Prantsusmaa ülemeredepartemangud
Ülemeremaa (prantsuse keeles France d'outre-mer) on Prantsusmaa osa, mis asub väljaspool Euroopa mandrit. See koosneb kõigist ülemeredepartemangudest, territooriumidest ja kogukondadest. Nendel territooriumidel on mitu erinevat õiguslikku staatust ja autonoomiataset. Ülemeremaade hulka kuuluvad saarte territooriumid Atlandi, Vaikse ookeani ja India ookeani ääres, Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ja Adélie maa Antarktikas. Iga asustatud territoorium on esindatud nii Prantsuse Rahvusassamblees kui ka Prantsuse senatis (mis koos moodustavad Prantsusmaa parlamendi).
2011. aasta jaanuaris elas ülemeredepartemangudes ja -territooriumidel 2 685 705 inimest.
Prantsuse ülemeredepartemangud, territooriumid ja nõuded Antarktika suhtes
Prantsusmaa ülemeremaade ministri lipp
Prantsuse ülemeredepartemangud, territooriumid ja nõuded Antarktika suhtes
Prantsusmaa ülemeremaade ministri lipp
Territooriumide tüübid
Ülemeredepartemangud ja -piirkonnad
Ülemeredepartemangud ja -piirkonnad on täielikult Prantsusmaa osa.
- Guadeloupe (alates 1946)
- Martinique (alates 1946)
- Prantsuse Guajaana (alates 1946)
- Réunion (alates 1946)
- Mayotte (alates 2011)
Aastatel 1976-2003 oli Mayotte ainulaadne ülemereterritoorium. Aastatel 2003-2011 oli see ülemerekogukond. Sellest sai 31. märtsil 2011 ülemeredepartemang, pärast seda, kui selle kodanikud hääletasid selle poolt, et saada täielikult Prantsusmaa osaks.
Ülemeremaade ühendused
Ülemerekogukonna kategooria loodi Prantsusmaa põhiseaduse muudatustega 28. märtsil 2003. aastal. Igal ülemerekollektiivil on oma kirjalikud seadused.
- Prantsuse Polüneesia (alates 2003)
Aastatel 1946-2003 oli Prantsuse Polüneesia ülemereterritoorium. Aastal 2004 nimetati see ülemeremaaks (prantsuse keeles pays d'outre-mer).
- Saint-Pierre ja Miquelon (alates 2003)
Aastatel 1976-1985 oli Saint-Pierre ja Miquelon ülemeredepartemang. Aastatel 1985-2003 oli see ainulaadne ülemereterritoorium.
- Wallis ja Futuna (alates 2003)
Aastatel 1961-2003 oli Wallis ja Futuna ülemereterritoorium.
- Saint-Martin ja Saint-Barthélemy (alates 2007)
Saint-Martin ja Saint-Barthélemy eraldusid Guadeloupe'ist 2003. aastal. Neist said 22. veebruaril 2007 eraldi ülemerekogukonnad.
Eriline kollektiivsus
- Uus-Kaledoonia (alates 1999)
Uus-Kaledoonia liigitati alates 1946. aastast ülemereterritooriumiks. See sai eristaatuse 1999. aastal Noumea kokkuleppe tulemusena. Sellel on oma kodakondsus ja võim läheb järk-järgult Prantsuse riigilt üle Uus-Kaledooniale endale. Rahvahääletus iseseisvuse üle on kavas korraldada mis tahes ajal ajavahemikus 2014-2019.
Ülemereterritooriumid
- Prantsuse Lõuna- ja Antarktikamaad (alates 1956. aastast)
Väikesed territooriumid
- Clippertoni saar on eraomandis, mis on Prantsusmaa valitsuse otseses alluvuses. Sellel ei ole alalist elanikkonda.
Prantsuse Vabariiki moodustavad maad, mis on kujutatud samas geograafilises mõõtkavas.
Territooriumide tüübid
Ülemeredepartemangud ja -piirkonnad
Ülemeredepartemangud ja -piirkonnad on täielikult Prantsusmaa osa.
- Guadeloupe (alates 1946)
- Martinique (alates 1946)
- Prantsuse Guajaana (alates 1946)
- Réunion (alates 1946)
- Mayotte (alates 2011)
Aastatel 1976-2003 oli Mayotte ainulaadne ülemereterritoorium. Aastatel 2003-2011 oli see ülemerekogukond. Sellest sai 31. märtsil 2011 ülemeredepartemang, pärast seda, kui selle kodanikud hääletasid selle poolt, et saada täielikult Prantsusmaa osaks.
Ülemeremaade ühendused
Ülemerekogukonna kategooria loodi Prantsusmaa põhiseaduse muudatustega 28. märtsil 2003. aastal. Igal ülemerekollektiivil on oma kirjalikud seadused.
- Prantsuse Polüneesia (alates 2003)
Aastatel 1946-2003 oli Prantsuse Polüneesia ülemereterritoorium. Aastal 2004 nimetati see ülemeremaaks (prantsuse keeles pays d'outre-mer).
- Saint-Pierre ja Miquelon (alates 2003)
Aastatel 1976-1985 oli Saint-Pierre ja Miquelon ülemeredepartemang. Aastatel 1985-2003 oli see ainulaadne ülemereterritoorium.
