Sotsiobioloogia

Sotsiobioloogia on teaduslik uurimisvaldkond, mis põhineb eeldusel, et sotsiaalne käitumine on evolutsiooni tulemus. See püüab seletada ja uurida sotsiaalset käitumist sel viisil.

Sotsiobioloogia on etoloogia ja sotsioloogia haru, mis tugineb antropoloogiale, evolutsioonile, zooloogiale, arheoloogiale, populatsioonigeneetikale ja teistele teadusharudele. Inimühiskondade uurimisel on sotsiobioloogia seotud Darwini antropoloogia, etoloogia ja evolutsioonilise psühholoogiaga.

Etoloogia uurib loomade kollektiivset käitumist, näiteks paaritumist, territoriaalset võitlust, küttimist ja sotsiaalsete putukate taruühiskonda. See väidab, et valikusurve on viinud soodsa sotsiaalse käitumise geneetilise evolutsioonini. Teisisõnu, tüüpiline käitumismuster on päritud, sest see on võrreldes teiste käitumisviisidega tõstnud isendite kaasavat sobivust. See on peavoolu bioloogia. Selle laiendamine inimese sotsiaalsele käitumisele on etoloogide jaoks täiesti normaalne, kuid teiste jaoks võib see olla vastuoluline.

Kuigi termin "sotsiobioloogia" on pärit 1940. aastatest, sai see mõiste tunnustust alles 1975. aastal E. O. Wilsoni raamatu "Sotsiobioloogia" avaldamisega.

Sotsiobioloogia põhineb kahel põhimõttelisel eeldusel:

Teatud käitumuslikud omadused on pärilikud,

Pärilikud käitumisomadused on loodusliku valiku tulemusena välja kujunenud.
Seega olid need tunnused tõenäoliselt kohanemisvõimelised liigi algses keskkonnas.

Inimesed on loomad

Seetõttu on nende käitumine muutunud loomuliku valiku tulemusena.
Seega on inimkäitumise algupära pärilik ja meie võime seda sotsiaalsete vahenditega muuta on piiratud. Inimesed ei ole tühjad tahvlid.

Just see viimane punkt on kõige vastuolulisem.

Kriitika

Wilsoni raamatus oli peaaegu 700 lehekülge, mis olid peaaegu täielikult pühendatud loomade sotsiaalsele käitumisele. Tema ideed inimese käitumise evolutsiooni kohta olid lühikeses 30-leheküljelises osas raamatu lõpus. Ometi sai (näiliselt) uus sotsiobioloogia valdkond selle osa tõttu tulise vaidluse osaliseks. Kriitika oli ajendatud tolleaegsetest poliitilistest sündmustest.

"1970ndate keskel oli ülikoolilinnakutes intensiivne poliitiline tegevus, mille algatajateks olid paljuski vasakpoolsed professorid ja nende üliõpilased, kes olid vastu Vietnami sõjale. Harvardi ülikoolis [Wilsoni tööandja] sattus sõda... mitmete marksistlike või poolmarksistlike teadlaste tule alla... Marksistlik filosoofia põhineb eeldusel, et iniminstitutsioonid on ideoloogiliste ettekirjutuste kaudu täiustatavad. Seetõttu ei olnud marksistlike vaadetega isikud eriti vastuvõtlikud arusaamale, et eksisteerib arenenud 'inimloomus'".

Richard Lewontini ja Stephen Jay Gouldi ning sotsiobioloogia uurimisrühma kriitika viitas sellele, et nende ideede ja mõnede ajaloo kõige hullemate sündmuste vahel on mingi seos. Kriitikute peamine mure näis olevat idee, et sotsiobioloogia pakub abi ja lohutust neile, kes säilitavad sotsiaalset ebaõiglust ja ebavõrdsust. ^lk545

Tegelikult ei olnud Wilsoni viimases peatükis mingit poliitilist sisu ja Wilson ise oli ja on liberaalne mõtleja. Oma raamatu 25. aastapäevaväljaandes annab Wilson ise aru sellest vaidlusest.

Et vältida mõningaid vastuolusid, kuigi nende ideed on üsna sarnased Wilsoni omadega, asutasid mõned psühholoogid ja antropoloogid sellega seotud valdkonna - evolutsioonilise psühholoogia. See jagab sotsiobioloogiaga veendumust käitumismustrite evolutsioonilisest päritolust. Siiski on see rohkem suunatud inimese käitumisele, samas kui sotsiobioloogia tekkis loomade käitumise katsetest (etoloogia).

Inimese juhtumiuuring

Miks on meestel ilustandardid, mida nad kohaldavad naiste suhtes? See on küsimus, millele tüüpiline feministlik sotsioloog vastaks: see on kultuuriliselt määratud, uskumussüsteem, mille eesmärk on hoida meeste domineerimist naiste üle.

