Boriss Pasternak — vene luuletaja ja 'Doktor Živago' autor (biograafia)
Boriss Pasternak — vene luuletaja ja "Doktor Živago" autor: biograafia, looming, Nobeli kirjanduspreemia ja vastuolud Nõukogude Liidus.
Boriss Leonidovitš Pasternak (10. veebruar [O.S. 29. jaanuar] 1890 – 30. mai 1960) oli vene luuletaja, romaanikirjanik ja tõlkija, kelle looming on mõjutanud nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. Ta sündis kunstipere taustal; tema isa Leonid Pasternak oli tuntud maalikunstnik. Pasternak kirjutas nii luulet kui proosat ning tõlkis vene keelde oluliselt saksa ja inglise kirjandust — tema tõlked Goethest, Schillerist ja Shakespeare'i näidenditest on vene lugejate hulgas eriti hästi vastu võetud.
Kirjanduslik tegevus ja tähtsamad teosed
Pasternaki luuletus- ja proosaloome ühendab lirismi, filosoofilisi refleksioone ning tugevat individuaalsuse rõhutamist. Tema luuleantoloogia "Minu õde, elu" on Venemaal üks mõjukamaid ja laialdaselt tunnustatud vene keeles avaldatud kogumikke, mille poeesia eristub elava pildikeele ja tugeva tunnetuse poolest. Lisaks luulele kirjutas ta reklaammärkimisväärse proosa, millest kõige tuntum on romaan "Doktor Živago".
"Doktor Živago" ja avaldamise lugu
Doktor Živago on ulatuslik romantilis-poliitiline romaan, mille tegevus toimub 1905. aasta revolutsioonist kuni Teise maailmasõjani ja pärast seda. Peategelane, Yuri Živago, on arst ja luuletaja, kelle isiklikud ja moraalsed valikud peegelduvad ajalooliste sündmuste taustal. Teoses käsitletakse armastust, isiklikku vabadust ja inimese suhet ühiskondlike muutustega.
Romaani avaldamisega tekkis suur konflikt: Doktor Živago avaldamisest keelati ära NSV Liidus, kuna see ei vastanud ametlikule sotsialistliku realismi ideoloogiale ja kujutas riigivõimu suhtes sõltumatuid iseseisvaid vaateid. Pasternaki masinakiri smugeldati välismaale ja romaan ilmus 1957. aastal Milanos — see tõi autori maailmakuulsusse, aga tekitas talle ka suuri probleeme kodumaal.
Nobeli kirjanduspreemia ja selle tagajärjed
Aasta pärast romaani avaldamist anti Pasternakile 1958. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Preemia valmistas suurt pahameelt Nõukogude Liidu kommunistlikule parteile ning käivitati ulatuslik avalik rünnak autori vastu. Koos avaliku surve ja sotsiaalsete tagajärgedega sunditi Pasternakit vastu tahtmist auhinnast loobuma — tema enda sõnul oli otsus tingitud ainuüksi Nõukogude riigi reaktsioonist. Hoolimata asjaoludest kantakse teda ametlikult ikkagi selle aasta laureaadina kirjetesse.
Elu viimastel aastatel ja pärand
Pasternaki elu hilisemad aastad olid keerulised: tema vastu suunatud kampaaniad avaldasid talle suurt survet ja piirasid tema avalikku toimetamist kodumaal. 30. mail 1960 suri ta kopsuvähki. Sellel skandaalil oli mõju ka välispoliitilisele kuvandile — Pasternaki juhtum kahjustas NSV Liidu rahvusvahelist usaldusväärsust ning tõi tähelepanu tsensuuri ja sõnavabaduse probleemidele.
Pasternaki looming ja eriti tema välismaale jõudnud romaanid aitasid edendada kirjanduse levikut väljaspool ametlikke kanaleid. Hilisemad nõukogude dissidendid, sealhulgas Aleksandr Solženitsõn, kasutasid ja täiustasid sarnaseid levitamisviise — tuntud samizdati meetodid —, et jagada keelatud või tsenseeritud tekste. Ajavahemikul pärast Pasternaki surma tõusis tema maine rahvusvaheliselt veelgi: tema töid hakati uuesti hinnata ning tema panust vene luule- ja proosaklassikasse tunnustatakse laialdaselt.
Mõju ja järeltulev aeg
Pasternaki seisukohti ja loomingut on peetud olulisteks isiku- ja loominguvabaduse ning kunstilise sõltumatuse eest seisjate häälekandjateks Nõukogude ajastul. Tema tõlketegevus aitas vene lugejatel ligipääsu maailmakirjanduse klassikale, tema luule on jäänud õpilaste ja lugejate jaoks oluliseks näidiseks värske, elava keele ja sügava tunnetuse kasutamisest.
Välismaailmas jäi Pasternaki kõige tuntumaks teoseks Doktor Živago, mis jõudis suure hulga lugejateni ja mille televisiooni- ja filmilinnastused (näiteks 1965. aasta suurfilm) aitasid romaanil saada püsivalt laiemalt tuntuks. Nõukogude Liidus ilmusid tema tööd laiemalt alles palju hiljem, glasnosti ajajärgul, kui avalik ja kriitiline lähenemine minevikule muutus võimalikuks.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Boriss Leonidovitš Pasternak?
V: Boriss Leonidovitš Pasternak oli vene luuletaja, romaanikirjanik ja kirjandustõlkija. Tema vanemad olid juudi ukrainlased.
K: Mis on Minu õde, elu?
V: Minu õde, elu on Pasternaki teoste antoloogia, mis on üks mõjukamaid vene keeles kunagi avaldatud kogumikke.
K: Millised on Pasternaki tõlked?
V: Pasternaki tõlgete hulka kuuluvad Goethe, Schilleri ja Shakespeare'i näidendid, mis on vene publiku seas väga populaarsed.
K: Mis on "Doktor Živago"?
V: Doktor Živago on Pasternaki romaan, mille tegevus toimub 1905. aasta Vene revolutsiooni ja Teise maailmasõja vahelisel ajal.
K: Miks keelduti "Doktor Živago" avaldamisest NSV Liidus?
V: "Doktor Živago" avaldamisest keelduti NSV Liidus, kuna see oli iseseisvalt mõtlev ja sotsialistliku riigi suhtes sõltumatu.
K: Kuidas sai see väljaspool Venemaad kättesaadavaks?
V: "Doktor Živago" masinakiri smugeldati Venemaalt välja Milanosse ja avaldati 1957. aastal.
K: Mis juhtus pärast Nobeli kirjandusauhinna saamist?
V: Pärast Nobeli kirjandusauhinna saamist korraldasid Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (KPJ) ja Nõukogude Kirjanike Liit ulatusliku kampaania tema vastu, mis viis selleni, et ta keeldus vastumeelselt auhinnast.
Otsige