- Wallis ja Futuna (alates 2003)
Aastatel 1961-2003 oli Wallis ja Futuna ülemereterritoorium.
- Saint-Martin ja Saint-Barthélemy (alates 2007)
Saint-Martin ja Saint-Barthélemy eraldusid Guadeloupe'ist 2003. aastal. Neist said 22. veebruaril 2007 eraldi ülemerekogukonnad.
Eriline kollektiivsus
- Uus-Kaledoonia (alates 1999)
Uus-Kaledoonia liigitati alates 1946. aastast ülemereterritooriumiks. See sai eristaatuse 1999. aastal Noumea kokkuleppe tulemusena. Sellel on oma kodakondsus ja võim läheb järk-järgult Prantsuse riigilt üle Uus-Kaledooniale endale. Rahvahääletus iseseisvuse üle on kavas korraldada mis tahes ajal ajavahemikus 2014-2019.
Ülemereterritooriumid
- Prantsuse Lõuna- ja Antarktikamaad (alates 1956. aastast)
Väikesed territooriumid
- Clippertoni saar on eraomandis, mis on Prantsusmaa valitsuse otseses alluvuses. Sellel ei ole alalist elanikkonda.
Prantsuse Vabariiki moodustavad maad, mis on kujutatud samas geograafilises mõõtkavas.
Esitus
Ülemeredepartemangusid ja -territooriume esindab Prantsusmaa Rahvusassamblees 27 delegaati ja Prantsusmaa senatis 21 senaatorit. See on 4,7% 577 delegaadist ja 6% 343 senaatorist.
- Réunion: 7 delegaati ja 4 senaatorit.
- Guadeloupe: 4 delegaati ja 3 senaatorit.
- Martinique: 4 delegaati ja 2 senaatorit.
- Prantsuse Polüneesia: 3 delegaati ja 2 senaatorit.
- Prantsuse Guajaana: 2 delegaati ja 2 senaatorit.
- Mayotte: 2 delegaati ja 2 senaatorit.
- Uus-Kaledoonia: 2 delegaati ja 2 senaatorit.
- Saint-Pierre ja Miquelon: 1 delegaat ja 1 senaator.
- Wallis ja Futuna: 1 delegaat ja 1 senaator.
- Saint-Barthélemy ja Saint-Martin: 1 delegaat ja 2 senaatorit.
Esitus
Ülemeredepartemangusid ja -territooriume esindab Prantsusmaa Rahvusassamblees 27 delegaati ja Prantsusmaa senatis 21 senaatorit. See on 4,7% 577 delegaadist ja 6% 343 senaatorist.
- Réunion: 7 delegaati ja 4 senaatorit.
- Guadeloupe: 4 delegaati ja 3 senaatorit.
- Martinique: 4 delegaati ja 2 senaatorit.
- Prantsuse Polüneesia: 3 delegaati ja 2 senaatorit.
- Prantsuse Guajaana: 2 delegaati ja 2 senaatorit.
- Mayotte: 2 delegaati ja 2 senaatorit.
- Uus-Kaledoonia: 2 delegaati ja 2 senaatorit.
- Saint-Pierre ja Miquelon: 1 delegaat ja 1 senaator.
- Wallis ja Futuna: 1 delegaat ja 1 senaator.
- Saint-Barthélemy ja Saint-Martin: 1 delegaat ja 2 senaatorit.
Seotud leheküljed
- Prantsuse koloniaalimpeerium
- Prantsusmaa valitsus
- Kommuunid Prantsusmaal
- Prantsusmaa suurlinn
- Organisation internationale de la Francophonie
Seotud leheküljed
- Prantsuse koloniaalimpeerium
- Prantsusmaa valitsus
- Kommuunid Prantsusmaal
- Prantsusmaa suurlinn
- Organisation internationale de la Francophonie
Küsimused ja vastused
K: Mis on ülemeremaade Prantsusmaa?
V: Ülemeremaad on Prantsusmaa osa, mis asub väljaspool Euroopa mandrit. See koosneb kõigist ülemeredepartemangudest, -territooriumidest ja -kogukondadest.
K: Millised on mõned näited ülemeremaade Prantsusmaast?
V: Näidetena võib tuua saareterritooriumid Atlandi, Vaikse ookeani ja India ookeani ääres, Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ja Adélie maa Antarktikas.
K: Kui palju inimesi elas 2011. aasta jaanuaris ülemeredepartemangudes ja -territooriumidel?
V: 2011. aasta jaanuaris elas ülemeredepartemangudes ja -territooriumidel 2 685 705 inimest.
K: Kas Prantsusmaa ülemeremaade ja -territooriumide elanikud on esindatud nii Prantsusmaa Rahvusassamblees kui ka senatis?
V: Jah, iga asustatud territoorium on esindatud nii Prantsuse Rahvusassamblees kui ka Prantsuse senatis (mis koos moodustavad Prantsusmaa parlamendi).
K: Kas nendel territooriumidel on erinev autonoomia tase?
V: Jah, neil territooriumidel on mitu erinevat õiguslikku staatust ja autonoomiataset.
K: Kas ülemeremaad on riiklikul tasandil esindatud?
V: Jah, iga asustatud territoorium on riiklikul tasandil esindatud, olles kaasatud nii Prantsuse Rahvusassambleesse kui ka senatisse, mis koos moodustavad Prantsusmaa parlamendi.