Selle kohta küsib John Alcock: "Millised on tegelikud andmed? Kas lääne kultuuri ilustandardid on meelevaldsed?" Ilustandardid on kooskõlas nooruse ja hea tervisega. Noored, terved naised jäävad suurema tõenäosusega rasedaks ja sünnitavad edukalt kui vanemad või ebatervislikud naised. Alcock küsib:

"Kui tõenäoline on, et miljonite aastate jooksul toimunud looduslik valik inimestel... tekitab meeste psüühika... ükskõikseks viljakate naistega seotud märkide suhtes? Vastus on ilmne". ^{lk 137}

Alcock annab tõendeid, et nooruse ja ilu tunnused on kooskõlas kõrge reproduktiivse väärtusega. ^lk138

Linnujuhtumi uuring

Teatud mõttes on teiste loomade käitumist lihtsam uurida, sest meie enda kogemused ja eelarvamused ei ole kaasatud. Ja me saame nende peal teha katseid, mis inimeste puhul ei pruugi olla võimalik.

Laululinnuliikidel on peaaegu alati liigile iseloomulik laul. Enamasti ei ole laulu üksikasjad päritud. Selle asemel pärivad nad teatud vanuses õppimisvõime. Kui noor isane valgepõsk-varblane (Zonotrichia leucophrys) kasvab isoleeritult teiste liigi liikmete häälest, ei suuda ta nende laulu laulda. Lõpuks toodab ta laulu, mis sarnaneb vaid ähmaselt õige lauluga. Kui aga katsetaja mängib täiskasvanud isaslooma laulu lindile, siis noored toodavad hiljem, kui nad jõuavad õigesse vanusesse, täielikku ja täiuslikku laulu. Kui aga noorlind tehakse kurdiks, ei saa ta seda laulu õppida. Sellest saame teada

et õppimisvõime on pigem pärilik kui laul ise
et täiskasvanute laulu kuulmine käivitab õppeprotsessi
et noor lind peab võrdlema oma häält mudellinnuga.
noorlind, kellele pakutakse lindilindu kahte või enamat laulu, õpib alati selle, mis on iseloomulik tema enda liigile.
kuid kui noor isane saab kohtuda ainult teise liigi täiskasvanud isasega, õpib ta "võõra" laulu ära.

See võimaldab meil olla kindel, et laul kui selline ei ole pärilik, kuid on pärilik tugev õppimise kallutatus, mis on mõistlik. Selleks, et elada ja edukalt paljuneda, tasub isasloomal meelitada ligi sama liigi emasloomi ja kaitsta oma territooriumi teiste oma liigi isasloomade vastu. Õige laul teeb mõlemat neist ülesannetest. ^p163/5

Sotsiobioloogia täna

Viimastel aastatel on sotsiobioloogia pooldajad väitnud, et nad on "võitnud". Nad leiavad, et selle põhiideed on üsna kindlad. Me ei ole tühjad tahvlid ja meie inimloomus on sama palju evolutsiooni tulemus kui meie ülejäänud. Isegi meie laialt levinud armastust lemmikloomade vastu võib seletada sellega, et need parandasid meie ellujäämist eelajaloolises minevikus. ^p35/9

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on sotsiobioloogia?

V: Sotsiobioloogia on teaduslik uurimisvaldkond, mis eeldab, et sotsiaalne käitumine on tekkinud evolutsiooni tulemusena, ning püüab seletada ja uurida sotsiaalset käitumist sel viisil. See tugineb erinevatele teadusharudele, nagu antropoloogia, zooloogia, arheoloogia, populatsioonigeneetika jt.

K: Millistest teistest valdkondadest sotsiobioloogia lähtub?

V: Sotsiobioloogia tugineb antropoloogiale, zooloogiale, arheoloogiale, populatsioonigeneetikale ja teistele teadusharudele.

K: Kuidas sai sotsiobioloogia mõiste tuntuks?

V: Sotsiobioloogia mõiste sai tuntuks 1975. aastal E. O. Wilsoni raamatu "Sociobiology" avaldamisega.

K: Millised on sotsiobioloogia kaks põhiprintsiipi?

V: Sotsiobioloogia kaks põhiprintsiipi on, et teatud käitumisomadused on pärilikud ja et need omadused on loodusliku valiku poolt lihvitud, nii et nad olid tõenäoliselt algses keskkonnas kohanemisvõimelised.

K: Miks on viimane punkt, et inimese käitumine on pärilik, kõige vastuolulisem?

V: Viimane punkt inimese käitumise pärilikkuse kohta on kõige vastuolulisem, sest see näitab, et inimesed ei ole tühjad tahvlid ja et meie võime muuta oma käitumist sotsiaalsete vahenditega on piiratud.