1839. aasta Londoni leping — Belgia neutraalsuse ja kaitsegarantii
Avasta, miks 1839. aasta Londoni leping kindlustas Belgia neutraalsuse ja kaitsegarantii ning aitas kujundada Esimese maailmasõja kulgu.
1839. aasta Londoni leping oli 19. aprillil 1839. aastal Euroopa suurriikide, Madalmaade Kuningriigi ja Belgia Kuningriigi vahel sõlmitud leping. See on tuntud ka kui esimene Londoni leping, 1839. aasta konventsioon ja Londoni eraldusleping.
Taust ja vajadus lepingu järele
Belgia rahvuslik ülestõus 1830. aastal viis Madalmaade Kuningriigist lahkulöömise ja Belgia iseseisvusdeklaratsioonini. Belgia võttis 1831. aastal vastu oma põhiseaduse, kuid Madalmaad (Madalmaade Kuningriik) ei tunnustanud esialgu uut riiki ja jätkusid rahvusvahelised läbirääkimised piiriküsimustes ning staatuse määratlemiseks. 1839. aasta lepinguga andsid suurvõimud ja asjaosalised lõpuks ametliku tunnustuse Belgia iseseisvusele ja fikseerisid riigi rahvusvahelise staatuse.
Põhilised sätted
- Iseseisvuse tunnustamine: leping tunnustas Belgia kui eraldi ja sõltumatut riiki ning lõpetas formaalse vastuolu Madalmaadega.
- Neutraalsuse garantii: lepingus sätestati, et Belgia peab jääma alaliselt neutraalseks. See tähendab, et Belgia püüab väldib osalemist sõjalistes liitudesse viivatest konfliktidest ja selle territooriumi kaudu ei tohiks toimuma sõjalisi operatsioone osapoolte vahel.
- Kaitsegarantii: lepingu allakirjutanud suurriigid kohustusid Belgia neutraalsust kaitsma ja Belgiale abi osutama, kui seda rünnatakse.
- Luksemburgi ja piiriküsimused: leping reguleeris ka Luksemburgi staatust: jagati ruumi kuuluvust ja kinnitati Grand-Ducatusse jääva osapoole iseseisvus ja seos Madalmaade krooniga. Praktikas tähendas see territoriaalset ümberjagamist ning selgemat rahvusvahelist positsioneerimist.
Allakirjutanud osapooled
Lepingu allkirjastasid Olulised Euroopa suurvõimud ja asjaosalised osapooled, sh Austria, Suurbritannia, Prantsusmaa, Preisi riik, Venemaa, Madalmaad ja Belgia. Nende ühiseks eesmärgiks oli stabiilsuse tagamine piirkonnas ning Belgique staatuse rahvusvaheline fikseerimine.
Järelmõjud ja ajalooline tähendus
1839. aasta leping kindlustas Belgia neutraalsuse järgnevate aastakümnete jooksul ja mõjutas Euroopa geopoliitikat. Lepet on sageli nimetatud üheks teguriks, mis aitas säilitada tasakaalu kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni. Samas oli lepingu rakendamine ja tõlgendamine keeruline: neutraalsuse rikkumine tekitas 1914. aastal rahvusvahelise kriisi.
Seos Esimesse maailmasõtta
Lepingut on sageli mainitud seoses Esimese maailmasõja vallapäästmisega. Kui Saksa impeerium tungis 1914. aasta augustis Belgiasse, kasutas Belgia neutraalsuse rikkumist üheks põhjenduseks, mille alusel Ühendkuningriik mõne päeva pärast, 4. augustil 1914, sõja välja kuulutas. Ajaloolased tõstavad esile, et kuigi 1839. aasta leping mängis rolli Suurbritannia otsuses, olid sealjuures ka teised strateegilised ja poliitilised kaalutlused.
Kokkuvõte
1839. aasta Londoni leping oli oluline rahvusvaheline kokkulepe, mis andis Belgiale ametliku iseseisvuse ja fikseeris selle neutraalse staatuse ning mille rikkumine 1914. aastal aitas süüvida suurema rahvusvahelise konflikti puhkemisel. Lepingu mõjud ulatuvad nii territoriaalse korralduse (nt Luksemburgi küsimus) kui ka rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia valdkonda.
"Paberilõiked - värbamine täna", Kanada sõjamuuseum.
Küsimused ja vastused
K: Mis on 1839. aasta Londoni leping?
V: 1839. aasta Londoni leping oli 19. aprillil 1839. aastal Euroopa suurriikide, Madalmaade Kuningriigi ja Belgia Kuningriigi vahel sõlmitud leping.
K: Miks oli 1839. aasta Londoni lepingut vaja?
V: 1839. aasta Londoni lepingut oli vaja, sest Madalmaad ei kirjutanud alla 1831. aasta "XXIV artiklite lepingule". Selles lepingus öeldi, et Belgia on omaette riik.
K: Mida kinnitas 1839. aasta Londoni leping?
V: 1839. aasta Londoni leping kinnitas Luksemburgi saksakeelse osa iseseisvust.
Küsimus: Mis oli 1839. aasta Londoni lepingu kõige olulisem osa?
V: 1839. aasta Londoni lepingu kõige olulisem osa oli see, et Belgia peab alati olema neutraalne.
K: Millised olid 1839. aasta Londoni lepingu allkirjastajate kohustused?
V: Need, kes allkirjastasid 1839. aasta Londoni lepingu, pidid Belgiat kaitsma, kui seda rünnatakse.
K: Kuidas on 1839. aasta Londoni leping seotud Esimese maailmasõja põhjusega?
V: 1839. aasta Londoni lepingu kohta öeldakse, et see on osa Esimese maailmasõja põhjusest. 1914. aasta augustis, kui Saksa keisririik tungis Belgiasse, kuulutas Ühendkuningriik vaid mõned päevad hiljem, 4. augustil, sõja.
K: Kas I maailmasõja ajal kuulutasid paljud riigid üksteisele sõja?
V: Jah, I maailmasõja ajal kuulutasid paljud riigid üksteisele sõja.
Otsige