Ülemeremaa (prantsuse keeles France d'outre-mer) on Prantsusmaa osa, mis asub väljaspool Euroopa mandrit. See koosneb kõigist ülemeredepartemangudest, territooriumidest ja kogukondadest. Nendel territooriumidel on mitu erinevat õiguslikku staatust ja autonoomiataset. Ülemeremaade hulka kuuluvad saarte territooriumid Atlandi, Vaikse ookeani ja India ookeani ääres, Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ja Adélie maa Antarktikas. Iga asustatud territoorium on esindatud nii Prantsuse Rahvusassamblees kui ka Prantsuse senatis (mis koos moodustavad Prantsusmaa parlamendi).
2011. aasta jaanuaris elas ülemeredepartemangudes ja -territooriumidel 2 685 705 inimest.
Staatused ja õiguslikud erinevused
Prantsuse ülemereterritooriumid jagunevad mitmesse peamisse kategooriasse. Igal kategoorial on erinev poliitiline ja õiguslik suhe mandri-Prantsusmaaga:
- Ülemeredepartemangud ja -regioonid (départements et régions d'outre-mer, tavaliselt DOM/ROM) — need on Prantsusmaa osa samal viisil nagu mandri‑departemangud. Nende seadusandlus langeb Prantsusmaa õiguse alla, nende elanikud on Euroopa Liidu kodanikud ja neil on euro. Näited: Guadeloupe, Martinique, Réunion, Prantsuse Guajaana ja Mayotte.
- Ülemered kogukonnad ja erilised kollektiivid (collectivités d'outre-mer, COM ja teised) — neil on suurem sisemine autonoomia. Sisse kuuluvad näiteks Saint-Barthélemy, Saint-Martin, Saint-Pierre ja Miquelon, Wallis ja Futuna ning Prantsuse Polüneesia. Paljud neist ei kuulu Euroopa Liidu õigusringkonda täies mahus (neid käsitletakse sageli kui Overseas Countries and Territories, OCT).
- Uus-Kaledoonia (Nouvelle-Calédonie) — omab eristatavat, sui generis staatust, millel on palju kohalikku enesekorraldust ja erikokkulepped arengute ja iseseisvusküsimuste kohta.
- Prantsuse Lõuna- ja Antarktilised alad (Terres australes et antarctiques françaises, TAAF) — hõlmavad Kerguelen'i, Crozet', Saint‑Paul'i ja Amsterdam'i saari ning Adélie maad. Adélie mai osas on Rahvusvahelise Antarktika lepingu tõttu territoriaalne nõue praktiliselt külmutatud ja seda ei tunnustata ülemaailmselt tavapärases mõttes.
- Clippertoni saar — asustamata atoll Vaikse ookeani lõunaosas, mis on Prantsuse riigi valduses ja millel puudub kohalik omavalitsus.
Suhted Euroopa Liiduga ja valuuta
Ülemeredepartemangud ja -regioonid on Euroopa Liidu osad nagu mandriosad (neis kehtib EL-i seadusandlus ja kasutatakse eurot). Seevastu paljud ülemerestruktuurid (eriti COM-id ja TAAF) on EL-ist eraldi staatusega ning käsitletakse tihti kui Overseas Countries and Territories (OCT) — nende suhe EL‑iga põhineb erikokkulepetel ja neil ei pruugi kehtida kõik EL-i määrused või valuutaolukord.
Esindatus, valitsemine ja autonoomia
Kõigil asustatud ülemereterritooriumidel on esindajad Prantsuse parlamendis: nad saavad valida rahvasaadikuid Rahvusassambleesse ja senaatoreid. Samal ajal erineb kohalik administratiivne juhtimine oluliselt: mõned territooriumid on täielikult integreeritud Prantsusmaa haldussüsteemi, teistel on kohalikud parlamendid, presidendid või kõrgemad volinikud ning suurem õigus luua oma seadusi teatud valdkondades (nt maksundus, migratsioon, kohaliku elu korraldus).
Geograafiline ja demograafiline ülevaade
Ülemeremaade hulka kuuluvad saared ja alad Atlandi, Vaikse ja India ookeani ääres ning üks Lõuna‑Ameerika mandrios (Prantsuse Guajaana). Rahvastik koondub peamiselt DOM‑idesse, kus elab suur osa ülemeri‑elanikest (nt Réunion, Guadeloupe, Martinique, Prantsuse Guajaana ja Mayotte). Mõned territooriumid on peaaegu asustamata või asustamata (näiteks Clipperton, TAAF‑i osad).
Rahvusvahelised eripärad
Paljude ülemereterritooriumide geopoliitiline või keskkonnaoluline tähendus on suur: nad annavad Prantsusmaale majanduslikke ja strateegilisi eeliseid (majandusvööndid, kalapüük, loodusvarad) ning olulise rahvusvahelise kohaloleku ka kaugetes ookeanipiirkondades. Samas kaasnevad sellega ka sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud väljakutsed, nt sotsiaal‑majanduslikud erinevused kuni mandrisihtkohani, immigratsiooniküsimused ja isesekujunemise nõudmised.
Kokkuvõte
Prantsuse ülemered on mitmekesine kogum territooriume, mille õiguslik ja poliitiline staatus ulatub täielikust integratsioonist (ülemeredepartemangud) kuni suure autonoomia ja eristaatusteni (COM-id, Uus‑Kaledoonia, TAAF). Need piirkonnad mängivad olulist rolli Prantsusmaa geopoliitikas, majanduses ja kultuurilises eripäras ning annavad riigile laiaulatusliku globaalset kohalolekut.
