Pursuit-mängu kohta testitav rühm jagati kaheks. Ühel rühmal paluti kõigepealt mõelda, mida tähendaks olla professor. Nad said 55,6% küsimustest õigesti. Teisel poolel paluti kõigepealt istuda ja mõelda jalgpallihuligaanide peale. Nad said 42,6% punktidest. Teised testid näitasid, et mõlema rühma vaimne võimekus oli sarnane. Erinevus tulemuste vahel on väga oluline. ^p57

Teine test oli veelgi ehmatavam. Mustanahalistele üliõpilastele esitati 20 küsimust Graduate Record Examination'ist, mis on standardne test, mida kasutatakse USAs kõrgkoolidesse pääsemiseks. Ühel grupil paluti märkida oma rass, teisel grupil mitte. Esimese grupi tulemused olid poole väiksemad kui teise grupi omad. Eksperimendi läbiviijad küsisid hiljem, kas küsimus nende rassi kohta mõjutas neid. Nad kõik vastasid "ei" ja lisasid midagi sellist nagu "Tead, ma lihtsalt ei usu, et ma olen piisavalt tark, et siin olla".^p59 Loomulikult on see sotsiaalselt kõige suurema tähtsusega. Pange tähele, et taas kord ei märganud isikud teadlikult seda, mis oli juhtunud alateadlikult.

Mida ventromediaalne teeb

Ventromediaalne ajukoorepiirkond on väike osa ees nina taga. Neuroloog Antonio Damasio uuris patsiente, kellel oli selle ajupiirkonna kahjustus.

"See sorteerib välismaailmast saadava infomassiivi, seab selle tähtsuse järjekorda ja märgistab asjad, mis nõuavad meie kohest tähelepanu."^p60

Inimesed, kellel on selle piirkonna kahjustus, on endiselt ratsionaalsed ja sama intelligentsed kui varem. Kuid neil puudub otsustusvõime ja neil on väga raske otsuseid teha. Kiirelt muutuvates olukordades on võime teha üsna häid otsuseid kiiresti tähtsam, kui pärast pikka mõtlemist täiuslikke otsuseid langetada. See võib olla ellujäämise küsimus.

Teadvustamata protsessidel on mitmeid tüüpilisi tunnuseid, mis erinevad teadvustatud protsessidest.

Juurdepääs

Ilmselt on ebateadlikud protsessid määratluse järgi vähem kättesaadavad kui teadlikud protsessid. Ometi on nende kahe vahel liiklus. Näiteks on tuntud tendents, et kõik treeningud liiguvad peatuvatelt, rasketelt teadlikelt sammudelt sujuvale, poolautomaatsele sooritusele. See, nagu Anderson tunnistas, on üleminek teadlikust kontrollist teadvustamata kontrollile, kui saavutatakse meisterlikkus. Anderson eristab põhiliselt "deklaratiivseid teadmisi" (teadmised, millest me oleme teadlikud ja millest me saame rääkida) ja "protseduurilisi teadmisi", mis suunavad tegevust ja otsuste tegemist, kuid mis toimuvad väljaspool teadlikku "vaatevälja".

Õppimine toimub ka viisil, mis on meile sel ajal täiesti teadvustamata. Klassikaline näide on see, kuidas lapsed õpivad oma emakeelt umbes 18 kuu ja nelja aasta vanuselt. Nad ei õpi keelt nii, nagu vanem inimene seda teeb. See toimub automaatselt. Teine näide: inimesed, kes on narkoosis, võivad kuulda ja olla mõjutatud sellest, mida nad kuulevad.

Mälu kasutamine toimub ka alateadlikult: isegi kui me üritame mäletada, on tegelik protsess alateadlik. See võib toimuda täiesti alateadlikult. Seda näitas Korsakoffi varajane eksperiment teadliku mälu kaotanud patsientidega. Ta andis ühele patsiendile kergeid elektrilööke. Hiljem, kui Korsakoff tagasi tuli, oli patsient kõik unustanud. Kuid kui ta nägi aparaati, näitas patsient ärevust ja süüdistas teda selles, et ta tahtis talle elektrilööki anda. Eksperimenti on sellest ajast alates kordatud mitmel viisil.

On lihtne näidata, et ka meie kiired otsused võivad olla täiesti valed, eriti kui me oleme teabega ülekoormatud või kui me langetame otsuseid teadvustamata eelarvamuste ja eelarvamustega.

Eksperimentides annavad katsealused suulisi selgitusi oma vaimse protsessi kohta - näiteks miks nad valisid pigem ühe asja kui teise -, justkui nad saaksid oma ideede ja valikute põhjuseid otse sissepoole vaadata (sissepoole vaadata). See "introspektsiooni illusioon" võib põhjustada erinevusi iseenda ja teiste inimeste vahel, sest inimesed usaldavad neid ebausaldusväärseid introspektsioone, kui nad kujundavad hoiakuid enda kohta, kuid mitte teiste kohta.

• Evolutsiooniline psühholoogia
• Sotsiobioloogia
• Otsuste tegemine
• Tsoonis