Sherlock Holmes — Sir Arthur Conan Doyle'i väljamõeldud detektiiv
Sherlock Holmes — Sir Arthur Conan Doyle'i legendaarne detektiiv: terav mõistus, kummalised juhtumid, "Baskerville'i koer", Watson ja Londoni müstika.
Sherlock Holmes on Sir Arthur Conan Doyle'i loodud väljamõeldud detektiiv, kes esimest korda ilmus romaanis A Study in Scarlet (1887). Tema üks kuulsamaid loodetöid on "Baskerville'i koer" (ingl k The Hound of the Baskervilles), kuid tervikuna koosneb kanoonilistest teostest neli romaani ja 56 novelli.
Loomine, teosed ja areng
Doyle kirjutas Sherlock Holmesi lugusid aastatel 1887–1927. Peamised romaanid on A Study in Scarlet (1887), The Sign of Four (1890), The Hound of the Baskervilles (algupäraselt 1901–1902) ja The Valley of Fear (1914–1915). Paljud lood ilmusid algselt ajakirjanduses ja koguti hiljem raamatuteks. Holmesi ja dr Watsoni seiklused on pälvinud püsiva populaarsuse ning neid on ümber jutustatud, kohandatud ja uuesti interpreteeritud lugematutes vormides.
Iseloom, meetodid ja harjumused
Sherlock Holmes on tuntud oma erakordse tähelepaneku, loogilise mõtlemise ja deduktsiooni poolest. Ta kasutab mitmesuguseid teaduslikke ja praktilisi meetodeid: jälitust, kohtuekspertiisi elemente, keemilisi katseid, mustrite ja käitumise analüüsi ning sageli ka maski ja varjamise võtteid. Holmesi tööstiku ja külm analüüs aitab tal lahendada ka näiliselt võimatuid ja müstilisi juhtumeid.
Ta on mitmekülgne muusik – mängib viiulit – ning on kuulus oma piibu- ja cigari-suitsetamise poolest. Sobimatu vaba aja korral meelelahutuseks kasutas ta ka kokaiini ja morfiini, mida kirjanik kujutas kui probleemi ja mille üle on arutletud nii kriitikute kui lugejate poolt. Holmesi väljapaistvad tunnusmärgid, nagu teravad silmad, terav nina ja "detektiivlik välimus", ning erinevad aksessuaarid on muutunud ikooniliseks.
Suhe dr Watsoniga
Holmesi abiline ja kaitsja on dr John H. Watson, pensionil olnud sõjaväearst, kes toimib sageli loo jutustaja ja Holmesi eluloo kirjanikuna. Watsoni inimlik vaatenurk ja aukartus Holmesi võimete ees loovad lugudele tasakaalu: Watson esitab küsimusi ja inimliku mõõtme, Holmes toob analüüsi ja külma ratsionaalsuse.
Tunnuslik välimus ja avalik kuvand
Paljud tänapäeval tuntud elemendid – nagu deerstalker-müts, Invernessi mantlipluus ja suurendusklaas – tulid suuresti illustraatorite (nt Sidney Paget) kujutlusest, mitte alati direktsetest kirjeldustest Doyle’i tekstis. Londoni kuvatud figuurid ja mälestusmärk kinnistavad Holmesi kuvandit: Baker Streetil asub muuseum ning jalakäijate lähedal on talle pühendatud skulptuur ja mitu mälestusmärki.
Kurjategijad ja vastased
Sherlock Holmesi tuntud vaenlane on professor James Moriarty, keda kirjeldatakse kui kuritegusid organiseerivat geeniust. Moriarty ja Holmes puutuvad kokku eelkõige novellis "The Final Problem", kus nad kokku saavad ja mille tõttu Doyle proovis ajutiselt Holmesi surmata—see otsus põhjustas lugejate ägeda pahameele ning tõi tegelase hiljem taas tagasi.
