Prantsuse ülemered: departemangud, territoriumid ja staatus

Avasta Prantsuse ülemered: departemangud, territoriumid ja nende õiguslik staatus, elanikud, esindatus parlamendis ning geograafiline ja poliitiline mitmekesisus.

Ülemeremaa (prantsuse keeles France d'outre-mer) on Prantsusmaa osa, mis asub väljaspool Euroopa mandrit. See koosneb kõigist ülemeredepartemangudest, territooriumidest ja kogukondadest. Nendel territooriumidel on mitu erinevat õiguslikku staatust ja autonoomiataset. Ülemeremaade hulka kuuluvad saarte territooriumid Atlandi, Vaikse ookeani ja India ookeani ääres, Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ja Adélie maa Antarktikas. Iga asustatud territoorium on esindatud nii Prantsuse Rahvusassamblees kui ka Prantsuse senatis (mis koos moodustavad Prantsusmaa parlamendi).

2011. aasta jaanuaris elas ülemeredepartemangudes ja -territooriumidel 2 685 705 inimest.

Staatused ja õiguslikud erinevused

Prantsuse ülemereterritooriumid jagunevad mitmesse peamisse kategooriasse. Igal kategoorial on erinev poliitiline ja õiguslik suhe mandri-Prantsusmaaga:

• Ülemeredepartemangud ja -regioonid (départements et régions d'outre-mer, tavaliselt DOM/ROM) — need on Prantsusmaa osa samal viisil nagu mandri‑departemangud. Nende seadusandlus langeb Prantsusmaa õiguse alla, nende elanikud on Euroopa Liidu kodanikud ja neil on euro. Näited: Guadeloupe, Martinique, Réunion, Prantsuse Guajaana ja Mayotte.
• Ülemered kogukonnad ja erilised kollektiivid (collectivités d'outre-mer, COM ja teised) — neil on suurem sisemine autonoomia. Sisse kuuluvad näiteks Saint-Barthélemy, Saint-Martin, Saint-Pierre ja Miquelon, Wallis ja Futuna ning Prantsuse Polüneesia. Paljud neist ei kuulu Euroopa Liidu õigusringkonda täies mahus (neid käsitletakse sageli kui Overseas Countries and Territories, OCT).
• Uus-Kaledoonia (Nouvelle-Calédonie) — omab eristatavat, sui generis staatust, millel on palju kohalikku enesekorraldust ja erikokkulepped arengute ja iseseisvusküsimuste kohta.
• Prantsuse Lõuna- ja Antarktilised alad (Terres australes et antarctiques françaises, TAAF) — hõlmavad Kerguelen'i, Crozet', Saint‑Paul'i ja Amsterdam'i saari ning Adélie maad. Adélie mai osas on Rahvusvahelise Antarktika lepingu tõttu territoriaalne nõue praktiliselt külmutatud ja seda ei tunnustata ülemaailmselt tavapärases mõttes.
• Clippertoni saar — asustamata atoll Vaikse ookeani lõunaosas, mis on Prantsuse riigi valduses ja millel puudub kohalik omavalitsus.

Suhted Euroopa Liiduga ja valuuta

Ülemeredepartemangud ja -regioonid on Euroopa Liidu osad nagu mandriosad (neis kehtib EL-i seadusandlus ja kasutatakse eurot). Seevastu paljud ülemerestruktuurid (eriti COM-id ja TAAF) on EL-ist eraldi staatusega ning käsitletakse tihti kui Overseas Countries and Territories (OCT) — nende suhe EL‑iga põhineb erikokkulepetel ja neil ei pruugi kehtida kõik EL-i määrused või valuutaolukord.

Esindatus, valitsemine ja autonoomia

Kõigil asustatud ülemereterritooriumidel on esindajad Prantsuse parlamendis: nad saavad valida rahvasaadikuid Rahvusassambleesse ja senaatoreid. Samal ajal erineb kohalik administratiivne juhtimine oluliselt: mõned territooriumid on täielikult integreeritud Prantsusmaa haldussüsteemi, teistel on kohalikud parlamendid, presidendid või kõrgemad volinikud ning suurem õigus luua oma seadusi teatud valdkondades (nt maksundus, migratsioon, kohaliku elu korraldus).

