Kolonialismi ajalugu: Euroopa ülemeremaad, imperialism ja dekoloniseerimine

Avasta kolonialismi areng: Euroopa ülemeremaad, imperialismi tõus ja dekoloniseerimine — ajalugu, tagajärjed ja pärand, mis muutis maailma.

Kolonialismi ajalugu ulatub tuhandete aastate taha, kolonialism on ühe riigi ülevõtmine teise riigi poolt. Iidsetel aegadel tegelesid kolonialismiga sellised rahvad nagu hetiidid ja inkad.

Kuid tavaliselt kasutatakse sõna kolonialism pigem Euroopa ülemeremaade kui maismaal asuvate impeeriumide kohta. Ülemeremaade hulka kuuluvad Briti valitsemine Indias ja Prantsuse valitsemine Alžeerias - mõlemasse neist sai jõuda ainult laevade abil.

Maapõhiseid impeeriume kirjeldatakse tavaliselt kui imperialismi ja nende hulka kuuluvad:

• Mongolite impeerium, suur impeerium, mis ulatus Vaikse ookeani lääneosast Ida-Euroopasse.
• Aleksander Suure impeerium
• Umayyaadide kalifaat
• Pärsia impeerium
• Rooma impeerium
• Bütsantsi impeerium.

Osmanite impeerium loodi üle Vahemere, Põhja-Aafrika ja Lõuna-Euroopa ning eksisteeris Euroopa koloniseerimise ajal teistes maailma osades.

Euroopa kolonialism sai alguse XV sajandil, kui hispaanlased ja portugallased hakkasid avastama Ameerika, Aafrika, Lähis-Ida, India ja Ida-Aasia rannikualasid.

Kuueteistkümnendal ja seitsmeteistkümnendal sajandil lõid Inglismaa, Prantsusmaa ja Holland oma ülemeremaad. Kuid kaheksateistkümnenda sajandi lõpus ja üheksateistkümnenda sajandi alguses saavutasid paljud Euroopa kolooniad Ameerikas oma iseseisvuse.

Hispaania ja Portugal nõrgenesid pärast oma Uue Maailma kolooniate kaotamist ega suutnud tagasi saada oma kunagist võimu. Kuid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Holland pöörasid oma tähelepanu Lõuna-Aafrikale, Indiale ja Kagu-Aasiale ning hakkasid laienema.

XIX sajandil toimus Euroopas industrialiseerimine, elanikkond kasvas, armeed muutusid organiseeritumaks ja nende relvastuse tase tõusis, mida toodeti tehastes. See aeg sai tuntuks kui uue imperialismi ajastu. Väga kiiresti said Euroopa suurriigid maad üle võtta ja see hõlmas ka "Scramble for Africa" (Võitlus Aafrika pärast).

Pärast Esimest maailmasõda pidid sõja kaotanud Euroopa riigid loovutama oma kolooniad sõja võitnud riikidele. Näiteks võttis sõja võitnud Suurbritannia Saksamaalt (kes oli sõja kaotanud) Tansaania üle.

Pärast Teist maailmasõda hakkasid Euroopa kolooniad siiski iseseisvuma. 1999. aastal andis Portugal viimase Euroopa koloonia Aasias, Aomeni, Hiinale tagasi, millega lõppes viissada aastat kestnud ajastu.

Kolonialismi ja imperialismi põhjused

Euroopa riikide koloniseerimist ajendasid mitmed tegurid, millest tähtsamad olid:

• Majanduslikud huvid: vajadus saada juurde tooraineid (vili, puuvill, suhkur, mineraalid), uute turgude leidmine ja kasumlike kaubandusvõrgustike kontrollimine.
• Sõjaline ja strateegiline tase: sadamate ja mereteede omandamine, sõjalise mõjuvööndi laiendamine ning konkurentide tõkestamine.
• Tehnoloogilised eelised: relvastus, laevandus, raudtee ja side (telegraaf) võimaldasid kaugemal asuvaid alasid hõivata ja neis kontrolli hoida.
• Meditsiini- ja tervisetõus: malaaria vastu kasutusele võetud kinin (kui resistentsus tehti võimalikuks) ning paremad meditsiinipraktikad vähendasidõluline surma riski Eurooplastele troopilistes piirkondades.
• Ideoloogilised põhjused: „tsiviliseerimiskutse“, mis õigustas koloniseerimist kui arenenuma kultuuri üleandmist, koos rassiliste teooriatega nagu sotsiaalne darvinism.
• Uurimis- ja missioonitöö: teadlased, maadeuurijad ja usumissioonärid laiendasid teadmisi ning lõid sidemeid Euroopa võimudega.

Koloniaalvalitsemise vormid ja mehhanismid

Kolonialism ei olnud ühtne - see ilmus eri vormides:

• Kaubanduspostid ja kompaniid: üha sagedamini alustati kaubanduslike kokkulepetega, mida seejärel asendasid jõustatud alalised kolooniad; tuntud näited on Suurbritannia Ida-India Kompanii ja Hollandi Ida-India Kompanii (VOC).
• Asustuskolooniad: Eurooplased asustasid suuri alasid (nt osa Põhja-Ameerikast, Austraalia, Uus-Meremaa), kus rändajad asusid püsivalt elama.
• Ekspluatatsioonikolooniad: põhil eesmärk oli ressursside väljapressimine ja töötajate ärakasutamine, sageli tööstus- või istandustalude kaudu.
• Protektoraadid ja mõningane autonoomia: kohalikke valitsusi hoiti ametlikult alles, kuid tegelik võim kuulus koloniaalvõimule.
• Mandaat- ja järelsüsteemid: pärast Esimest maailmasõda jagati saksa ja osmanite alasid võitjate vahel League of Nationsi mandaatide kujul, mis mõnes kohas laienesid formaalseks koloniaalvõimuks.

