Tühi tahvel
Tühi tahvel ehk tabula rasa (mis tähendab sama asja) oli John Locke'i filosoofiline idee. Nagu paljudel teistelgi filosoofialahendustel, on ka sellel olnud ajalugu, mis ulatub tagasi kuni Aristoteleseni, kuid Locke oli see, kes tegi selle meie kaasaegsele maailmale teatavaks:
"Oletame siis, et mõistus on, nagu me ütleme, valge paber, mis on tühi kõigist märkidest, ilma igasuguste ideedeta. Kuidas saab see olla sisustatud? ... Sellele vastan ma ühe sõnaga: KOGEMUSEST".
Arvatakse, et inimestel ei ole sündides vaimset kogemust ega teadmisi ja et kõik õpitakse pärast nende kasvu. Eelkõige arvas Locke, et kõik teadmised pärinevad meelteandmetest ja vaim on alguses tühi. Meeleandmete all peetakse silmas kuulmist, nägemist, katsumist jne.
Locke'i ideed võtsid teised kohe üles:
"Lapsed on omamoodi tooraine, mis on meie kätte antud... [Nende mõistus on] nagu valge paber".
"Meie voorused ja pahed võib jälgida juhtumitele, mis moodustavad meie elu ajaloo, ja kui need juhtumid saaks eemaldada kõik ebasobivad kalduvused, siis oleks pahe maailmast välja juuritud." - majandusteadlane ja sotsiaalliberaal William Godwin (1756-1836), kes rääkis inimese täiuslikkuse ja valgustatuse kohta.
Paljud on olnud sarnastel seisukohtadel. Behaviorismi rajaja John B. Watson (1878-1938):
"Andke mulle kümmekond tervet, hästi arenenud imikut ja oma kindel maailm, kus neid üles kasvatada, ja ma garanteerin, et võtan suvaliselt ühe ja koolitan temast mis tahes liiki spetsialisti, kelle ma välja valin - arsti, juristi, kunstniku, kaupmehe ja, jah, isegi kerjusmehe ja varga, sõltumata tema andekusest, kalduvusest, võimetest, kutsumustest ja esivanemate rassist."
Kogu 20. sajandi jooksul oli evolutsiooni ja geneetika mõju nende liberaalsete ideede vastu. Etoloogia tõestas, et suur osa loomade käitumisest on pärilik, instinktiivne (kaasasündinud ja püsiv). Konrad Lorenz väitis, et inimkonna ajaloos nii ilmne agressiivsus oli meie minevikus evolutsiooniliselt eelistatud käitumise väljamängimine. Evolutsioonipsühholoogia valdkond asus uurima, millist rolli mängib evolutsioon meie vaimses elus. Kui inimestel on teiste loomadega ühine evolutsiooniline ajalugu, siis on tõenäoline, et me pärime oma evolutsioonist vaimseid tunnuseid. Inimese võime õppida keelt on pärilik ja sellel on tohutu praktiline tähtsus. Väga oluline on ka (kuigi vähem ilmne) see, kuidas meie alateadvus aitab meil elus hakkama saada. Seda vaimset tegevust teostav aparaat on kindlasti pärilik. Need on mõned põhjused, miks mitmed hiljutised väljaanded on Locke'i idee tagasi lükanud.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Milline on John Locke'i filosoofiline idee?
V: John Locke'i filosoofiline idee on tuntud kui Blank Slate ehk tabula rasa, mis tähendab, et inimesel ei ole sündides arvatavasti mingeid vaimseid kogemusi ega teadmisi ja et kõik õpitakse alles pärast kasvamist. Eelkõige arvas Locke, et kõik teadmised pärinevad meelteandmetest ja vaim on alguses tühi.
K: Kes oli William Godwin?
V: William Godwin oli majandusteadlane ja sotsiaalliberaal, kes pooldas inimese täiuslikkuse ja valgustatuse põhimõtteid. Ta uskus, et meie voorused ja pahed on jälgitavad juhtumitele, mis moodustavad meie eluloo, ja kui neist juhtumitest saaks eemaldada kõik ebasobivad kalduvused, siis oleks pahed maailmast välja lõigatud.
K: Kes oli John B. Watson?
V: John B. Watson oli käitumisõpetuse rajaja, kes ütles kuulsalt: "Andke mulle tosin tervet, hästi arenenud imikut ja minu enda määratud maailm, kus neid kasvatada, ja ma garanteerin, et võin võtta suvalise neist ja koolitada neist mis tahes tüüpi spetsialisti, kelle ma välja valin - arsti, juristi, kunstniku, kaupmehe-pealik ja, jah, isegi kerjusmehena ja vargana." See on üks neist.
K: Kuidas tõestas etoloogia, et suur osa loomade käitumisest on pärilik?
V: Etoloogia tõestas, et suur osa loomade käitumisest on pärilik, näidates, et teatavad käitumisviisid on pigem instinktiivsed (kaasasündinud) kui kogemuse või keskkonna kaudu õpitud. See läks vastuollu Locke'i ideega, et kõik teadmised pärinevad meelteandmetest.
K: Mis on evolutsiooniline psühholoogia?
V: Evolutsiooniline psühholoogia uurib, kuidas evolutsioon on mõjutanud meie vaimset elu, vaadeldes, kuidas teatud tunnused võivad olla päritud meie evolutsioonilisest minevikust. See uurib, kuidas alateadlik vaimne tegevus võib aidata meil elus toime tulla, kusjuures seda tegevust teostav aparaat on päritud eelmistelt põlvkondadelt.
K: Mida väitis Konrad Lorenz inimkonna agressiivsuse kohta?
V: Konrad Lorenz väitis, et inimkonna ajaloos nii ilmne agressiivsus oli meie minevikus evolutsiooniliselt eelistatud käitumise välja mängimine. Ta väitis, et see on põlvest põlve edasi antud kui osa nende geneetilistest omadustest, mitte midagi, mida on õpitud ainult kogemuste või keskkonna kaudu.
