Sherlock Holmes on Sir Arthur Conan Doyle'i loodud väljamõeldud detektiiv, kes esimest korda ilmus romaanis A Study in Scarlet (1887). Tema üks kuulsamaid loodetöid on "Baskerville'i koer" (ingl k The Hound of the Baskervilles), kuid tervikuna koosneb kanoonilistest teostest neli romaani ja 56 novelli.

Loomine, teosed ja areng

Doyle kirjutas Sherlock Holmesi lugusid aastatel 1887–1927. Peamised romaanid on A Study in Scarlet (1887), The Sign of Four (1890), The Hound of the Baskervilles (algupäraselt 1901–1902) ja The Valley of Fear (1914–1915). Paljud lood ilmusid algselt ajakirjanduses ja koguti hiljem raamatuteks. Holmesi ja dr Watsoni seiklused on pälvinud püsiva populaarsuse ning neid on ümber jutustatud, kohandatud ja uuesti interpreteeritud lugematutes vormides.

Iseloom, meetodid ja harjumused

Sherlock Holmes on tuntud oma erakordse tähelepaneku, loogilise mõtlemise ja deduktsiooni poolest. Ta kasutab mitmesuguseid teaduslikke ja praktilisi meetodeid: jälitust, kohtuekspertiisi elemente, keemilisi katseid, mustrite ja käitumise analüüsi ning sageli ka maski ja varjamise võtteid. Holmesi tööstiku ja külm analüüs aitab tal lahendada ka näiliselt võimatuid ja müstilisi juhtumeid.

Ta on mitmekülgne muusik – mängib viiulit – ning on kuulus oma piibu- ja cigari-suitsetamise poolest. Sobimatu vaba aja korral meelelahutuseks kasutas ta ka kokaiini ja morfiini, mida kirjanik kujutas kui probleemi ja mille üle on arutletud nii kriitikute kui lugejate poolt. Holmesi väljapaistvad tunnusmärgid, nagu teravad silmad, terav nina ja "detektiivlik välimus", ning erinevad aksessuaarid on muutunud ikooniliseks.

Suhe dr Watsoniga

Holmesi abiline ja kaitsja on dr John H. Watson, pensionil olnud sõjaväearst, kes toimib sageli loo jutustaja ja Holmesi eluloo kirjanikuna. Watsoni inimlik vaatenurk ja aukartus Holmesi võimete ees loovad lugudele tasakaalu: Watson esitab küsimusi ja inimliku mõõtme, Holmes toob analüüsi ja külma ratsionaalsuse.

Tunnuslik välimus ja avalik kuvand

Paljud tänapäeval tuntud elemendid – nagu deerstalker-müts, Invernessi mantlipluus ja suurendusklaas – tulid suuresti illustraatorite (nt Sidney Paget) kujutlusest, mitte alati direktsetest kirjeldustest Doyle’i tekstis. Londoni kuvatud figuurid ja mälestusmärk kinnistavad Holmesi kuvandit: Baker Streetil asub muuseum ning jalakäijate lähedal on talle pühendatud skulptuur ja mitu mälestusmärki.

Kurjategijad ja vastased

Sherlock Holmesi tuntud vaenlane on professor James Moriarty, keda kirjeldatakse kui kuritegusid organiseerivat geeniust. Moriarty ja Holmes puutuvad kokku eelkõige novellis "The Final Problem", kus nad kokku saavad ja mille tõttu Doyle proovis ajutiselt Holmesi surmata—see otsus põhjustas lugejate ägeda pahameele ning tõi tegelase hiljem taas tagasi.

Adaptatsioonid ja mõju kultuurile

Paljudest lugudest on tehtud filme ja teledraamasid. Holmesi on kehastanud väga erinevad näitlejad, alates klassikalisest tõlgendusest kuni kaasaegsete ja uuenduslike versioonideni (nt Basil Rathbone, Jeremy Brett, Robert Downey Jr., Benedict Cumberbatch jt). Tema kuju on mõjutanud kriminaalprotsessi kirjeldamist, populaarset detektiivilugu ja õigusteaduse populariseerimist üle maailma.

Holmes töötab enamasti Londonis aadressil 221B Baker Street ning tema abilised ja mõisted on kujunenud kriminaalromaani klassikaks. Ta on nii kirjaliku kui visuaalse kultuuri osa: tema nimi, viiulimäng, piip, mõistatuslik pilk ja suurendusklaas on äratuntavad varajastest illustratsioonidest kuni tänapäevaste ekraaniversioonideni. Inimestel on sageli lihtne teda ette kujutada ning tema kuju on muutunud üle saja aasta kestva populaarsuse jooksul ülemaailmseks sümboliks.

Kuigi Sherlock Holmes on väljamõeldud tegelane, on tema tööd ja meetodid mõjutanud reaalseid politseiuurimusi ja populaarset arusaama detektiivitööst. Tema lood pakuvad nii meelelahutust kui ka akadeemilist huvi keeleteadlastele, kirjandusteadlastele ja kriminoloogidele.

Märkus: Sherlock Holmesi "sünnikuupäev" on lõdvalt fiktiivne — mõnedes allikates kasutatakse kuupäevaks 6. jaanuarit ja sageli 1854. aastat, kuid Doyle ei andnud igakülgset ja järjepidevat biograafiat ning seetõttu eksisteerib karakteri eluloo ümber mitmeid versioone.

Lisainfo ja täiendavad kirjeldused leiab nii originaaltekstidest kui kaasaegsetest uurimustest ning lugematust hasartsetest ja teaduslikest tõlgendustest, mis on Holmesi legendi üle aastakümnete kujundanud.