Sherlock Holmes
Sherlock Holmes on Sir Arthur Conan Doyle'i raamatute tegelane. Tema kõige kuulsam lugu on "Baskerville'i koer".
Paljudest lugudest on tehtud filme ja teledraamasid. Ta on detektiiv, kes püüab välja selgitada, kes on toime pannud kuriteod. Londonis on talle pühendatud monument. Tal on terav mõistus ja ta lahendab ka kõige keerulisemaid ja kummalisemaid juhtumeid. Ta töötab koos oma sõbra dr Watsoniga, kes on pensionile jäänud sõjaväeohvitser. Holmes mängib viiulit ja suitsetab piipu. Mõnikord, kui tal ei ole ühtegi lahendamist vajavat juhtumit, tarvitab ta narkootikume. Ta on väga tark. Esmakordselt ilmus ta 1887. aastal ja on tuntud oma detektiivioskuste poolest. Inimesed on mõnikord üllatunud, sest ta võtab kokaiini ja morfiini.
Sherlock Holmes "sündis" 6. jaanuaril 1861. aastal ja juba üle 100 aasta on tema nimi olnud tuntud igas maailma riigis; ja mitte ainult tema nimi, vaid ka tema välimus. Haakkalähedased näojooned ja teravad silmad, hommikumantel ja piip, naljakas müts ja suurendusklaas - need üksikasjad on nii tuttavad, et kui ta ilmuks meie keskele tänapäeval, tunneksime teda kohe ära.
Kunstnik Sidney Pageti maalitud Sherlock Holmes, ajakiri The Strand.
Deduktsiooni teadus
Loo "Nelja märk" esimene osa kannab pealkirja "Deduktsiooni teadus". Dr. Watson imetleb Sherlock Holmesi tähelepanelikkust ja Holmes selgitab, kui olulised on üksikasjad, mis näivad tähtsusetud, kuid võivad olla mõistatuse lahendamisel otsustava tähtsusega.
Loo "Study in Scarlet" teises osas selgitatakse üksikasjalikult Sherlock Holmesi meetodit. Ta on maailma ainus konsultantdetektiiv ja tema "avastamisteadus" põhineb analüüsil ja deduktsioonil, mille käigus ta mõtleb asju välja juba teadaolevatest asjadest. Ta on eriti hea tagurpidi arutlemisel (järeldamine ehk abduktsioon). Vanal kellal olevate kriimustuste järgi otsustab ta, et mees joob palju; teisel juhul, nähes, et mehe riided on korralikud, kuid kulunud, arvab ta, et mees oli kunagi edukas, kuid on sattunud rasketesse aegadesse ja hakanud jooma.
Sherlock Holmes ei tea palju kirjandusest, filosoofiast, astronoomiast ja poliitikast, kuid tema teadmised keemiast on suurepärased ja ta näib teadvat iga üksikasja igast 19. sajandil toimunud õudusest.
Sherlock Holmesi vend
Mycroft Holmes on Sherlock Holmesi vend. Ta töötab valitsuses ja Sherlocki sõnul on tema venna Mycrofti järeldamisvõime isegi parem kui tema enda oma ja sageli on Mycrofti sõna otsustanud riigi poliitika. Mõnikord läheb Sherlock oma venna juurde, et küsida nõu mõne väikese probleemi kohta. Sherlocki enda sõnul on Mycroft Briti valitsus.
