Cassoulet — traditsiooniline Lõuna-Prantsuse pajaroog valgete ubade ja lihaga
Avasta Cassoulet — Lõuna-Prantsuse traditsiooniline pajaroog valgete ubade, rikkaliku lihaseguga. Autentne retsept, maitserikkad nipid ja Languedoci pärand.
Cassoulet on pajaroog, mida valmistatakse eelkõige Lõuna-Prantsusmaal. Selle nimi tuleneb selle traditsioonilisest keedunõudest, cassole'ist, mis on sügav, ümmargune, kaldservadega savinõukann. Nimi pärineb oktsitaani keelest caçolet. See sisaldab liha (tavaliselt seavorsti, hane, pardi ja mõnikord lambaliha), seanahka (couennes) ja valgeid ube (haricots blancs). Seda võib küpsetada nii avatud kui ka suletud pinnaga.
Cassoulet'i kodumaa on Languedoci provints, eriti Toulouse'i, Carcassonne'i ja Castelnaudary linnad. Cassoulet'i vennaskond "La Grande Confrérie du Cassoulet de Castelnaudary" korraldab Cassoulet'i teemalisi võistlusi ja laatasid.
Ajalooline taust ja päritolu
Cassoulet on algselt talurahvaroog — toit, mis valmis lihtsatest kohalikest koostisosadest ja kestis kaua. Selle täpne päritolu on vaidlustatud: nii Toulouse, Carcassonne kui ka Castelnaudary väidavad end olevat algne kodu. Kõik kolm linna on andnud oma versiooni, mis erineb liha ja maitseainete osas. Traditsiooniliselt valmistati cassoulet aeglaseks hautamiseks ja ahjus küpsetamiseks, et liha muutuks pehmeks ja ubadest ning rasvast tekiks rikkalik ja siidine kastmebaas.
Peamised koostisosad
- Valged oad (prantsuse keeles haricots blancs, piirkonnas sageli kasutusel haricots Tarbais)
- Kuivliha ja värske liha: tüüpiliselt seavorst (sarnane Toulouse'i vorstile), confit tüüpi pardihakk või hane, vahel lambaliha
- Seanahk (couennes) või pekitud rasv, mis annab roale maitset ja tekstuuri
- Maitseained: küüslauk, sibul, porgand (mirepoix), tüümian, loorberileht, pipar
- Vett või tummist puljongit kastme jaoks; mõnes retseptis lisatakse tomatit või veidi veini
Valmistamine — põhimõtted ja sammud
Kuigi retseptid varieeruvad, on cassoulet’i valmistamise üldine põhimõte sarnane:
- Oad leotatakse üleöö (kui kasutatakse kuivi ubasid) ja seejärel keedetakse pehmeks.
- Liha eelnevalt pruunistatakse ning confit-liha (pardi või hane) võib lisada osaliselt juba valmiskujul.
- Kõik komponendid asetatakse kihiti savinõusse (cassole) või mõnda teise pürosse ja hautatakse madalal temperatuuril kaua — mitu tundi kuni pool päeva.
- Ahjus küpsetades tekib pinnale pruun ja koorik, mida traditsiooniliselt keeakse ja katkestatakse mitu korda: koorik purustatakse ja kastmega segatakse, seejärel lasetakse uuesti taheneda — see on osa cassoulet’i rituaalist.
Piirkondlikud variandid
Erinevad linnad ja koduperenaised on väljaarenud oma versioonid:
- Castelnaudary versioonit peetakse sageli kõige traditsioonilisemaks ja seal kasutatakse rohkelt seda piirkonda iseloomulikku seavorsti ja seanahka.
- Toulouse'is lisatakse sageli Toulouse'i vorsti (sarnane seavorstile) ja retsept võib olla suitsusem.
- Carcassonne'i retseptid võluvad mõnikord rikkaliku lihamaitsmega ja veidi erineva ubade-suhtega.
