Türkmenistani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Turkmen: Түркменистан Совет Социалистик Республикасы, Türkmenistan Sowet Sotsialistik Respublikasy; vene keeles: Türkmenistan Sowet Sotsialistik Respublikasy: Turkменская Советская Социалистическая Республика, Türkmenская Sovetskaja Sotsialisticheskaya Respublika), üldtuntud ka kui Turkmenistan või Turkmenia, oli üks Kesk-Aasia Nõukogude Liidu liiduvabariikidest. See eksisteeris vabariigina aastatel 1925–1991. Vabariigi administratiivne keskpunkt oli Ashgabat (tõlkes Ashkhabad), mis oli ka peamine kultuuri- ja transpordikeskus.

Ajaloost

Turkmeenia ajaloost NSV perioodil saab rääkida kahes etapis. Esiteks asutati 7. augustil 1921 Turkmeenia autonoomne oblast osana Turkestani ASSV-st (Turkmeenia ASSR). Seejärel, 13. mail 1925, ülendati see autonoomsest oblastist täisõiguslikuks liiduvabariigiks — Türkmenistani Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Sellest ajast alates jäi vabariigi administratiivne piir üldjoontes muutumatuks.

NSV perioodil rakendati laiapõhjalisi majandus- ja sotsiaalseid muutusi: kollektiviseerimine, tööstuse rajamine, põllumajanduse korrapärastamine ja transpordi arendamine. Samuti toimusid keele- ja hariduspoliitilised muudatused — turkmeni kirjakasutus läbis 20. sajandi jooksul mitmeid etappe (araabia tähestik → ladina → kirill). Teine maailmasõda mõjutas piirkonda nii sõjalise mobilisatsiooni kui ka majandusliku ümberkorralduse kaudu.

Poliitika ja haldus

Nõukogude ajal oli Türkmenistani NSV Nõukogude Liidu üheks liiduvabariigiks, kus kohaliku erakonna ja administratsiooni juhtimine töötas vastavalt NSV Liidu kesksete organite poliitikale. Vabariigi ülemriiklike õiguste küsimustes kehtisid keskliidu organite etteanded, kuid alates 1980. aasta lõpust ja 1990. aasta algusest süvenesid iseseisvuspüüdlused, mis kulmineerusid riikliku suveräänsuse väljakuulutamisega 22. augustil 1990.

Iseseisvus ja nime muutus

22. augustil 1990 kuulutas Türkmenia välja riikliku suveräänsuse — deklaratsiooni, mille järgi vabariigi seadused muutusid keskliidu seadustest ülimuslikumaks. 27. oktoobril 1991, NSV Liidu lagunemise taustal, kuulutas Türkmenistan ametlikult iseseisvuse ja Türkmenistani NSV nimetati ümber Türkmenistaniks. Iseseisvuse järel sai riigi esimese presidendina laialdase võimuga juhiks Saparmurat Niyazov (hilisem tiitel "Türkmenbaši"), kelle perioodile iseloomustus tugev võimukesksus ja isikukultus.

Geograafia ja piirid

Geograafiliselt piirnes Turkmeenia lõunas Iraaniga ja Afganistaniga, põhjas Kasahstaniga ja idas Usbekistaniga. Lisaks oli Türkmenia suuresti sisemaa, kuid lääneosas oli ligipääs Kaspia merele. Eesti kirjelduses jäid vabariigi piirid üldjoontes muutumatuks alates 1925. aastast.

Majandus

  • Põllumajandus: põhiliseks kultuuriks oli puuvill, mida kasvatati kolhoosides ja sovhoosides; ühtlasi oli oluline karjakasvatus ja teraviljakasvatus sobivatel aladel.
  • Energiaalad: leiti märkimisväärseid maagaasi- ja naftavarusid, eriti Kaspia regiooni ning loodeosa lähedal — need ressursid mängisid juba NSVajal majanduses olulist rolli.
  • Tööstus: tööstusearendus keskendus toidu-, tekstiili- ja nafta-keemiatööstusele ning energiainfrastruktuurile.

Rahvastik ja kultuur

Rahvastik oli valdavalt turkmeeni rahvusest, kuid vabariigis elasid ka venelased, usbekid, kasahhid ja teised vähemused. Religioosselt oli tähtis islami kultuuriline mõju, kuigi nõukogude perioodil usuline väljendus oli reeglina piiratum. Turkmeni keel oli peamiseks igapäevakeeleks; vene keel oli oluline suhtlus- ja ametikeel, eriti hariduses ja administratsioonis.

Pärand

Türkmenistani NSV pärandina on tänasesse iseseisvasse Türkmenistanisse jäänud nii infrastruktuuri- ja majanduslikud alused (põllumajandus- ja energeetikasektor) kui ka administratiivsed piirid. Nõukogude periood mõjutas tugevalt rahva majandusstruktuuri, linnastumist ja poliitilist korraldust, ning paljud kollektiivsed ja tööstusprojektid vormisid kaasaegse riigi arengut.

Kiired faktid

  • Asutatud autonoomse oblastina: 7. august 1921 (Turkestani ASSV koosseisus).
  • Ühendusliiduvabariigiks tõstetud: 13. mai 1925 (Türkmenistani NSV).
  • Riiklik suveräänsus väljakuulutatud: 22. august 1990.
  • Iseseisvus: 27. oktoober 1991 — nimeks Türkmenistan.
  • Pealinn: Ashgabat (Ashkhabad).
  • Olulised majandusharud: puuvillakasvatus, maagaas ja nafta, tekstiili- ning toiduainetööstus.

See ülevaade annab lühiülevaate Türkmenistani Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajaloost, poliitikast, majandusest ja pärandist. Vabariigi ajalugu on tihedalt seotud Nõukogude Liidu poliitiliste otsuste ning Kesk-Aasia regiooni arenguga, mis mõjutasid nii kohalikke elukorraldusi kui ka rahvuslikke protsesse.