Donatello (Donato di Niccolò di Betto Bardi, umbes 1386 - 13. detsember 1466) oli Itaalia renessansiaegne skulptor. Ta elas Firenzes. Donatello töötas kivist, pronksist, puidust, savist ja vahast, sageli koos mitme assistendi ja abimehega. Tema kui suure kunstniku maine on Vasari kirjeldustes hästi dokumenteeritud ning selle maine on ajas püsima jäänud. Ta töötas nii Roomas, Sienas ja Padovas kui ka Firenzes ning täitis töid nii kiriku kui ka ilmalike tellijate jaoks: ta sai ülesandeid Cosimo de' Medici'lt, erinevatelt linnavõimudelt ning mitmelt religioosselt institutsioonilt.
Elulugu ja õpingud
Donatello oli Niccolo di Betto Bardi poeg ja sündis Firenzes; tema ema nimi ei ole teada. Nooruses õppis ta arhitekti Filippo Brunelleschi juures ning oli ühel või teisel ajal seotud ka skulptoriga Lorenzo Ghiberti, aidates tal näiteks kujude valmistamisel Battistero di San Giovanni jaoks. Need õpingud ja kokkupuuted antiiksete ideedega kujundasid tema huvi klassikalise kunstikeele ja anatoomilise realismi vastu. Donatello pidas töökoda, kus töötasid mitmed abilised ja assistendid; tema meetodid hõlmasid nii väikeste pronksfiguuride valamist kui ka monumentaalseid kivisamu.
Stiil ja tehnilised uuendused
Donatello looming oli tugevalt inspireeritud antiikskulptuurist — ta püüdis äratada ellu inimkeha ja karakteri väljenduse sama selgelt kui Vana-Kreeka ja Rooma meistrid. Ta kujutas inimesi realistlikult, kasutades contrapposto'd (kehakõverust), hoolikalt jälgitud anatoomiat ning süvenemist indiviidi psühholoogiasse. Donatello oli ka tehniline uuendaja: ta arendas edasi õhukest reljeefitehnikat (italiakeelne termin stiacciato), kus ta lõi kolmemõõtmelise tunde väga madalate reljeefitasanditega, ning ta oskas meisterlikult kasutada kaotanud vaha (lost-wax) valamise tehnikaid pronksi jaoks. Tema töödes on sageli tunda tähelepanu detailile, patina-otsuseid ja erinevate materjalide kombineerimist.
Tuntud tööd ja tähtsamad tellimused
Donatello looming hõlmab nii monumentaalseid avalikke teoseid kui ka intiimsemaid privaatseid figuure. Taaveti kuju kuuletub tema kõige tuntumate tööde hulka: Taaveti kuju (eelkõige tuntud pronksvariandina) on tähtis, sest see on üks esimesi teadaolevaid vabalt seisevaid alasti kujusid alates antiikajast, mis tähistas tagasihoidlikku, ent otsustavat pöördepunkti renessansi kujutavas kunstis. Samuti tegi Donatello aastatel 1415–1426 mitu skulptuuri Firenze katedraali (Duomo) jaoks.
Olulised tööd ja näited:
- St. George – nikerdus Orsanmichele'i nishisse Firenzes (varane töö, sageli kuupäevitatud 1410.–1420. aastateks).
- Koorikõnev (Cantoria) Firenza katedraali kooril (1431–1438) – reljeefid ja figuurid, mis rõhutavad liikumist ja muusikalist meeleolu; täna eksponeeritud muuseumis.
- Pronksist Taavet (1440ndad) – üks esimesi renessansiajastul taaselustatud vabalt seisvaid alasti figuure; näitab klassikalise vormi ja nooruse sümboolikat.
- Gattamelata – pronksist ratsamonument Padovas (ca 1443–1453), asub San Antonio basiilika ees; üks esimesi pärast antiikaega suuremõõtmelisi ratsamonumente Euroopas.
- Magdalena – puidust, korduvkasutatav ning emotsionaalselt mõjuv „meeleparandaja” staatua (1450ndad), mis rõhutab temas peegeldust ja vaimset kannatust.
Mõju ja pärand
Donatello roll renessansskulptuuris oli fundamentaalne: ta aitas taastada klassikalise vormikäsitluse ja ühendas selle uue realismi ning individuaalse karakteriga. Tema rõhuasetus anatoomiale ja emotsioonile mõjutas tugevalt järgmisi põlvkondi — teiste seas Michelangelot ja mitmeid 15.–16. sajandi meistreid. Donatello tööd jätsid püsiva jälje nii tehnilises plaanis (reljeefide ja pronksivalu arendamine) kui ka kunstilise väljendusvabaduse laienemises.
Donatello suri 13. detsembril 1466 Firenzes. Tema loomingu tähtsus ei seisne üksnes üksikutes kujudes, vaid ka selles, kuidas ta aitas kujundada uut lähenemist skulptuurile, mis ühendab antiikse traditsiooni ja renessansi humanistliku vaimu.