Sherlock Holmesi peavaenlane
Professor James Moriarty on Sherlock Holmesi peavaenlane (peavaenlane). Moriarty paneb toime palju kuritegusid. Ta on matemaatikageenius ja töötas ühes väikeses Inglise ülikoolis, enne kui ta loobus ja kolis Londonisse. Seal sai temast organiseeritud kuritegevuse (maffia) keskus ja Sherlock Holmesi uurimise objekt, kes pidas professorit oma intellektuaalselt võrdseks. Sherlock Holmes vs (vastu) Moriarty kujutab endast üht suurimat vaimude (nutikuse, intelligentsuse, nutikuse) lahingut maailma ajaloos. Holmes rääkis sageli imetlusega Moriarty geeniusest, hoolimata (mitte arvestades) kuritegude õudusest. Ta rääkis Moriartyst hästi, arvestamata tema loomuse kurja külge. Holmesi teiste vaenlaste hulgas on Moriarty peamõrvar kolonel Sebastian Moran ["Tühja maja seiklus"]; dr Grimesby Roylott; ["Tärnilise bändi seiklus"]; Roger Baskerville alias Jack Stapleton ["Baskerville'i koer"]; Charles Augustus Milverton ["Charles Augustus Milvertoni seiklus"]; John Clay ["Punase peaga liiga seiklus"] ja Irene Adler ["Skandaal Böömimaal"].
Naised tema elus
Tema majaomanik proua Hudson, kes oli talle tõeliselt sümpaatne.
Ta näitas oma tähelepanelikkust Violet Hunterile[]. Ta oli kõigi naiste suhtes viisakas ja arvestav.
Charles Augustus Milvertoni majapidajannaga kurameerides (kurameerides) esines ta torumehega.
Ta ei olnud kunagi emotsionaalselt naisega seotud. Tema enda sõnul: "Ma ei ole kunagi armastanud..."
Ainsas juhtumis "Skandaal Böömimaal", milles ta ebaõnnestub, ilmub ainus naine, keda ta pidas intellektuaalselt võrdseks ja kes teda kunagi võitis. Tema nimi on Irene Adler. Ta sündis New Jersey's ja oli ooperilaulja. Tal oli armulugu (romanss) Böömimaa kuningaga.
Au
Kui välja arvata tema assistendi dr John H. Watsoni poolt avaldatud lood, ilmub Holmesi nimi ajalehtedes harva seoses juhtumiga [erandiks on "Uuring tulipunases"]. Siiski on ta oma elu jooksul vastu võtnud mitmeid autasusid. A sai Prantsuse valitsuselt aumärgi "Legion of Honor" mõrvari tabamise eest. Kuninganna Victorialt keeldus ta rüütliristi tiitlist, kuid võttis vastu smaragdist lipsunõela. Böömimaa päriskuningalt sai ta antiikse kuldse nuusktubaka. Madalmaade kuninglikust perekonnast sai ta kalli sõrmuse.
Raamatud
Mõned Sherlock Holmesi raamatud on:
- Uuring tulipunases toonis
- Tema viimane kummardus
- Hirmu org
Küsimused ja vastused
K: Kes on kirjutanud raamatud, milles esineb Sherlock Holmes?
V: Sherlock Holmesi raamatuid kirjutas Sir Arthur Conan Doyle.
K: Milline on kõige kuulsam lugu Sherlock Holmesist?
V: Kõige kuulsam lugu Sherlock Holmesist on "Baskerville'i koer".
K: Millal Sherlock Holmes "sündis"?
V: Sherlock Holmes "sündis" 6. jaanuaril 1861. aastal.
K: Millised on mõned üksikasjad, mis teevad Sherlock Holmesi äratuntavaks?
V: Mõned detailid, mis teevad Sherlock Holmesi äratuntavaks, on tema haukakujulised näojooned ja läbilõikavad silmad, hommikumantel ja piip, ebatavaline müts ja luup.
K: Kellega ta töötab koos, et lahendada juhtumeid?
V: Juhtumite lahendamisel töötab ta koos oma sõbra dr Watsoniga, kes on pensionile jäänud sõjaväeohvitser.
K: Milliste tegevustega ta vabal ajal meelsasti tegeleb?
V: Vabal ajal meeldib talle viiulit mängida ja piipu suitsetada.
K: Kuidas ta esmakordselt kirjanduses esines?
V: Ta ilmus esimest korda kirjanduses 1887. aastal.