Geograafiline ja demograafiline ülevaade

Ülemeremaade hulka kuuluvad saared ja alad Atlandi, Vaikse ja India ookeani ääres ning üks Lõuna‑Ameerika mandrios (Prantsuse Guajaana). Rahvastik koondub peamiselt DOM‑idesse, kus elab suur osa ülemeri‑elanikest (nt Réunion, Guadeloupe, Martinique, Prantsuse Guajaana ja Mayotte). Mõned territooriumid on peaaegu asustamata või asustamata (näiteks Clipperton, TAAF‑i osad).

Rahvusvahelised eripärad

Paljude ülemereterritooriumide geopoliitiline või keskkonnaoluline tähendus on suur: nad annavad Prantsusmaale majanduslikke ja strateegilisi eeliseid (majandusvööndid, kalapüük, loodusvarad) ning olulise rahvusvahelise kohaloleku ka kaugetes ookeanipiirkondades. Samas kaasnevad sellega ka sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud väljakutsed, nt sotsiaal‑majanduslikud erinevused kuni mandrisihtkohani, immigratsiooniküsimused ja isesekujunemise nõudmised.

Kokkuvõte

Prantsuse ülemered on mitmekesine kogum territooriume, mille õiguslik ja poliitiline staatus ulatub täielikust integratsioonist (ülemeredepartemangud) kuni suure autonoomia ja eristaatusteni (COM-id, Uus‑Kaledoonia, TAAF). Need piirkonnad mängivad olulist rolli Prantsusmaa geopoliitikas, majanduses ja kultuurilises eripäras ning annavad riigile laiaulatusliku globaalset kohalolekut.

Territooriumide tüübid

Ülemeredepartemangud ja -piirkonnad

Ülemeredepartemangud ja -piirkonnad on täielikult Prantsusmaa osa.

• Guadeloupe (alates 1946)
• Martinique (alates 1946)
• Prantsuse Guajaana (alates 1946)
• Réunion (alates 1946)
• Mayotte (alates 2011)

Aastatel 1976-2003 oli Mayotte ainulaadne ülemereterritoorium. Aastatel 2003-2011 oli see ülemerekogukond. Sellest sai 31. märtsil 2011 ülemeredepartemang, pärast seda, kui selle kodanikud hääletasid selle poolt, et saada täielikult Prantsusmaa osaks.

Ülemeremaade ühendused

Ülemerekogukonna kategooria loodi Prantsusmaa põhiseaduse muudatustega 28. märtsil 2003. aastal. Igal ülemerekollektiivil on oma kirjalikud seadused.

• Prantsuse Polüneesia (alates 2003)

Aastatel 1946-2003 oli Prantsuse Polüneesia ülemereterritoorium. Aastal 2004 nimetati see ülemeremaaks (prantsuse keeles pays d'outre-mer).

• Saint-Pierre ja Miquelon (alates 2003)

Aastatel 1976-1985 oli Saint-Pierre ja Miquelon ülemeredepartemang. Aastatel 1985-2003 oli see ainulaadne ülemereterritoorium.

• Wallis ja Futuna (alates 2003)

Aastatel 1961-2003 oli Wallis ja Futuna ülemereterritoorium.

• Saint-Martin ja Saint-Barthélemy (alates 2007)

Saint-Martin ja Saint-Barthélemy eraldusid Guadeloupe'ist 2003. aastal. Neist said 22. veebruaril 2007 eraldi ülemerekogukonnad.

