Seksuaalrevolutsioon: Wilhelm Reich, ideoloogia ja 1960. aastate mõju

Seksuaalrevolutsioon: Wilhelm Reichi ideed ja 1960. aastate mõju — ajalugu, ideoloogia ja kuidas vabanenud seksualiteet muutis ühiskonna arusaamu.

Seksuaalrevolutsiooni mõiste populariseeris ja süvendas oluliselt Wilhelm Reich oma raamatus "Seksuaalrevolutsioon". See teos ilmus esmakordselt 1936. aastal saksa keeles ning jõudis inglise keeles lugejateni 1945. Reich kritiseeris selles oma aja ühiskonna topeltstandardit moraali osas: avalikku moraliseerimist ja samal ajal eraelus leiduvat seksuaalse käitumise varjatud mitmekesisust. Tema põhiväide oli, et seksuaalse impulsi (sugutungi) repressioon ja aukartus seksuaalsuse ees viivad inimese isiksuse „karastumiseni” ehk karakterimüürile, kasvatades agressiivsust, frustratsiooni ja autoritaarseid kalduvusi. Reich arvas, et seksuaalse vabaduse ja tõelise orgasmilise rahuldustunde võimaldamine aitaks leevendada ühiskondlikke pingeid ja kaasa tuua rahumeelsemaid suhteid.

Reichi teooriad ja hilisem vastuolu

Reichi vaated kombineerisid psühhoanalüüsi, ühiskonnakriitika ja bioloogilise spekulatsiooni. Ta töötas välja mõisteid nagu karakteri pant (character armour) ning pidas seksuaalset energia vaba voolamist inimeste vaimse ja sotsiaalse tervise võtmeteguriks. Hilisemas elus suundus ta vastuolulisemate, teadusväliste ideede poole (näiteks orgonite/„orgone” energia), mis viisid teda kriitika ning teaduslike institutsioonidega konfliktidesse. Tema konfliktid Ameerika ametiasutustega lõppesid sellega, et Reich sattus kohtuvaidlustesse ja sanktsioonide alla; ta suri 1957. aastal vanglas, kus ta viibis pärast ametkondade ja kohtute vaidlusi tema tööde ja seadusega vastuoluliseks kuulutatud praktikate tõttu.

Teaduslikud ja kultuurilised eeltingimused 1960. aastate seksuaalrevolutsiooniks

Kuigi Reichi töö sai varakult laiemat tähelepanu, olid 1960. aastate seksuaalrevolutsiooni käivitajad mitmekesised ja komplekssed. Olulised tegurid olid:

  • Teadusuuringud ja avalik info: Uuringud, mida avaldasid näiteks Alfred Kinsey (raportid 1948 ja 1953) ning hiljem seksuoloogid Masters ja Johnson (1960. ja 1960ndate uuringud), näitasid, et inimeste seksuaalse käitumise tegelik mitmekesisus erineb oluliselt avalikust moraalinormist.
  • Kontratsptsiooni tehnoloogiad: Rasestumisvastaste tablettide levik (pilli laiem kasutuselevõtt alates 1960. aastate algusest) andis paljudele inimestele — eriti naistele — enneolematult suure kontrolli oma keha ja seksuaalse elu üle.
  • Õiguslikud ja poliitilised muutused: Õiguslikud otsused (näiteks USA-s 1965. aasta Griswold v. Connecticut, mis lahti kirjeldas õigust intiimsele privaatsusele kontratsepziooni osas) ning laiemate inimõiguste ja vaba eneseväljenduse liikumiste kasv lõhestasid varasemaid tabusid.
  • Kultuuriline vastupanuliikumine: Ühiskondlik noorte- ja vastukultuur (hippie-liikumine, New Left) ründas sõjaväge, vormilisi institutsioone ja traditsioonilisi moraalinorme, soodustades avatud suhtumist seksuaalsusesse ning flirtides ideedega vabast armastusest ja kehalisest enesemääramisest.

Seksuaalrevolutsiooni väljundid ja mõjud

1960. aastatel toimunud muutused avaldusid mitmel rindel: suurem avalik diskussioon seksuaalsuse, abordi, perekonna ja soorollide üle; naiste liikumise (second-wave feminism) tõus, mis nõudis seksuaalset enesemääramist ja võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele; ning gei-õiguste liikumise organiseerumine, mille pöördepunktiks peetakse sageli 1969. aasta Stonewalli rahutusi. Seksuaalse vabaduse idealism aitas ka marginaliseeritud identiteetide nähtavust kasvatada, kuid tekitas ka uusi küsimusi tööjaotuse, ahistamise ja võimuasümmeetriate kohta.

Kriitika ja keerukused

Seksuaalrevolutsioon ei olnud üheselt neutraalne ega üksnes positiivne protsess. Peamised kriitikapunktid olid:

  • Infektsioonhaiguste leviku mure ning vajadus tõhusa seksuaaltervise hariduse järele.
  • Mõned feministlikud kriitikud tõid välja, et „seksuaalne vabanemine” kasutas sageli ära vanu soolisi ebavõrdsusi, jättes naised endiselt haavatavaks näiteks pornograafia ja meessoost domineeritud seksiturunduse tingimustes.
  • Psühholoogiline ja sotsiaalne keerukus: vabadus ei tähendanud automaatselt turvalisust ega emotsionaalset heaolu ning paljud dialoogid muutusid keerukateks küsimusteks nõusoleku, intiimsuse ja vastutuse kohta.
  • Mõju moraalsetele normidele tekitas vastureaktsioone — nii poliitilisi kui ka religioosseid liikumisi, mis pooldasid konservatiivset seksuaalset eetikat.

Reichi pärand ja ajalooline tähendus

Wilhelm Reichi ideed aitasid murrangulist mõtlemist laiemalt populariseerida, kuigi tema isiklik ja teaduslik maine jäid vastuoluliseks. Tema rõhuasetus seksuaalsuse vabadusel kui sotsiaalse muutuse teguril leidis jätkuvalt kõlapinda 1960. aastate liikumistes ja hilisemas diskursuses seksuaalsusest, identiteedist ning vabadusest. Samas näitas ajalooline tagasivaade, et seksuaalrevolutsioon oli mitmetahuline protsess — samaaegselt emantsipeeriv, vastuoluline ja jätkuvalt debatile avatud.

Seksuaalse emantsipatsiooni esimene laine

Seksuaalrevolutsiooni valmistas ette pioneeride "esimene laine", kes võitlesid 19. sajandil levinud seksuaalsete repressioonide vastu. See muutus algas umbes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Üheks tõukejõuks olid sünnituskontrolli ja pereplaneerimise pioneerid. Marie Stopes'i raamatud ja avalikustamine Inglismaal ja Margaret Sanger'i Ameerika Ühendriikides muutsid paljude naiste elu.

Havelock Ellise väljaanded muutsid suhtumist homoseksuaalsusesse ja masturbeerimisse. Ellis oli esimene inimene, kes ütles trükis, et masturbatsioon on normaalne ja ei põhjusta mingeid meditsiinilisi probleeme. Sigmund Freudi ideed olid samuti mõjukad. Ta uskus, et inimeste tugevad instinktid seksuaalsuse suhtes olid allasurutud, et vastata tsiviliseeritud elu poolt neile seatud piirangutele.


AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3