Padova: ajalugu, ülikool ja tähtsamad faktid

Avasta Padova: rikkalik ajalugu, kuulus ülikool, antiiksed legendid ja tähtsamad faktid Veneetsia lähistelt — ideaalne giid linna avastamiseks.

Padova (itaalia keeles Padova) on Itaalia linn Veneetsia lähedal. Seal elab umbes 210 000 inimest.

Üks vana müüt räägib, et Padova asutas trooja Antenore. Seal oli asula juba 4. sajandil enne Kristust. Rooma võimu alla sai see 215 eKr. 426 pKr. sai Padova hävitatud Attila poolt. Narses ehitas linna uuesti üles, kuid Langobardid hävitasid selle teist korda. Karl Suur sai Padova 774. aastal frankide võimu alla, hiljem liitus linn Saksa Rahva Püha Rooma keisririigiga.

Pärast võitlusi Frederic Barbarossaga kuulutas ta rahu aastal 1177. In 1222 Padovas asutati teine Itaalia ülikool. Golfid said Padova aastal 1256, hiljem sai Veneetsia Vabariik kontrolli linna üle, kuni Napoleon Bonaparte sai selle.

Ajalugu lühidalt

Padova ajalugu on väga pikk ja mitmekihiline: linna asutamise mütoloogilistest põhjustest (Antenor) läbi antiikaja roomlaste perioodi ning keskaegsete vabakogukondade ja linnavõitluste kuni Veneetsia Vabariigi aastasadade ning Napoleoni vallutusteni. Keskajal kujunes Padovast oluline kultuuri- ja õppimiskoht. 13. sajandil ja hiljem toimusid linnas poliitilised vaidlused guelphide ja ghibellinide vahel ning mitmeid kordi on Padova langenud tugevamate väejuhtide või naaberpoliitiliste jõudude kontrolli alla.

Ülikool ja teadus

Padova ülikool (Università degli Studi di Padova), asutatud 1222. aastal, on üks Itaalia ja kogu maailma vanimaid ülikoole. See tekkis osaliselt Bologna ülikoolist lahkunud õppejõudude ja tudengite algatusel. Ülikoolist on pärit ja seal on õpetanud mitmeid tuntud teadlasi — kõige kuulsam on tõenäoliselt Galileo Galilei, kes töötas Padovas 1592–1610. Ülikool on tuntud eriti õiguse, meditsiini ja loodusteaduste õppetöö poolest. Padova anatoomiline teater (Anatomical Theatre) ja maailma vanim botaanikaaed, Orto Botanico (asutatud 1545), on ülikooliga tihedalt seotud.

Kultuur ja vaatamisväärsused

Padova on rikas kunstiliste ja ajalooliste vaatamisväärsuste poolest. Peamised neist on:

• Scrovegni kabel (Cappella degli Scrovegni) – Giotto värviküllased freskod (alg 14. saj.), mis peetakse keskaegse maalikunsti meistriteoseks.
• Basilica di Sant'Antonio – tähtis palverännakute paik, kus asub pühamu pühaku Antoniuse auks.
• Prato della Valle – üks suuremaid ja kaunimaid ringjaid väljakuid Euroopas, mille keskmes on park ja skulptuurid.
• Palazzo della Ragione – keskaegne raekojahoone suure saaliga, mille seina- ja laemaalingud on tähelepanuväärsed.
• Ajaloolised kohvikud nagu Caffè Pedrocchi ja vanad ida-lääne tüüpi tänavad ja piazzad, mis annavad linnale erilise atmosfääri.

Majandus, transport ja elukeskkond

Padova majandus tugineb mitmele sektorile: ülikool ja teadus, teenindus- ja haridussektor, väike- ja keskmise suurusega tööstus ning põllumajandus ümbritseval tasandikul. Tänu heale asukohale Põhja-Itaalias (lähedal Veneetsiale) on linn oluline transpordisõlm: raudteeühendused, maanteed (sh A4 Torino–Trieste maantee) ja ligipääs lennujaamadele (Venetsia Marco Polo jms) teevad Padovast hõlpsasti ligipääsetava nii turismi kui ka kaubanduse jaoks.

Ilmastik ja elamine

Piirkonna kliima on soojemaks ja niiskemaks arvatav kui mägipiirkondades: suved on tavaliselt soojad ja niisked, talved jahedamad ning aeg-ajalt udu- ja niiskuspäevad. Linna elukvaliteeti mõjutavad tugev kultuuripärand, arenenud haridussüsteem ja hea teenindusvõrgustik.

Praktiline teave ja turism

Padova on populaarne sihtkoht nii kultuuri- kui ka teadushuviliste seas. Külastades Linna, tasub planeerida aega Scrovegni kabeli (eelmindlate broneeringutega), ülikooli botaanikaaia, Basilica di Sant'Antonio ja linnaplaneeringu avastamiseks. Kohalikud festivalid, kunstinäitused ja ülikooli sündmused rikastavad aastaringset kultuurikalendrit.

Kokkuvõte: Padova on ajalooline ja kultuuriliselt oluline linn Põhja-Itaalias, mille tugevad küljed on vanaaegne ülikool, kunstipärand (sh Giotto freskod), oluline arhitektuur ja hea ühendus lähedal asuvate suurlinnadega. Linnal on elav üliõpilaselu ja palju vaatamisväärsusi, mis teevad sellest väärika peatuspaiga nii turistile kui ka teadushuvilisele.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Padma?

K: Kui suur on Padova rahvaarv?

K: Kes arvatakse olevat Padova asutanud?

K: Millal tuli Padova Rooma võimu alla?

K: Kes hävitas Padova 426. aastal pKr?

K: Millal asutati Padovas teine Itaalia ülikool?

K: Kes kontrollis Padovat pärast seda, kui Veneetsia Vabariik selle sai?

Otsing