Eriline kollektiivsus

• Uus-Kaledoonia (alates 1999)

Uus-Kaledoonia liigitati alates 1946. aastast ülemereterritooriumiks. See sai eristaatuse 1999. aastal Noumea kokkuleppe tulemusena. Sellel on oma kodakondsus ja võim läheb järk-järgult Prantsuse riigilt üle Uus-Kaledooniale endale. Rahvahääletus iseseisvuse üle on kavas korraldada mis tahes ajal ajavahemikus 2014-2019.

Ülemereterritooriumid

• Prantsuse Lõuna- ja Antarktikamaad (alates 1956. aastast)

Väikesed territooriumid

• Clippertoni saar on eraomandis, mis on Prantsusmaa valitsuse otseses alluvuses. Sellel ei ole alalist elanikkonda.

Prantsuse Vabariiki moodustavad maad, mis on kujutatud samas geograafilises mõõtkavas.

Territooriumide tüübid

Ülemeredepartemangud ja -piirkonnad

Ülemeredepartemangud ja -piirkonnad on täielikult Prantsusmaa osa.

• Guadeloupe (alates 1946)
• Martinique (alates 1946)
• Prantsuse Guajaana (alates 1946)
• Réunion (alates 1946)
• Mayotte (alates 2011)

Aastatel 1976-2003 oli Mayotte ainulaadne ülemereterritoorium. Aastatel 2003-2011 oli see ülemerekogukond. Sellest sai 31. märtsil 2011 ülemeredepartemang, pärast seda, kui selle kodanikud hääletasid selle poolt, et saada täielikult Prantsusmaa osaks.

Ülemeremaade ühendused

Ülemerekogukonna kategooria loodi Prantsusmaa põhiseaduse muudatustega 28. märtsil 2003. aastal. Igal ülemerekollektiivil on oma kirjalikud seadused.

• Prantsuse Polüneesia (alates 2003)

Aastatel 1946-2003 oli Prantsuse Polüneesia ülemereterritoorium. Aastal 2004 nimetati see ülemeremaaks (prantsuse keeles pays d'outre-mer).

• Saint-Pierre ja Miquelon (alates 2003)

Aastatel 1976-1985 oli Saint-Pierre ja Miquelon ülemeredepartemang. Aastatel 1985-2003 oli see ainulaadne ülemereterritoorium.

• Wallis ja Futuna (alates 2003)

Aastatel 1961-2003 oli Wallis ja Futuna ülemereterritoorium.

• Saint-Martin ja Saint-Barthélemy (alates 2007)

Saint-Martin ja Saint-Barthélemy eraldusid Guadeloupe'ist 2003. aastal. Neist said 22. veebruaril 2007 eraldi ülemerekogukonnad.

Eriline kollektiivsus

• Uus-Kaledoonia (alates 1999)

Uus-Kaledoonia liigitati alates 1946. aastast ülemereterritooriumiks. See sai eristaatuse 1999. aastal Noumea kokkuleppe tulemusena. Sellel on oma kodakondsus ja võim läheb järk-järgult Prantsuse riigilt üle Uus-Kaledooniale endale. Rahvahääletus iseseisvuse üle on kavas korraldada mis tahes ajal ajavahemikus 2014-2019.

Ülemereterritooriumid

• Prantsuse Lõuna- ja Antarktikamaad (alates 1956. aastast)

Väikesed territooriumid

• Clippertoni saar on eraomandis, mis on Prantsusmaa valitsuse otseses alluvuses. Sellel ei ole alalist elanikkonda.

Prantsuse Vabariiki moodustavad maad, mis on kujutatud samas geograafilises mõõtkavas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ülemeremaade Prantsusmaa?

K: Millised on mõned näited ülemeremaade Prantsusmaast?

K: Kui palju inimesi elas 2011. aasta jaanuaris ülemeredepartemangudes ja -territooriumidel?

K: Kas Prantsusmaa ülemeremaade ja -territooriumide elanikud on esindatud nii Prantsusmaa Rahvusassamblees kui ka senatis?

K: Kas nendel territooriumidel on erinev autonoomia tase?

K: Kas ülemeremaad on riiklikul tasandil esindatud?

Otsing