Sotsiobioloogia: mõiste ja põhimõtted — inimkäitumise evolutsioon

Sotsiobioloogia: selgitus ja põhimõtted — kuidas evolutsioon ja pärilikkus kujundavad inimkäitumist. Uuri Darwini pärandit, E.O. Wilsoni mõju ja teaduslikke vastuolusid.

Sotsiobioloogia on teaduslik uurimisvaldkond, mis põhineb eeldusel, et sotsiaalne käitumine on evolutsiooni tulemus. See püüab seletada ja uurida sotsiaalset käitumist sel viisil.

Sotsiobioloogia on etoloogia ja sotsioloogia haru, mis tugineb antropoloogiale, evolutsioonile, zooloogiale, arheoloogiale, populatsioonigeneetikale ja teistele teadusharudele. Inimühiskondade uurimisel on sotsiobioloogia seotud Darwini antropoloogia, etoloogia ja evolutsioonilise psühholoogiaga.

Etoloogia uurib loomade kollektiivset käitumist, näiteks paaritumist, territoriaalset võitlust, küttimist ja sotsiaalsete putukate taruühiskonda. See väidab, et valikusurve on viinud soodsa sotsiaalse käitumise geneetilise evolutsioonini. Teisisõnu, tüüpiline käitumismuster on päritud, sest see on võrreldes teiste käitumisviisidega tõstnud isendite kaasavat sobivust. See on peavoolu bioloogia. Selle laiendamine inimese sotsiaalsele käitumisele on etoloogide jaoks täiesti normaalne, kuid teiste jaoks võib see olla vastuoluline.

Kuigi termin "sotsiobioloogia" on pärit 1940. aastatest, sai see mõiste tunnustust alles 1975. aastal E. O. Wilsoni raamatu "Sotsiobioloogia" avaldamisega.

Sotsiobioloogia põhineb kahel põhimõttelisel eeldusel:

• Teatud käitumuslikud omadused on pärilikud,
• Pärilikud käitumisomadused on loodusliku valiku tulemusena välja kujunenud.
• Seega olid need tunnused tõenäoliselt kohanemisvõimelised liigi algses keskkonnas.
• Inimesed on loomad
• Seetõttu on nende käitumine muutunud loomuliku valiku tulemusena.
• Seega on inimkäitumise algupära pärilik ja meie võime seda sotsiaalsete vahenditega muuta on piiratud. Inimesed ei ole tühjad tahvlid.

Just see viimane punkt on kõige vastuolulisem.

Põhimõtted ja võtmekontseptsioonid

Sotsiobioloogia tugineb mõningatele selgelt määratletud evolutsioonilistele kontseptsioonidele. Peamised neist on:

• Pärilikkus: osa käitumisest on geneetiliselt mõjutatud ja seetõttu edasi antav sugupõlvest sugupõlve.
• Looduslik valik: need käitumismustrid, mis suurendavad indiviidi või sugukonna paljunemis- ja ellujäämisvõimalusi, kipuvad levima.
• Kaasav sobivus (inclusive fitness) ja sugulusvalik: Hamiltoni idee selgitab, miks isendid võivad ohverdada enda kasvu või ellujäämise huvides, kui sellest võidab sugulasrühm, kes jagab geene.
• Vastastikkuse (reciprocal) altruism: selgitab koostööd mittesugulaste vahel—võimalik, kui abistamine tagab vastutasuks kasu tulevikus.
• Strateegiate tasakaalud ja mänguteooria: käitumist saab kirjeldada ja modelleerida matemaatiliselt, et leida stabiilseid strateegiaid (nt „hävitaja–abiline“ tasakaalud).

Meetodid ja näited

Sotsiobioloogias kasutatakse mitmesuguseid uurimismeetodeid:

• Välivaatlused ja etnograafilised uuringud looduses (nt mesilaste, sipelgate ja lindude sotsiaalsüsteemide uurimine).
• Laborikatsetused, kus muudetakse keskkonnatingimusi ja jälgitakse käitumuse muutusi.
• Võrdlevad lähenemised — uuritakse sugulasliike, et tuvastada universaalseid ja liigispetsiifilisi mustreid.
• Matemaatilised mudelid ja simulatsioonid, mis hindavad, millised strateegiad on evolutsiooniliselt stabiilsed.
• Geneetilised uuringud ja DNA-analüüs, mis aitavad ühendada käitumuslikud erinevused molekulaarsete mehhanismidega.