Serveering ja kõrvale
Cassoulet serveeritakse kuumalt sügavast ahjuvormist. Traditsiooniliselt jagatakse toit otse mahutist taldrikutele. Kõrvale sobivad lihtne roheline salat, kvaliteetne prantsuse leib ning tugev punane vein (Languedoci või Cahors’i piirkonna veinid on klassikalised valikud). Kassoulet on toitev ja rikkalik roog, mille kõrvale sobib midagi värskendavat tasakaalu toomiseks.
Kultuuriline tähtsus ja tänapäev
Cassoulet on saanud sümboliks Lõuna-Prantsuse gastronoomiale ning tema ümber on kujunenud rituaalid, võistlused ja kloorikud seltskondlikud sündmused. "La Grande Confrérie du Cassoulet de Castelnaudary" ja sarnased organisatsioonid aitavad säilitada traditsioone ning reklaamida kohalikke retsepte. Tänapäeval leidub ka uuemaid ja kergemaid variante — näiteks väiksema rasvasisaldusega või taimsemaid versioone — kuid klassikaline cassoulet jääb paljudele maitsenaudinguks ja piduroaks.
Näpunäited koduseks valmistamiseks
- Soovitatav on kasutada hästi küpsetatud lihalõike ja kvaliteetseid ubasid; leotamine vähendab hautamisaja vajadust.
- Aeglane küpsetamine madalal kuumusel on oluline, et liha muutuks sarnaseks confit’le ja oad ei laguneks.
- Kui pole cassole’i, võib kasutada paksupõhjalist pajarooga või savipot; oluline on, et roog püsiks kuum ja õrnalt aurustuks, et tekkiks iseloomulik koorik.
- Ära raiska vedelikku — kastme paksus peaks olema kreemjas, mitte täiesti kuiv.
Cassoulet on rikkalik ja mitmekesine roog, mis ühendab lihtsaid kohalikke koostisosi ning aeglase ja hoolika valmistamisviisi tulemusena sügava maitseelamuse.
Kauss cassoulet
Küsimused ja vastused
K: Mis on kassulett?
V: Cassoulet on pajaroog, mida valmistatakse traditsiooniliselt Lõuna-Prantsusmaal. See sisaldab liha (tavaliselt seavorsti, hane, pardi ja mõnikord lambaliha), seanahka (couennes) ja valgeid ube (haricots blancs).
K: Miks nimetatakse seda cassoulet'ks?
V: Seda rooga nimetatakse cassoulet'ks selle traditsioonilise keedunõu, cassole'i järgi, mis on sügav, ümmargune, kaldservadega savinõu. Nimi tuleneb oktsitaani caçolet'st (või cassolet'st).
K: Millised on cassoulet' peamised koostisosad?
V: Cassoulet' peamised koostisosad on liha (tavaliselt seavorstid, hani, part ja mõnikord lambaliha), seanahk (couennes) ja valged oad (haricots blancs).
K: Kuidas valmistatakse cassoulet'd?
V: Cassoulet'd küpsetatakse traditsiooniliselt cassole'is, mis on sügav, ümmargune, kaldservadega savinõu. Seda võib küpsetada nii avatud kui ka suletud katusega.
K: Kust tuleb cassoulet?
V: Cassoulet' kodumaa on Languedoci provints, eelkõige Toulouse'i, Carcassonne'i ja Castelnaudary linnad.
K: Mis on Cassoulet' vendlus?
V: Cassoulet' vennaskond, tuntud ka kui "La Grande Confrérie du Cassoulet de Castelnaudary", on organisatsioon, mis edendab ja tähistab traditsioonilist cassoulet' rooga. Nad korraldavad Cassoulet'ga seotud võistlusi ja laatasid.
K: Millised on mõned linnad Lõuna-Prantsusmaal, mis on tuntud cassoulet' poolest?
V: Mõned linnad Lõuna-Prantsusmaal, mis on tuntud cassoulet' poolest, on Toulouse, Carcassonne ja Castelnaudary.
Otsige