Professor James Moriarty on väljamõeldud tegelane, kes esineb Sir Arthur Conan Doyle'i kirjutatud SherlockHolmesi lugudes. Moriarty on kuritegelik geenius, keda Holmes kirjeldab kui "kuritegevuse Napoleoni".
Doyle sai selle lause Scotland Yardi inspektorilt, kes viitas sellega reaalsele kurjategijale (tavapäraselt seostatakse seda nimetust näiteks Adam Worthiga). Doyle lõi Moriarty tegelaskuju osaliselt selleks, et leida narratiivne põhjendus Sherlock Holmesi võimalikuks hülgamiseks — Moriarty esineb otseselt vaid kahes kanonilises loos — kuid hiljem on teda sageli käsitletud Holmesi peavaenlasena ja tema mõjuulatus ulatub üle terve sarja viidete ja vihjeteni.
Professor Moriarty esimene otsene esinemine on lühiloos "Viimase probleemi seiklus". Selles kavatseb Holmes anda Moriarty juhtitud kuritegelikule organisatsioonile saatusliku löögi. Holmes on sunnitud põgenema Mandri-Euroopasse, et pääseda Moriarty kättemaksu eest, ning Moriarty järgneb talle.
Jälitus lõpeb Šveitsis Reichenbachi joa tipus. Kohtumine näib lõppevat nii Holmesi kui ka Moriarty surmaga: Doyle kirjeldab, kuidas mõlemad kukuvad joa äärsel kaljul, mistõttu paljud lugejad ja tegelased usuvad nende hukkuvat.
Moriarty mängib rolli ka raamatu "Hirmu org" pikkuses ja tema agente mainitakse veel mõnes teises loos. Kuigi ta ilmub otseselt vähestes tekstides, ulatub tema varjatud võrgustik ja mõju suuremasse Holmesi maailmavaatesse — see on üks põhjus, miks teda tajutakse Holmesi peamise vaenlasena.
Kirjanduslikult kujutab Doyle Moriartyt kui erakordselt intellektuaalset ja taktikalist vaenlast: teda nimetatakse sageli matemaatikaprofessoriks ja akadeemilise taustaga meheks, kellel on sügav arusaam strateegiast ja organiseeritud kuritegevusest. Tema geniaalsus seisneb mitte ainult kuritegude kavandamises, vaid ka suutlikkuses panna teised tegema tema käsku, jäädes ise enamasti varju.
Pärast Holmesi näilist hukkumist oli lugejate ja avalikkuse survet silmas pidades Arthur Conan Doyle sunnitud Holmesi tegema tagasi: aastaid hiljem ilmus Holmes taas, mille tulemusel selgus, et tema "surm" oli lavastatud või mingil muul moel eksitav (Holmes pääseb, aga Moriarty’st kirjeldatakse edaspidi kui hukkunust). Moriarty enda saatuse jääb kanonis tavaliselt lõplikult surmaks.
Professor Moriarty pärand ulatub kaugele Dohlese tekstide piiridest: ta on üks populaarseimaid ja korduvamaid kurikaelte stereotüüpe ja talle on pühendatud lugematu arv adaptatsioone — näidendites, filmides, telesarjades, koomiksites ja kaasaegses kirjanduses. Tema kujutised varieeruvad külmalt kalkuleerivast õudusvaimust kuni karismaatilise ja mentaliteedilt keeruka vastaseni. Näiteks on Moriarty kujunenud kaasaegsetes televisioonitõlgendustes ja suurfilmides (tuntumaid kaasaegseid ekraanikuvaid on näiteks BBC sarjas «Sherlock» ja suure eelarvega kinofransšissid) tagasihoidlikuks sümboliks Holmesi vastuhäältele ja mõtlemisvõimele.
Kokkuvõttes on Professor James Moriarty rohkem kui lihtsalt üks kurjategija: ta on sümboliline vastane, kelle olemasolu rõhutab Sherlock Holmesi metoodilist geniaalsust ja kes lõi tugeva narratiivse konflikti, mis on hoidnud Holmesi lugusid elavana ja kaasahaaravana mitmetes meediumites juba üle sajandi.