Stagflatsioon
Majandusteaduses kasutatakse terminit stagflatsioon, kui tootmine peaaegu ei kasva, kuid samas on kõrge inflatsioon ja tööpuudus on suur. See pidi olema Keynesi kirjeldatud majandusteooria (keynesi majandusteooria) kohaselt võimatu.
Stagflatsioon on stagnatsiooni ja inflatsiooni portmanteau-sõna. Seda kasutatakse majanduses, kui inflatsioonimäär on kõrge, majanduskasv aeglustub ja tööpuudus püsib kõrge. See tekitab majanduspoliitika jaoks dilemma, sest meetmed, mille eesmärk on vähendada inflatsiooni, võivad süvendada tööpuudust ja vastupidi.
Üldiselt seostatakse seda terminit Briti poliitiku Iain Macleodiga, kellest sai 1970. aastal rahandusminister, kes lõi selle fraasi 1965. aastal oma kõnes parlamendile.
Keynes ei kasutanud seda terminit, kuid mõned tema tööd viitavad tingimustele, mida enamik tunnustaks stagflatsioonina. Keynesi makromajandusteooria versioonis, mis oli valitsev II maailmasõja lõpust kuni 1970ndate lõpuni, peeti inflatsiooni ja majanduslangust teineteist välistavateks, kusjuures nende kahe vahelist suhet kirjeldas Phillips'i kõver. Stagflatsioon on väga kulukas ja seda on raske peatada, kui see on kord juba alanud.
Poliitiline mõõdik, mida nimetatakse viletsuse indeksiks, saadakse inflatsioonimäära ja töötuse määra liitmisel.
Selline olukord algab tavaliselt sellega, et asjad hakkavad maksma rohkem, samal ajal kui neid asju tehakse vähem. Kuna asju tehakse vähem, on nende valmistamiseks vaja vähem inimesi. See põhjustab tööpuuduse suurenemist. Kõik need kolm tegurit koos põhjustavad stagflatsiooni - tootmise ja tööhõive stagnatsiooni ning kasvavat inflatsiooni. See on tingitud ka "kulude tõuke" teguritest. Kui mingi eseme valmistamine hakkab kallimaks muutuma, tõuseb ka hind. Inimesed investeerivad vähem raha ettevõttesse. See toob kaasa suurema tööpuuduse.
Reaalse sisemajanduse kogutoodangu muutus protsentides võrreldes eelmise perioodiga Allikas: Bureau of Economic Analysis
1970ndate majanduslangus
Majanduslangus 1973-75 ehk 1970. aastate majanduslangus oli 1970. aastatel suures osas läänemaailmas majanduslanguse periood, mis lõpetas üldise II maailmasõjajärgse majandusbuumi. See erines paljudest varasematest majanduslangustest stagflatsiooni poolest, kus kõrge tööpuudus langes kokku kõrge inflatsiooniga.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on stagflatsioon?
V: Stagflatsioon on majanduslik termin, mida kasutatakse olukorra kirjeldamiseks, kus tootmine peaaegu ei kasva, kuid samas on kõrge inflatsioon ja tööpuudus.
K: Kes mõtles välja termini "stagflatsioon"?
V: Termini "stagflatsioon" mõtles välja Briti poliitik Iain Macleod, kes sai 1970. aastal rahandusministriks.
K: Kuidas mõjutab stagflatsioon majanduspoliitikat?
V: Stagflatsioon tekitab majanduspoliitikale dilemma, sest inflatsiooni vähendamiseks kavandatud meetmed võivad süvendada tööpuudust ja vastupidi.
K: Mida ütles keynesiaanlik majandusteadus stagflatsiooni kohta?
V: Keynesi majandusteaduse kohaselt peeti inflatsiooni ja majanduslangust teineteist välistavateks, kusjuures nende vahelist suhet kirjeldas Phillips'i kõver.
K: Kuidas saab stagflatsiooni peatada, kui see on juba alanud?
V: Kui stagflatsioon on juba alanud, on selle peatamine väga kulukas ja keeruline. See nõuab poliitilisi meetmeid, näiteks investeeringute suurendamist ettevõtetesse ja kaupade hindade alandamist.
K: Mis põhjustab stagflatsiooni?
V: Stagflatsiooni põhjustavad mitmed tegurid, sealhulgas tootmiskulude tõus, mis toob kaasa kõrgemad hinnad, vähemate toodete tootmine, mille tulemusel on vaja vähem inimesi nende tootmiseks, ning kulude tõukefaktorid, nagu palgatõus või maksude tõstmine, mis toob kaasa kaupade kõrgemad hinnad.