Praktilised näited hõlmavad:

• Eusotsiaalsust mesilastel ja sipelgatel — tihe koostöö ja tööjaotus, mis parandab pesakonna edu.
• Paaritus- ja vanemakäitumise erinevused sooliste investeeringute teooria valguses.
• Vägivald ja agressioon kui strateegiad ressursside või partnerite eest konkureerimisel.

Inimkäitumine ja vastuolud

Sotsiobioloogia inimesele rakendamisel tekkisid 1970. aastatel suured teaduslikud ja ühiskondlikud debatid. Kritiseeriti eelkõige järgmist:

• Bioloogiline determinism: hirm, et sotsiobioloogilised seletused õigustavad sotsiaalseid ebavõrdsusi või poliitilisi valikuid kui "loomulikke".
• Liigne lihtsustamine: keerulisi kultuurilisi ja sotsiaalseid protsesse ei saa üheselt seletada ainult geenide põhjal.
• Valepõhised järeldused ja kuritarvitus: teaduslikke tulemusi võis poliitilistel eesmärkidel moonutada.

Tõsised teadlased rõhutavad aga, et sotsiobioloogia ei väida, et kõik inimkäitumine on kirjutatud DNAsse ja muutumatu. Tänapäevane käsitlus rõhutab geenide ja keskkonna dialoogi: geneetiline eelsoodumus koos kultuuriliste ja sotsiaalsete õppemehhanismidega määrab, kuidas käitumine avaldub ja muutub.

Ajaloolised väljakutsed ja tänane positsioon

E. O. Wilsoni 1975. aasta raamatu avaldamine tõi sotsiobioloogia laiemalt teadlaskonna ja avalikkuse huviorbiiti ning tekitas terava diskussiooni. Kritiseerijate hulka kuulusid nii sotsioloogid kui ka mõned bioloogid, kes hoiatasid lihtsustavate ja ideoloogiliste tõlgenduste eest.

Aastakümneid kestnud arutelud on toonud kaasa mitmeid olulisi arendusi:

• Sotsiobioloogia ja evolutsiooniline psühholoogia on arendanud välja ranged hüpoteesi-testimise ja empiirilised lähenemised.
• Uued andmed genoomikast ja käitumise molekulaarsetest alustest võimaldavad täpsemaid, nüansirikkamaid seletusi.
• Teaduslik konsensus tunnistab nii bioloogilisi kui kultuurilisi mõjutajaid ning rõhutab geneetilise plastilisuse ja õppimise rolli.

Kokkuvõte ja soovitused lugejale

Sotsiobioloogia pakub võimsa raamistiku, et mõista, miks teatud sotsiaalsed käitumismustrid on tekkinud ja püsivad. Samas tuleb tulemusi tõlgendada ettevaatlikult: teaduslikke järeldusi tuleb toetada empiiriliste andmetega ning arvestada kultuuriliste, sotsiaalsete ja individuaalsete mõjuritega.

Kui huvitute teema edasi uurimisest, soovitatakse alustada klassikalistest tekstidest (nt E. O. Wilson) ja jätkata kaasaegsete ülevaadetega, mis käsitlevad nii geneetikat, etoloogiat kui ka inimühiskondade keerukust. Oluline on hoida erapooletut, kriitilist ja interdistsiplinaarset lähenemist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on sotsiobioloogia?

K: Millistest teistest valdkondadest sotsiobioloogia lähtub?

K: Kuidas sai sotsiobioloogia mõiste tuntuks?

K: Millised on sotsiobioloogia kaks põhiprintsiipi?

K: Miks on viimane punkt, et inimese käitumine on pärilik, kõige vastuolulisem?

Otsing