Flow (psühholoogia) — sügav keskendumine ja optimaalne kogemus
Flow (psühholoogia): sügav keskendumine ja optimaalne kogemus — teaduslik selgitus, tunnused, eelised ning praktilised nõuanded flow’i saavutamiseks töös, õppimises ja hobides.
Flow on psühholoogias kasutatav termin, mis tähistab inimese vaimset seisundit, kui ta on täielikult sukeldunud mingisse tegevusse. See on muutunud teadvuse seisund. Inimene on täielikult keskendunud, tegutseb aktiivselt ja edukalt. Olukorda tuntakse laialdaselt selliste väljendite järgi nagu in the zone, in the bubble, on the ball, in the moment, wired in, in the groove. Esineja kaotab peaaegu kontakti oma ümbritsevaga: väljendid nagu "lost to the world" peegeldavad seda vaimset neeldumist.
Selle kogemuse nimetas psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi flow'ks. Ta ütles, et see on täiesti keskendunud motivatsioon. Flow'i tunnuseks on spontaanne rõõmu, isegi vaimustustunne ülesande täitmise ajal. Flow'd kirjeldatakse ka kui sügavat keskendumist millelegi muule kui tegevusele - isegi mitte endale või oma emotsioonidele.
Flow'i põhiomadused
- Selged eesmärgid ja vahetu tagasiside — inimene tunneb, mida teha tuleb, ja saab kiiresti teada, kas tegevus on õige suunas.
- Võimete ja väljakutse tasakaal — ülesande raskus vastab sooritaja oskustele; liialt lihtne tegevus põhjustab igavust, liialt raske tegevus ärevust.
- Keskendumine ja tähelepanu kokkukitsenemine — tähelepanu on täielikult suunatud hetkelolevale tegevusele, häirivad mõtted taanduvad.
- Isetähtsusetuse tunne — eneseteadvus ja muretsemine teiste arvamuse pärast vähenevad või kaovad.
- Aja tajumise muutus — aeg võib tunduda kiirenenuna või aeglustununa; kestus ei ole tähtis võrreldes tegevuses olemise tundega.
- Täielik enesekontroll — tekib tunne, et tegevus kulgeb sujuvalt ja iseenesest, kuigi see nõuab oskust ja tähelepanu.
- Autoteliline kogemus — tegevus on nauditav iseeneses, eesmärk ei pruugi olla väline preemia, vaid tegevus ise.
Kuidas flow'i soodustada
- Sea selged ja konkreetse tähendusega eesmärgid ning vahe-eesmärgid, mis annavad suuna ja motiveerivad edasi liikumist.
- Saa vahetut tagasisidet — kas oma tegevuse, õpetaja, treeneri või tööriistade kaudu — et korrigeerida käitumist kiiresti.
- Vali ülesanded, mis sobivad sinu oskuste tasemega: vaata, kas vajad oskuste arendamist või ülesande lihtsustamist.
- Loo häirimisvaba keskkond: lülita välja mittevajalikud teavitused, piiritle katkestusi ja korralda tööruum nii, et see toetaks süvenemist.
- Treenita keskendumisoskust ja tähelepanelikkust (mindfulness), mis aitab kiiremini sisse sukelduda ja entranssi hoida.
- Arenda autotelilist hoiakut — leia tegevustest sisemine tähendus ja nauding, mitte ainult väline tasu.
Näited ja rakendused
Flow'it võib kogeda väga erinevates tegevustes: spordis (näiteks maraton või tennismäng), muusikas ja kunstis (esitus, maalimine), teadustöös ja programmeerimises (probleemi sügav lahendamine), aga ka igapäevastes tegevustes nagu kodutööd või mängimine. Töökeskkonnas püüavad paljud juhid ja disainerid luua tingimusi, mis võimaldavad töötajatel sagedamini flow' seisundisse sattuda, sest see tõstab tootlikkust, loovust ja tööga rahulolu.
Teadusuuringud ja mõõtmine
Flow'it on uuritud mitmete meetoditega: enesehinnangulised küsimustikud (nt Flow State Scale), kogemuseproovide (experience sampling) meetod, vaatlused ja neuroteaduslikud uuringud. Uuringud kinnitavad, et flow' kogemused on seotud parema soorituse ja subjektiivse heaoluga, kuid täpne mehhanism sõltub kontekstist ja indiviidi omadustest.
Piirangud ja võimalikud varjuküljed
- Kuigi flow võib olla väga produktiivne, võib liigne sukeldumine viia enesehoolduse unustamiseni (nt unarusse jäänud puhkus või toit).
- Mõnel juhul võib flow soodustada riskikäitumist, kui inimene ei märka ümbritsevaid ohte.