Adaptatsioonid ja mõju kultuurile
Paljudest lugudest on tehtud filme ja teledraamasid. Holmesi on kehastanud väga erinevad näitlejad, alates klassikalisest tõlgendusest kuni kaasaegsete ja uuenduslike versioonideni (nt Basil Rathbone, Jeremy Brett, Robert Downey Jr., Benedict Cumberbatch jt). Tema kuju on mõjutanud kriminaalprotsessi kirjeldamist, populaarset detektiivilugu ja õigusteaduse populariseerimist üle maailma.
Holmes töötab enamasti Londonis aadressil 221B Baker Street ning tema abilised ja mõisted on kujunenud kriminaalromaani klassikaks. Ta on nii kirjaliku kui visuaalse kultuuri osa: tema nimi, viiulimäng, piip, mõistatuslik pilk ja suurendusklaas on äratuntavad varajastest illustratsioonidest kuni tänapäevaste ekraaniversioonideni. Inimestel on sageli lihtne teda ette kujutada ning tema kuju on muutunud üle saja aasta kestva populaarsuse jooksul ülemaailmseks sümboliks.
Kuigi Sherlock Holmes on väljamõeldud tegelane, on tema tööd ja meetodid mõjutanud reaalseid politseiuurimusi ja populaarset arusaama detektiivitööst. Tema lood pakuvad nii meelelahutust kui ka akadeemilist huvi keeleteadlastele, kirjandusteadlastele ja kriminoloogidele.
Märkus: Sherlock Holmesi "sünnikuupäev" on lõdvalt fiktiivne — mõnedes allikates kasutatakse kuupäevaks 6. jaanuarit ja sageli 1854. aastat, kuid Doyle ei andnud igakülgset ja järjepidevat biograafiat ning seetõttu eksisteerib karakteri eluloo ümber mitmeid versioone.
Lisainfo ja täiendavad kirjeldused leiab nii originaaltekstidest kui kaasaegsetest uurimustest ning lugematust hasartsetest ja teaduslikest tõlgendustest, mis on Holmesi legendi üle aastakümnete kujundanud.
Kunstnik Sidney Pageti maalitud Sherlock Holmes, ajakiri The Strand.
Deduktsiooni teadus
Loo "Nelja märk" esimene osa kannab pealkirja "Deduktsiooni teadus". Dr. Watson imetleb Sherlock Holmesi tähelepanelikkust ja Holmes selgitab, kui olulised on üksikasjad, mis näivad tähtsusetud, kuid võivad olla mõistatuse lahendamisel otsustava tähtsusega.
Loo "Study in Scarlet" teises osas selgitatakse üksikasjalikult Sherlock Holmesi meetodit. Ta on maailma ainus konsultantdetektiiv ja tema "avastamisteadus" põhineb analüüsil ja deduktsioonil, mille käigus ta mõtleb asju välja juba teadaolevatest asjadest. Ta on eriti hea tagurpidi arutlemisel (järeldamine ehk abduktsioon). Vanal kellal olevate kriimustuste järgi otsustab ta, et mees joob palju; teisel juhul, nähes, et mehe riided on korralikud, kuid kulunud, arvab ta, et mees oli kunagi edukas, kuid on sattunud rasketesse aegadesse ja hakanud jooma.
Sherlock Holmes ei tea palju kirjandusest, filosoofiast, astronoomiast ja poliitikast, kuid tema teadmised keemiast on suurepärased ja ta näib teadvat iga üksikasja igast 19. sajandil toimunud õudusest.
Sherlock Holmesi vend
Mycroft Holmes on Sherlock Holmesi vend. Ta töötab valitsuses ja Sherlocki sõnul on tema venna Mycrofti järeldamisvõime isegi parem kui tema enda oma ja sageli on Mycrofti sõna otsustanud riigi poliitika. Mõnikord läheb Sherlock oma venna juurde, et küsida nõu mõne väikese probleemi kohta. Sherlocki enda sõnul on Mycroft Briti valitsus.
