Nupedia oli ingliskeelne veebipõhine entsüklopeedia, mille sisu kirjutasid vabatahtlikud autorid ja mille artiklid läbisid eksperthinnangu enne avaldamist. Projekti asutasid Jimmy Wales ja Larry Sanger. Nupedia oli võrgus 2000. aasta märtsist kuni 2003. aasta septembrini ning on laialdaselt tuntud eelkõige kui entsüklopeedia, mis tekkis enne Vikipeediat.
Kontseptsioon ja eesmärgid
Nupedia oli algusest peale mõeldud professionaalsele tasemele vastava entsüklopeediana: artiklid pidid olema täpsed, asjatundlikult läbi vaadatud ja vastama akadeemilistele standarditele. Erinevalt Vikipeediast ei olnud Nupedia wiki — kasutajatel ei olnud vaba õigust otse veebis artikleid redigeerida. Selle asemel toimus sisu loomine ja muutmine rangemalt organiseeritud protsessis, kus iga artikkel pidi läbima põhjaliku, mitmeastmelise vastastikuse eksperdihinnangu ja redigeerimise etapid.
Tööprotsess ja litsentsimine
Sisu loomise mudel rõhutas professionaalseid allikaid ja ekspertide kaasamist: Nupedia kutsus üles teadlasi ja valdkonna spetsialiste artikleid kirjutama või neid toimetama ning hindama. Selle tulemusena olid Nupedia artiklid mõeldud olema võrreldavad traditsiooniliste trükitud entsüklopeediatega kvaliteedilt ja usaldusväärsuselt.
Nupedia sisu oli avatud lähenemisega — artiklitele kehtisid avatud litsentsitingimused, mis võimaldasid sisu jagamist ja korduvkasutust. Projekti litsentsimispraktika ajas kohati muutusi, et ühtlustuda laiemate avatud sisulitsentsidega ja võimaldada paremat koostööd teiste projektidega.
Nupedia ja Vikipeedia
Kiireloomulisuse ja redigeerimise paindlikkuse puudumine aitas 2001. aastal alguse saanud Vikipeedia populaarsuse tekkele: Vikipeedia pakkus kasutajatele täiendavat vabadust artikleid kiiresti luua ja parandada. Paljud Nupedia abilised ja vabatahtlikud panustajad liikusid üle Vikipeediasse, kus loodi suur osa Nupedia jaoks algselt ette nähtud sisust ning mis lõpuks kasvas märkimisväärselt kiiremini kui Nupedia.
Larry Sanger töötas Nupedia algusaegadel peatoimetajana ning aitas kujundada selle eksperthinnangu süsteemi. Üsna kiiresti aga tekitas Nupedia aeglane avaldamiskiirus ja keerukas protsess vajaduse eksperimentida paindlikuma koostöömudeli järele — sellest sündis Vikipeedia ideestik ja areng.
Millest Nupedia suures osas loobus ja sulgemine
Kuigi eesmärk oli kõrge kvaliteediga, professionaalsed artiklid, kujunes Nupedia piirangutest ka selle peamine nõrkus: mitmeastmelise eksperthinnangu tõttu oli avaldatud artiklite hulk väga väike. Enne teenuse lõppemist oli Nupedial ametlikult vaid 25 artiklit, mis olid läbinud kogu ülevaatusprogramm ja avaldatud. Kuna Vikipeedia võimaldas kiiremat koostööd ja tekkis palju suurem kogukond, otsustati Nupedia projekt võrdlemisi lõplikult lõpetada ning paljuski suunata pingutused edasi Vikipeedia arendamisse.
Pärand ja tähendus
Nupedia on tehniliselt ja ajalooliselt tähtis samm vaba ja veebipõhise entsüklopeedia arengu loos. Kuigi Nupedia ise ei saavutanud suurt mahulist edu, mõjutas see tugevalt Vikipeedia tekkimist ja tõstis esile nii avatud sisu litsentsimise kui ka eksperthinnangu ja kogukondliku koostöö vahelist tasakaalu arutelud. Nupedia projekt näitas ka, kui oluline on avatud koostöö ja kiire iteratsioon veebipõhiste teadmiste kogumisel.
2008. aasta juunis nentis CNET, et Nupedia on üks suurimaid suletud veebisaite Interneti ajaloos — märkides sellega, et projekt oli suure osa ajaloost ligipääsmatu, kuid samas oluline samm vaba veebientsüklopeedia arengus.