- Jagatud tähelepanu nõudvad töö- ja sotsiaalsed rollid võivad flow'ile takistuseks olla, mistõttu kõik tegevused ei sobi selle seisundi saavutamiseks.
Kokkuvõte
Flow on eriline ja sageli väga väärtuslik vaimne seisund, kus inimene tegutseb keskendunult, tõhusalt ja naudingut tundes. Selle soodustamine nõuab selget eesmärki, sobivat raskusastet, vahetut tagasisidet ja häirimisvaba keskkonda. Flow' mõistmine aitab parandada õppimist, tööviljakust ja loovust ning toetada indiviidi heaolu, kui sellega tahetakse teadlikult töötada.
Voolu komponendid
Csíkszentmihályi toob välja järgmised kümme tegurit, mis kaasnevad voolamise kogemusega:
- Selged eesmärgid. Ootused ja reeglid on teada ning eesmärgid on saavutatavad ja oma oskuste ja võimete piires. Lisaks sellele peaksid nii väljakutse tase kui ka oskuste tase olema kõrged.
- Keskendumine: kõrge keskendumisaste piiratud tähelepanuväljale (tegevusega tegelev isikul on võimalus keskenduda ja süveneda sellesse).
- Eneseteadvuse tunde kadumine.
- Moonutatud ajataju, inimese ajataju on muutunud.
- Otsene ja vahetu tagasiside (õnnestumised ja ebaõnnestumised tegevuse käigus on nähtavad, nii et käitumist saab vastavalt vajadusele korrigeerida).
- Tasakaal võimekuse ja väljakutse vahel: tegevus ei ole liiga lihtne ega liiga raske.
- Kontrolli tunne olukorra või tegevuse üle.
- Tegevus on iseenesest rahuldust pakkuv, seega on tegevus pingevaba.
- Vähene teadlikkus kehalistest vajadustest (nii palju, et inimene võib jõuda suure nälja või väsimuseni, ilma et ta seda märkaks).
- Tegevusse süvenemine, teadvuse fookuse ahenemine kuni tegevusse endasse, tegevuse teadvuse sulandumine.
Kõik ei ole voolu kogemiseks vajalikud.
Muud tegurid
Flow toimib nii füüsiliste kui ka vaimsete ülesannete puhul. See kehtib tantsus, jalgpallis, males ja paljudes muudes valdkondades, kus inimesed täidavad ülesandeid täpselt määratletud võistlussituatsioonides, kuid ka kunstis, kus olukord võib olla palju avatum. Tõendid flow'i kohta pärinevad intervjuudest inimestega pärast eri liiki sooritusi. Tehakse jõupingutusi, et töötada välja viisid, kuidas suurendada voolavust isiklikuks ja äriliseks kasuks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mõiste voolus?
V: Flow on termin, mida kasutatakse psühholoogias, et kirjeldada psüühilist seisundit, kus inimene on täielikult sukeldunud mingisse tegevusse. See on muutunud teadvusseisund, kus inimene on täielikult keskendunud, sooritab aktiivselt ja edukalt.
K: Kes mõtles välja mõiste flow?
V: Mõiste flow andis sellele kogemusele psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi. Ta ütles, et see on täielikult keskendunud motivatsioon.
K: Milliseid väljendeid seostatakse flow'ga?
V: Mõned flow'ga seotud väljendid on näiteks "tsoonis", "mullas", "palli peal", "hetkes" ja "sisse lülitatud".
K: Kuidas siseneda voolu seisundisse?
V: Flow-olekusse võib siseneda mis tahes tegevust sooritades, kuigi kõige tõenäolisemalt tekib see siis, kui inimene täidab kogu südamest mingit ülesannet või tegevust sisemise eesmärgi nimel. Sisemine tegevus hõlmab kõike, mida keegi teeb üksnes sellepärast, et ta seda tahab, samas kui ekstrinsiline tegevus on kõik, mida keegi teeb, sest mingi muu jõud sunnib teda seda tegema. Passiivsed tegevused, nagu näiteks vannitamine või isegi televiisori vaatamine, ei tekita tavaliselt flow-kogemusi, sest inimesed peavad midagi aktiivselt tegema, et siseneda flow-olukorda.
Küsimus: Millised on voolus olemise tunnused?
V: Flow-olekus olemise tunnuseks on spontaanne rõõm, isegi vaimustus, mida tunned ülesannet täites, samuti sügav keskendumine millelegi muule kui tegevusele - isegi mitte iseendale või oma tunnetele.
K: Kas kõik kogevad voolus olekusse sattudes sarnaseid tundeid?
V: Csikszentmihבlyi sõnul kogevad inimesed, vaatamata erinevatele tegevustele, mis seda esile kutsuvad, voolus olekusse sisenedes üldiselt sarnaseid tundeid.
Otsige