Sherlock Holmesi peavaenlane
Professor James Moriarty on Sherlock Holmesi peavaenlane (peavaenlane). Moriarty paneb toime palju kuritegusid. Ta on matemaatikageenius ja töötas ühes väikeses Inglise ülikoolis, enne kui ta loobus ja kolis Londonisse. Seal sai temast organiseeritud kuritegevuse (maffia) keskus ja Sherlock Holmesi uurimise objekt, kes pidas professorit oma intellektuaalselt võrdseks. Sherlock Holmes vs (vastu) Moriarty kujutab endast üht suurimat vaimude (nutikuse, intelligentsuse, nutikuse) lahingut maailma ajaloos. Holmes rääkis sageli imetlusega Moriarty geeniusest, hoolimata (mitte arvestades) kuritegude õudusest. Ta rääkis Moriartyst hästi, arvestamata tema loomuse kurja külge. Holmesi teiste vaenlaste hulgas on Moriarty peamõrvar kolonel Sebastian Moran ["Tühja maja seiklus"]; dr Grimesby Roylott; ["Tärnilise bändi seiklus"]; Roger Baskerville alias Jack Stapleton ["Baskerville'i koer"]; Charles Augustus Milverton ["Charles Augustus Milvertoni seiklus"]; John Clay ["Punase peaga liiga seiklus"] ja Irene Adler ["Skandaal Böömimaal"].
Naised tema elus
Tema majaomanik proua Hudson, kes oli talle tõeliselt sümpaatne.
Ta näitas oma tähelepanelikkust Violet Hunterile[]. Ta oli kõigi naiste suhtes viisakas ja arvestav.
Charles Augustus Milvertoni majapidajannaga kurameerides (kurameerides) esines ta torumehega.
Ta ei olnud kunagi emotsionaalselt naisega seotud. Tema enda sõnul: "Ma ei ole kunagi armastanud..."
Ainsas juhtumis "Skandaal Böömimaal", milles ta ebaõnnestub, ilmub ainus naine, keda ta pidas intellektuaalselt võrdseks ja kes teda kunagi võitis. Tema nimi on Irene Adler. Ta sündis New Jersey's ja oli ooperilaulja. Tal oli armulugu (romanss) Böömimaa kuningaga.
Au
Kui välja arvata tema assistendi dr John H. Watsoni poolt avaldatud lood, ilmub Holmesi nimi ajalehtedes harva seoses juhtumiga [erandiks on "Uuring tulipunases"]. Siiski on ta oma elu jooksul vastu võtnud mitmeid autasusid. A sai Prantsuse valitsuselt aumärgi "Legion of Honor" mõrvari tabamise eest. Kuninganna Victorialt keeldus ta rüütliristi tiitlist, kuid võttis vastu smaragdist lipsunõela. Böömimaa päriskuningalt sai ta antiikse kuldse nuusktubaka. Madalmaade kuninglikust perekonnast sai ta kalli sõrmuse.
Raamatud
Mõned Sherlock Holmesi raamatud on:
- Uuring tulipunases toonis
- Tema viimane kummardus
- Hirmu org
Küsimused ja vastused
K: Kes on kirjutanud raamatud, milles esineb Sherlock Holmes?
V: Sherlock Holmesi raamatuid kirjutas Sir Arthur Conan Doyle.
K: Milline on kõige kuulsam lugu Sherlock Holmesist?
V: Kõige kuulsam lugu Sherlock Holmesist on "Baskerville'i koer".
K: Millal Sherlock Holmes "sündis"?
V: Sherlock Holmes "sündis" 6. jaanuaril 1861. aastal.
K: Millised on mõned üksikasjad, mis teevad Sherlock Holmesi äratuntavaks?
V: Mõned detailid, mis teevad Sherlock Holmesi äratuntavaks, on tema haukakujulised näojooned ja läbilõikavad silmad, hommikumantel ja piip, ebatavaline müts ja luup.
K: Kellega ta töötab koos, et lahendada juhtumeid?
V: Juhtumite lahendamisel töötab ta koos oma sõbra dr Watsoniga, kes on pensionile jäänud sõjaväeohvitser.
K: Milliste tegevustega ta vabal ajal meelsasti tegeleb?
V: Vabal ajal meeldib talle viiulit mängida ja piipu suitsetada.
K: Kuidas ta esmakordselt kirjanduses esines?
V: Ta ilmus esimest korda kirjanduses 1887. aastal.
Otsige