Peamised sündmused ja etapid

• XV–XVII sajand: hispaanlased ja portugallased avastavad ja vallutavad suuri maa-alasid; algab Ameerika koloniseerimine ja atlandi-äärne kaubandus, milles tähtis roll oli orjakaubandusel.
• XVII–XVIII sajand: Põhja-Ameerika ja Kariibi kolooniad, Hollandi ja Inglise kaubandusvõrgud laienevad.
• XIX sajand: tööstusrevolutsioon Euroopas annab uue jõu – algab Scramble for Africa ja Aasia põhjalikum jaotamine; 1884–85 Berliini konverents määratles Aafrika jagamise põhimõtted.
• Esimene maailmasõda ja järelmõjud: alade ümberjaotus ning mandaatide süsteem (vt Esimest maailmasõda).
• Teine maailmasõda ja dekoloniseerimine: pärast Teist maailmasõda kiirenes iseseivumine üle Aasia ja Aafrika; suuremad vastuhakud ja iseseisvumissõjad toimusid mitmel pool.

Kolonialismi sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed

Kolonialism mõjutas koloniseeritud ühiskondi mitmel moel:

• Demograafilised muutused: haigused (näiteks Euroopa haiguste mõju põlisrahvastikele Ameerikas), vägivald ja sundrände tõttu vähenesid mõned rahvaarvud katastroofiliselt.
• Majanduslik ekspluatatsioon: loodi eksportöörikeskne majandus, mis ühendas kohaliku tootmise rahvusvahelisse tööstuslikku jaubavõrgustikku, kuid sageli jäi kohalik arendus tagaplaanile.
• Sotsiaalne kihtide muutus: tekkisid uued eliidid, tihti koostöös võõrvõimudega; traditsioonilised võimusüsteemid häiruti.
• Keel ja kultuur: Euroopa keelte, usundite ja haridussüsteemide levik jättis püsiva mõjuga keele- ning kultuurilised jäljed.
• Piiride joonistamine: kolonialistlikud piirid Aafrikas ja mujal ei arvestanud tihti etnilisi ja kultuurilisi erisusi, mis põhjustas pingeid ja konflikte ka peale iseseisvumist.

Dekoloniseerimise peamised etapid ja näited

Dekoloniseerimine ei olnud ühepäevane protsess, vaid toimus eri piirkondades eri aegadel:

• Amerikad: paljud Uue Maailma riigid saavutasid iseseisvuse XVIII–XIX sajandil (näited: USA, Lõuna-Ameerika iseseisvusliikumised).
• Aasia: India sai iseseisvuse 1947. aastal; teised riigid Aasias järgnesid, sh Indoneesia pärast II maailmasõda ja Vietnami iseseisvumisvõitlused.
• Aafrika: massiline dekoloniseerimine 1950.–1970. aastatel tõi iseseisvuse enamikule Mandri-Aafrika riikidele (Alžeeria saavutas iseseisvuse 1962. aastal pärast pikka sõda Prantsusmaaga).
• Viimane periood ja erandid: kaks märkimisväärset tagastamist toimusid 1997. ja 1999. aastal — Ühendkuningriik tagastas Hongkongi Mandri-Hiinale ning 1999. aastal andis Portugal viimase Euroopa koloonia Aasias, Aomeni, Hiinale tagasi.

Pärand ja tänapäev

Kolonialism on jätnud maailma poliitikasse ja majandusse pikaajalisi jälgi:

• Keelte ja kultuuride segunemine – paljud riigid on mitmekeelsed ja mitmekultuurilised.
• Majanduslik ebavõrdsus ja arengulõhed, mis on tihti seotud kolonialismi ajal loodud struktuuridega.
• Piiride ja riikide moodustamise tagajärjed, mis on mõnes piirkonnas allikas konfliktidele.
• Arutlused ajaloolise vastutuse, hüvitiste, muuseumikogude tagastamise ning hariduse ja mälestamise üle on jätkuvalt aktuaalsed.

Kokkuvõte

Kolonialismi ajalugu on keeruline segu avastustest, kaubanduslikust kasust, vägivallast ja kultuurilisest mõjust. Euroopa ülemeremaad ja teised imperialistlikud impeeriumid muutsid maailma poliitilisi kaarte, majandusstruktuure ja sotsiaalseid suhteid. Samal ajal tekitas kolonialism sügavaid traumasid ja ebaõiglusi, mille mõju tunneb kaasaegne maailm endiselt. Dekoloniseerimine tõi kaasa uued riigid ja rahvuslikud liikumised, kuid pärandi lahendamine nõuab jätkuvat refleksiooni, uurimistööd ja rahvusvahelist koostööd.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kolonialism?

K: Millal algas Euroopa kolonialism?

K: Mida nimetati uue imperialismi ajastuks?

K: Kes olid mõned iidsed kolonialismiga seotud rahvad?

K: Kuidas said Euroopa kolooniad pärast Teist maailmasõda iseseisvaks?

K: Millised on näited maismaal asuvatest impeeriumidest?

K: Millal andis Portugal oma viimase koloonia Aasias tagasi Hiinale?

Otsing